Ma teadsin, et nii läheb. Aga minemata kah ei saand jätta - kuidas sa muidu ühiskondlikus diskussioonis osaled!
Sõbranna teadis ka, et nii läheb. Et kui me selle kuidagi üle elame, siis ainult tänu sellele, et saame üksteisele aegajalt ahastava näoga otsa vaadata, silmis küsimus: "Milleks ometi?"
Koju jõudsime õigeks ajaks. Ringvaates olid kohal spetsialistid, kes kõik kinnitasid: esimese korra vaatamisega ei saagi midagi aru!
Mina sain aru: kaht ja poolt tundi katkematut kakelust, mida möödapääsmatult saadab kõrvukukutav välk ja pauk ja tärin ja mürin, mina teist korda vaatama ei lähe.
Kaht ja poolt tundi katkematut kakelust, kus tänu ajaväänamisele osad kaklevad ederpidi, osad tagurpidi ja peategelased eriti innukalt aeg-ajalt iseendaga, mina teist korda vaatama ei lähe.
Esimest korda vaatasin kella filmi neljakümnendal minutil - et kas ei hakka juba läbi saama. Ei hakanud. Ära ka ei raatsinud minna - aega veel ligi kaks tundi, äkki ikka juhtub midagi... Ei juhtunud.
Aga teie ikka võite minna - oma silm on kuningas!
Kõige meeldejäävamaks seigaks minu jaoks seoses filmiga "Tenet" kujunes hoops järgmine: ooperikülalisteks linnahalli kontserdisaalis olid otse loomulikult eestlased, nii oma neli tuhat tükki. Ja kui nüüd kõik need hambuni relvastatud tüübid relvatärina saatel saali valgusid - ustest, akendest lavalt jne - siis Nolani kommentaar Mutikale Ringvaates oli umbes niisugune: "Eestlased mägnisid väga hästi tuima ja tardunud publikut."
Aga vaat see teine asi, see Kunda kultuur!
Kunda rannas toimunud Mereluulepidu läheksin veel vähemalt kolm korda vaatama-kuulama, niisugune energia- ja emotsioonilaks!
Kui hästi sobis avalooks Jaan Krossi "Kõik inimesed on sündinud Genuas"! Kui vahva oli kordusefektiga tekitatud linnuparve õhkutõusmise tunne Liisi Ojamaa luuletuse ettekandmisel "Me nagu valged linnud"! Milline võitlus ja torm Anne Veesaare esitatud Kersti Merilaasi "Põhjarannikus!" Millise uue värvingu ja kohati sisugi (!) said luuletused, mida me tegelikult teame ainult lauludena!
Kaks tundi hinge kinni hoides pakutava endasseahmimist - ja kui suurepärase rolli tegi ilm! Täielik tuulevaikus. Merd ja taevast lahutav roosa loojangutriip. Kõike üheks mässiv imekerge uduvihm - selline, mis ei tee päriselt märjaks, mis ei krabise jopedel-kiledel, kuid mis seob kõik kohalolnud kokku ühte olekusse, ühte hetke. Kaks tundi vältavasse hetke.
Aitäh, Kunda kultuurile :)!
Laupäeval, 5. sept peaks Kunda Mereluulepidu saama näha ka ETV-st. Aga ma ei usu, et see tunne päriselt läbi tuleb. Või mine tea...
Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude kohal kudumas kangast lastele jätkata Kõik lapsed jooksevad kangaspuude lõginast sinise mere kaldale vahtima varbad vees laevade kadumist silmapiiri taha Sest lapsed peavad sinna jooksma ja laevad peavad sinna kaduma ja varbad peavad saama märjaks Ja kõik asuvad teele sest kõik peavad asuma teele Karavellidega galeoonidega galeeridega galeassidega korvettidega fregattidega parklaevadega prikkidega brigantiinidega pargastega kuunaritega kaljastega kutritega jahtidega praamidega lotjadega luupidega parvedega paatidega venedega süstadega džonkidega butradega kanuudega praudega sampaanidega piroogidega kajakkidega aurikutega õhupallidega dirižaablitega bi- mono- aero- ja hüdro- plaanidega allvee- mootor- rootor- turboelekter- ja aatomlaevadega batüskaafidega TU-dega rakettidega ja vöö vahele pistetud hõlmadega ning avastavad uue maailma Kõik Mõni kõikide vähesed paljude igaüks iseenese jaoks Sest igaüks peab avastama oma maailma Teel peab ta vaigistama nurinad ja lämmatama vastuhakud iseeneses iseenese vastu sest tuhat kätt kisub teda tagasi Harjumus hoida kalda ligi õudusjutud põlvest põlve räägitud veekoletistest ja põlevaist väävlimeredest ja põhjatusse kukkumisest sealpool äärt hirm jäämägede ees mille hingamist on oma huultega tuntud ja tulemägede ees mille purskamist on nähtud oma silmaga ja vesikatkud nagu hõljuvad rohelised köied ja see mis on nõnda suur et punkti selle järel on võimatu panna TUNDMATUS Aga ometi saadakse pärale Sest igaüks saab mingil määral pärale ning avastab uue maailma uue mandri uue saare uue laiu uue rihvaribagi uue jalatäie maad mõtte ja südame tarvis Tulgugi tal seal kanda omast ajast ja ruumist kütkeid iseenese piiridest ahelaid või jalaraudu kaaslaste kadedusest leitagugi pärast et maa mille ta leidis või mõte mida ta mõtles või armastus mida ta armastas pole hoopiski see mille tema arvas selle olevat siiski on igaüks kõikide nimel oma maailma asekuningas Sest kõik asuvad teele ja kõik jõuavad mingil määral pärale Ja kõik isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangast lastele jätkata Ja kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres JA KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS