Ma teadsin, et nii läheb. Aga minemata kah ei saand jätta - kuidas sa muidu ühiskondlikus diskussioonis osaled!
Sõbranna teadis ka, et nii läheb. Et kui me selle kuidagi üle elame, siis ainult tänu sellele, et saame üksteisele aegajalt ahastava näoga otsa vaadata, silmis küsimus: "Milleks ometi?"
Koju jõudsime õigeks ajaks. Ringvaates olid kohal spetsialistid, kes kõik kinnitasid: esimese korra vaatamisega ei saagi midagi aru!
Mina sain aru: kaht ja poolt tundi katkematut kakelust, mida möödapääsmatult saadab kõrvukukutav välk ja pauk ja tärin ja mürin, mina teist korda vaatama ei lähe.
Kaht ja poolt tundi katkematut kakelust, kus tänu ajaväänamisele osad kaklevad ederpidi, osad tagurpidi ja peategelased eriti innukalt aeg-ajalt iseendaga, mina teist korda vaatama ei lähe.
Esimest korda vaatasin kella filmi neljakümnendal minutil - et kas ei hakka juba läbi saama. Ei hakanud. Ära ka ei raatsinud minna - aega veel ligi kaks tundi, äkki ikka juhtub midagi... Ei juhtunud.
Aga teie ikka võite minna - oma silm on kuningas!
Kõige meeldejäävamaks seigaks minu jaoks seoses filmiga "Tenet" kujunes hoops järgmine: ooperikülalisteks linnahalli kontserdisaalis olid otse loomulikult eestlased, nii oma neli tuhat tükki. Ja kui nüüd kõik need hambuni relvastatud tüübid relvatärina saatel saali valgusid - ustest, akendest lavalt jne - siis Nolani kommentaar Mutikale Ringvaates oli umbes niisugune: "Eestlased mägnisid väga hästi tuima ja tardunud publikut."
Aga vaat see teine asi, see Kunda kultuur!
Kunda rannas toimunud Mereluulepidu läheksin veel vähemalt kolm korda vaatama-kuulama, niisugune energia- ja emotsioonilaks!
Kui hästi sobis avalooks Jaan Krossi "Kõik inimesed on sündinud Genuas"! Kui vahva oli kordusefektiga tekitatud linnuparve õhkutõusmise tunne Liisi Ojamaa luuletuse ettekandmisel "Me nagu valged linnud"! Milline võitlus ja torm Anne Veesaare esitatud Kersti Merilaasi "Põhjarannikus!" Millise uue värvingu ja kohati sisugi (!) said luuletused, mida me tegelikult teame ainult lauludena!
Kaks tundi hinge kinni hoides pakutava endasseahmimist - ja kui suurepärase rolli tegi ilm! Täielik tuulevaikus. Merd ja taevast lahutav roosa loojangutriip. Kõike üheks mässiv imekerge uduvihm - selline, mis ei tee päriselt märjaks, mis ei krabise jopedel-kiledel, kuid mis seob kõik kohalolnud kokku ühte olekusse, ühte hetke. Kaks tundi vältavasse hetke.
Aitäh, Kunda kultuurile :)!
Laupäeval, 5. sept peaks Kunda Mereluulepidu saama näha ka ETV-st. Aga ma ei usu, et see tunne päriselt läbi tuleb. Või mine tea...
Kõik inimesed on sündinud
sinise mere ääres
Kõikide isad
on kummargil kangaspuude kohal
kudumas kangast
lastele jätkata
Kõik lapsed jooksevad kangaspuude lõginast
sinise mere kaldale vahtima
varbad vees
laevade kadumist silmapiiri taha
Sest lapsed peavad sinna jooksma
ja laevad peavad sinna kaduma
ja varbad peavad saama märjaks
Ja kõik asuvad teele
sest kõik peavad asuma teele
Karavellidega
galeoonidega galeeridega galeassidega korvettidega
fregattidega parklaevadega prikkidega brigantiinidega
pargastega kuunaritega kaljastega kutritega jahtidega
praamidega lotjadega luupidega parvedega paatidega
venedega süstadega džonkidega butradega kanuudega
praudega sampaanidega piroogidega kajakkidega aurikutega
õhupallidega dirižaablitega bi- mono- aero- ja hüdro-
plaanidega allvee- mootor- rootor- turboelekter- ja
aatomlaevadega batüskaafidega TU-dega rakettidega
ja vöö vahele pistetud hõlmadega
ning avastavad uue maailma
Kõik
Mõni kõikide
vähesed paljude
igaüks iseenese jaoks
Sest igaüks peab avastama oma maailma
Teel
peab ta vaigistama nurinad
ja lämmatama vastuhakud
iseeneses iseenese vastu
sest tuhat kätt kisub teda
tagasi
Harjumus hoida kalda ligi
õudusjutud põlvest põlve räägitud
veekoletistest ja põlevaist väävlimeredest
ja põhjatusse kukkumisest sealpool äärt
hirm jäämägede ees mille hingamist
on oma huultega tuntud
ja tulemägede ees
mille purskamist on nähtud oma silmaga
ja vesikatkud nagu hõljuvad rohelised köied
ja see mis on nõnda suur
et punkti selle järel on võimatu panna
TUNDMATUS
Aga ometi saadakse pärale
Sest igaüks saab mingil määral pärale
ning avastab uue maailma uue mandri uue saare uue laiu uue rihvaribagi
uue jalatäie maad mõtte ja südame tarvis
Tulgugi tal seal kanda
omast ajast ja ruumist kütkeid
iseenese piiridest ahelaid
või jalaraudu kaaslaste kadedusest
leitagugi pärast et maa mille ta leidis
või mõte mida ta mõtles
või armastus mida ta armastas
pole hoopiski see mille tema arvas selle olevat
siiski on igaüks
kõikide nimel
oma maailma asekuningas
Sest kõik asuvad teele
ja kõik jõuavad mingil määral pärale
Ja kõik isad on kummargil kangaspuude taga
kudumas kangast lastele jätkata
Ja kõik inimesed on sündinud
sinise mere ääres
JA KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS
