Saturday, October 16, 2021

Suvõtuurõ jutuq ja jutiq

Täämbädsega sai sõs suvõtuurõlõ ammõtligult jutt ala. Juti allatõmbamise-juttu aeti Stedingun. Nuuq 28 inemist, kes kohale olliva tulnuq, arvssiva, et tuu jutt, mis alla tõmmatus sai, ei tohissi ülearu jämme ollaq - et nüüt om õkvatäpselt mekk suhtõ saadu ja ei tohissi taal pistüjalapullil (säändse tuttuvvõ sõnaga varust meid täämbä Laanõ Triinu) niisama lihtsalt är koolda laskõ. 

Saa viiekümne, saa kolmõ ja piknikuridiküliga Stedingun. 

Moppeli Kadri (üten Võromaa Arõnguagentuuri la liinavalitsusõga) oll tuu iist hää saisnu, et kõik vabatahtliku suvõtuuritajaq - nii nuuq, kes võrokeelitsit "Mu liin, mu kiil" tuure teivaq kui nuuq, kes eesti keelen päälkirja "Linn, mis räägib lugusid" all umast vabast aost ringi patsiirsõva, saiva hindäle ilosa piknikutekikõsõq, mille pääle päält rassõt pää-ja suupruukmist tulõvaasta uma peekese võit toetada. 


Ilosa hummugu iloside inemistega juhat sisse ilmatütrik Ele pujaga. Ja ku Ele joba suu valla tege, sõs ilma ilma putmada tä ei mõistaq - olkõ kõnõldõn vai lauldõn. 


Laulõ vahele tulõt Ele inemistele miilde, et Võro om Eesti kuumapääliin (Eesti absoluutne kuumarekord on mõõdetud Võrus 1992. aasta 11. augustil, 35.6 kraadi. Seda ei löönud üle ka mitte tänavune suvi ). 


Uguri Kadri jagasi metoodilisi nippõ.
Moppeli Kadri kõnõl viimätse ao turismiedendüisist - et mis om KYLAS, mis KUPLAND, kuna tulõva uvvõq bussiq ja kuimuudu om plaanin edesi liiku "Virtuaalvõru" klippõga. 
Laanõ Triinu jagasi tiidüst tuust, midä kõkkõ om uuta novembri edimesel nädälil tulõvast võro keele nädälist (muu hulgan pistüjalapullist 1. novembril Krootusel) - aga kuna tuu nädäli raamen om nii pall'o põnõvat tulõman, sõs sul om  targõmb taha kaia:
https://wi.ee/et/tegemised/voru-keele-nadal-2021/) 
Säält lingi päält saat teedäq eski tuud, kuimuudu agendis saiaq - võro keele agendis :)
Visseli Agu, üts Kaika suvõülikooli asutajaliikmid,  kõnõl raamadutarkusõst ja inemise-tarkusõst.


Maailmatu suur tänu kõigile kohaletulnutele, aga ka kõigile neile, kes täna ühel või teisel põhjusel pittu ei pääsenud, kuid kes te kõik selle ettevõtmise taga olete - sh möödunudaastased tegijad, kellele me nende sellesuvised eksirännakud suuremeelselt andestame ja keda me uuel suvel tagasi endi rüppe ootame :)! 
Maailmatu suur tänu kõigile toetajaliikmetele  Võro Instituudist, Võruma Arenguagentuurist ja Võru Linnavalitsusest!
Võrumaal on ikka üliägedad inimesed!



Friday, July 9, 2021

Pottide ja pannidega Islandil

Oi, kuidas ma kibelesin! Veebruaris saati, kui Kauniorumäe ehk Fagradalsfjalli vulkaan esimesi liigutusi tegema hakkas ja juutuubi ilmusid klipikesed (maa)värisevast Islandi parlamendist või peaministrist Karin Jakobitütrest, kes keset intervjuud mingile peenele ameerikamaa seltskonnale koos kogu võttemeeskonnaga raputada sai ja kes üliükskõikselt õlgu kehitades juhmjahmunuile teatas "See on Island!" ning jätkas rahulikult intervjuud. 

Ja nii ta muudkui meelitas. Kuude kaupa. Avades kõigepealt ühe kraatri, siis järgmise, siis järgmise, siis maikuus suisa 400 meetri kõrgust tulesammast välja sülitades.

No kuidas sa jätad sellise asja oma silmaga üle vaatamata...
Island meelitas, koroona keelitas. Jaanipäevaks jõuti enam-vähem kokkuleppele...

"Mina võtan igatahes panni kaasa," ütles Urmas. 
"Hull peast," mõtlesin mina. "Hullult lahe mõte, laava peal pannkooke teha, aga kõik see juurdekuuluv kupatus tuleb ju kuidagi lennuki tingimustega kohandada ja siis seljas kohale vedada ja..."
Aga seda ma olen oma pika elu jooksul õnneks õppinud, et kui kellelgi on hea mõte ja ta on valmis seda veel teoks ka tegema, siis ei maksa segada.

Niimoodi meist ülemaailmse kuulsusega filmistaarid saidki. Kõik elusolendid lähema kolme kilomeetri raadiusest kogunesid meie pannkoogipeole, pildistasid ja filmisid pidu maa pealt ja taevast. No meil oli ka väga hästi organiseeritud tiim, kuhu kuulusid taignasegajad, pannipritsijad, küpsetajad, konsultandid, tuletõrjujad, koogiteisaldajad, torditükeldajad, moosijad, ettekandjad, meediameeskond, suhtekorraldajad, pressiesindajad...

Küpsetaja, konsultant, tuletõrjuja ja koogiteisaldaja tööhoos. 



Laava võib olla kas aa-laava või pahoehoe laava. Siin on voldiline pahoehoe. 
Jook võib olla kas Islandilt või Eestist. Siin on Islandilt...

Juuni lõpuks on Kauniorumäe vulkaan 3 km2 suuruse ala laavat "täis teinud" ja liigub jätkuvalt Reykjanesi poolsaare lõunapoolse ringtee ning Grindaviki linnakese poole. Islandlased on ehitanud valle, et tema liikumissuunda mõjutada - kas sellest ka abi on, näitab tulevik. Spetsialistid pakuvad, et Fagradalsfjalli vulkaan tegutseb veel nii umbes aastakese...
Ülalolev pilt on näpatud Askur Alase FB-kontolt, kes  täpselt samal ajal sealkandis ringi liikus. 

Sõnade komplekt "potid-pannid-Island" toob alati meelde loo pottide-pannide revolutsioonist Islandil. Revolutsiooniline tegevus algas 2008. aasta sügisel, kui rahvas tubli paarkümmend korda parlamendi ette kogunes, et valitutele ja seatutele oma nördimusest teada anda. Nördinud olid nemad aga seetõttu, et valitsus arvas, nagu võiks rahvas riigi pankroti kinni maksta.
Lühidalt: Islandi kolm panka olid aastaks 2008 endale korjanud 50 miljardi euro suuruse võlakoorma. Islandi SKT oli samal ajal 8,5 miljardit.
Välismaised investorid lasid end pikalt peibutada Islandi pankade kõrgetest intressidest, muudkui andsid sinna oma raha sisse ja nii see rikkus muudkui kogunes ning Island õitses - kuni ühel päeval algas ülemaailmne majanduskriis. Keegi islandlastele enam raha juurde ei laenanud. Raha juurdevool lõppes, kõrgeid intresse tuli aga edasi maksta... Pankadel tekkisid võlad. Islandi valitsus riigistas pangad ja kuulutas nende välismaise äritegevuse panktotis olevaks. See tähendas, et kõik välismaised investorid kaotasid oma raha. Valitsus lubas koos pankade ülevõtmisega võlad aastaks 2023 tagasi maksta - mis oleks tähendanud iga islandlase rahakotist 11 000  eurot. Vaat sellega polnud islandlased nõus ja nii nad pottide-pannide järele haarasidki. 

 Hää ülevaate islandlaste revolutsioonist on  EE-le kirjutanud Askur Alas.

Kogu selle keerulise aja tagajärjel sai 2010 Reykjaviki linnapeaks 34,7 %-lise häälteenamusega (G)narr. Jon Gnarr, vaimukas ja tark tüüp, oli kogu panganduskriisi aja naeruvääristanud oma sketšisaates poliitikuid, nüüd keeras mees korraliku vindi peale ja rajas partei - nimega Parim Partei. Nii, nagu kõik parteid maailmas, läks ka tema valimistele vastu liialdatud lubadustega - sealhulgas niisugustega, nagu "varjatud korruptsiooni asemel avalik korruptsioon", "jääkaru loomaaiale", "tere-päeva sisseseadmine" jms. Viimaseks lubas Gnarr ja tema meeskond, et kui nad valimised võidavad, ei täida nad ühtegi oma lubadust.
Gnarri võitu ei uskunud keegi. Kuid ilmselt oli rahval kõrini poliitikute valedest. Edasine oli sensatsioon - Gnarr hakkas tegema päris poliitikat. Esimese asjana saneeris ta kohaliku allakäinud elektrifirma - ebamugav hiigeltöö, millega polnud hakkama saanud ükski tema eelkäijatest. Tõsteti elektri hinda, lasti lahti töötajaid, ettevõttele pandi peale maksud. "Me teadsime, et meid selle eest vihkama hakatakse, aga meil polnud midagi kaotada - me ei kavatsenudki eluaegseteks poliitikuteks jääda!" Selle teadmisega viidi ellu hulk ebamugavaid otsuseid ning juhiti riik edukalt kriisist välja.
Veel veidi enne oma ametiaja lõppu oli Gnarr üks armastatumaid poliitikuid. Ta oleks tagasi valitud, kui ta vaid oleks sellel sündida lasknud.

Aga muidu oli Island vaimustav nagu alati.
Kerlingafjöll
Teel Kerlingafjölli juurde
Svinafellsjökull
Jökulsarlon
Hveravellir, Islandi kauneim looduslik spaa
Reynisfjara
Lupiiniline lõunarannik
Hraunfossar - kosed piki jõge
Thingvellir

Islandit võib pildistama jäädagi.
Üks on kindel: Island ei ole selline, nagu Sina teda endale ette kujutad.   Milline ta on, seda on võimatu edasi anda - võimatu nii sõnas kui pildis. Sest ta on iga kord isemoodi. Isemoodi ilus ja isemoodi üllatav. 

ABZ Reiside järgmine retk, mis püüab veelkord vulkaani juurde pääseda ning mis teeb saarele tiiru peale, saab toimuma augusti teises pooles. Oled teretulnud!


*   *   *

Tundub, et ühiskonnal on aeg-ajalt vaja narre ja naljamehi. Juba Šveigi-lugude autor Jaroslav Hašek moodustas omal ajal koos oma sõpradega imelise nimega partei - "Seaduslike Võimaluste Raamides Mõõdukate Edusammude Partei".

Saksamaal läks 2004 aastal parlamendivalimistele partei nimega Die Partei, mis kavatses koguda 118 % häältest. 

Itaalias lõi koomik Beppe Grillo Viie Tärni Partei, mis 2013 sai veerandi valijate häältest. (Beppe Gillost võib lugeda siit) Üks Beppe mõtteteri: "Me saadame oma prügi ümbertöötlemiseks Saksamaale, miks me ei võiks sama teha oma poliitikutega?"

Ukrainas asutasid satiirikud ja humoristid 2013 USDP - Ukraina Satiiri- ja Demokraatiaprtei, mis lubab nt valimisi iga poole aasta tagant, et valitud ei unustaks oma valimistel antud lubadusi. Veel tahetakse taha saadikutele kohustuseks vahetada iga kolme kuu järel elukohta - et kõik Ukraina teed ja tänavad sakisd korda... Pikem lugu siin. 

Noh ja eks kuulunud meie kuningriiklasedki sellesse seltskonda. Mulle tundub, et meil oleks pregu ka hädasti ühte uut parteid vaja. Sellist,  nagu Parim Partei Islandil...




Thursday, June 17, 2021

Koolitus

Oh kooliaeg, oh kooliaeg, saidki sina selleks aastaks läbi!

Pole kooli - koolitus. Tänavune koolitus on kõigile õpetajatele tõeline pikisilmi oodatud kingitus. Õpetajad on jaanipäevaks enamasti alati natuke arust ära, nüüdsel koroonaajastul tunduvad nad eriti rääbakad ja räsitud olema. Kontakt- ja distantsõpe küll kordamööda, küll korraga. Mõnega distantsil ja mõnega kontaktis. Täitsa ime, et on õpetajaid, kes veel mõningase mõistuse ja natuke närve on suutnud säilitada. Mõnega kirjavahetuses - koolidesse jõudvad lapsevanemate nõudmised "Enne mina last kooli ei saada, kui teil pole minu lapse jaoks vaktsineeriMATA õpetajat - sest vaktsineeritud kiirgavad" -  ei ole ei kirjanduslik liialdus ega väljamõeldis. Elu ise on see kõige värvilisem värk.

Kooli POLE - koolitus, kink ON - kingitus. Selline tore keel on meil. Värvitud asjad on need, mis on värvitud - või siis ei ole värvitud. Selline tore keel on meil. 

Sama toresegane nagu meie keel on ka meie riik.
Kärpida-on-vaja-loosungi all võetakse huvihariduselt ära 7 miljonit. Järgmisel päeval antakse suvistele õpihuvilaagritele 8 miljonit. Arumaisaa. Et kuidas see kokku hoiab ja miks olemasolev huvi ei kõlba, miks see tuleb nurka heita ning hakata uut otsima. Ja et kust need inimesed üleöö tekkisid, kes lapsed suvel kolme päevaga nutiseadme-huvist võõrutada suudavad ja miks neid meile varem pole näidatud?
Kärpida-on-vaja-loosungi all tõstame kaitseväe orkestri kaitseväe alt muuseumi palgale, vahepeal makstame orkestrantidele korralikud koondamishüvitised - arumaisaa. Noisaanoh.

Natuke see ikka riivab, et aru ei saa. Täitsa riivatuna tunnen end. Mis sellest, et kõik ei saagi ühtviisi arukad olla. Aga tahaks ju! 

Minu püsimatu loomus ei lase mul kahjuks väljateenitud puhkusele siirduda. Ülehomme Pariisi ja Moldova kaudu, Sillamäele (kui Sa tahad ka, siis pane oma sõpradest 7-liikmeline punt kokku ja kirjuta ABZ Reisidele), siis Islandile Fagradalsfjalli purskamist imetlema - no tõesti-tõesti, ma loodan ja palvetan iga päev, et ta ikka jaksaks veel,  vähemalt kümmekond päeva,  veel parem, augusti lõpuni... Laava peal pannkooke praadimas - see kõlab nii paganama hästi :) !!

Ja vahepeale linnatuurid Võrus - nii võru - kui eestikeelsed - tulge ikka kõik jaole! Ja saatke sõbrad ka! Kes mis päeval lugusid räägib, seda saab näha siit:
Vahvaid võrukeelseid linna tutvustavaid klippe saab näha siit kaardi pealt (tuleb klõpsata kaardi peal markeritel või valida kaardi alt loetelust):
Selline koolitus.

Püsimatus on muide ka üks tore sõna. Justnagu igikestvad peied...

Linnatuurideks valmis! Sten Mahovi foto. 

Ilusat suve meile kõigile!



Mu liin, mu kiil 2021

 Nii nagu minevaasta, nii ka tänavu. Võru linnas hakkavad suvel toimuma kahte sorti linnatutvustused - võrukeelsed ja eestikeelsed. Võrukeelsed iga päev, kirjakeelsed nädalavahetustel. 

Tegemist võib, aga ei pruugi olla tavapäraste linnaekskursioonidega. Tegemist on vabatahtlikega - nii umbes nelja-viiekümnega - , kes räägivad oma lugusid oma linnast. Räägivad muhedalt ja igaüks omal teemal - kunstnikud kunstist, muusikud muusikast, ärimehed äri tegemisest, politseinikud politseilugusid. Kui inimene on hea jutuvestja ja räägib sellest, mida ta läbi-lõhki teab ja tunneb, siis see ongi puhas nauding. Nii et iga päev saab olema  uus üllatus. 

Võrukeelsete koondpealkirjaks on "Mu liin, mu kiil" (kusjuures "liin tähendab ühtaegu nii linna kui liini, rada).
Eestikeelsete tunnuslauseks #just SEE Võru.
Kõik kokku - linn, mis räägib lugusid.

"See oli minu eelmise aasta suve tipp-kutuurielamus!" helistas mulle pool aastat hiljem ühe teise Eesti linna linnapea, kes oli sattunud dirigenti ja muusikaõpetajat Tiit Rauda kuulama. Vau!!!


Ametlikult on asi tasuta, kuid hea emotsiooni eest võib alati jootraha anda - selleks on  jutlustajate rüüdel isegi rahakarman olemas :)

Pildi autoriks on Sten Mahov. 

Sa näütä mullõ inemist, kellel kõik aig kipõ ei olõssi! 
Ma umakõrda või sulle näüdätä noid, kellel om kah kõik aig kipõ, aga kes tuust vällä ei tiiq...

Kui Sa tahat nätäq. kes minevaasta tuure teiväq, sõs tuud saat kaia siist:
http://ulllugu.blogspot.com/2020/06/mu-liin-mu-kiil.html

Kui Sa tahat teedäq, kes timahavva tuure tegevä, sõs tuu nimekiri nakas tahaq kogunema:

L, 19.06 kl 11 Padari, Ivari, kl 15 Aino Raudvassar
P, 20.06 kl 11 Uguri Kadri, kl 15 Aino Raudvassar

E, 21.06 Mustmaa Ulvi
T, 22.06 Mustmaa, Ulvi
K, 23,o6 Padari Ivari
N, 24.06 Jõgeva Kalle
R, 25.06 Hõraku Veevi
L, 26.06 kl 11 Plumanni Kaja-Riina,
              kl 15 Tiina Hallimäe (Võru legendid ja müstilised lood)
P, 27.06 kl 11 Laanpere Helle, (Tartu, Väikse ja Koidula uulitsa jutu')
                kl 15 Riita Serikova (Kriminaalne Võru)
E, 28.06 Veeroja Eda
T, 29.06 Margi Jaanus
K, 30.06 Ojastu Marge
N, 1.07 Koka Aire
R, 2.07 Kuuda Kaia
L, 3.07 kl 11 Kuuda Kaia,
            kl 15 Riita Serikova (Kriminaalne Võru)
P, 4.07 kl 11 Niitmetsa Merike, 
            kl 15 Merike Niitmets
E, 5.07 Toomiku Siiri
T, 6.07 Hõraku Veevi
K, 7.07 Uguri Kadri
N, 8.07 Reimani Pait
R, 9.07 Plumanni Kaja-Riina
L, 10.07 kl 11 Jõgeva Kalle (Maalt, a hobõsõlda)
              kl 15 Ene Kerge (Ettevõtlik Võru)
P, 11.07 
kl 11 Mustmaa Ulvi
              kl 15 Ulvi Mustmaa
E, 12.07 kl 11 Toomiku Siiri
T, 13.07 kl 11 Mustmaa Ulvi
K, 14.07 kl 11Visseli Agu (Võro: elätu ja unõtedü ja viil...)
N, 15.07 kl 11 Mustmaa Ulvi
R, 16.07 kl 11 Kõrrõ Tea (Latsõpõlv Koidula ja Kreutzwaldi uulitsa nuka pääl) 
L, 17.07 kl 11 Laanpere Helle(Keskliina pargi jutuq)
              kl 15 Meeli Palujõe
P, 18.07 kl 11 Palujõe Meeli
              kl 15 Meeli Palujõe

E, 19.07 kl 11 Piigli Andrus
T, 20.07 kl 11 Reimani Pait
K, 21.07 kl 11 Mustmaa Ulvi
N, 22.07 kl 11 Visseli Agu
R, 23.07 kl 11 Jüvä Sullõv
L, 24.07 kl 11 Contra
              kl 15 Silvi Jansons
P, 25.07 kl 11 Pedassaare Ele
              kl 15 Ulvi Mustmaa
E, 26.07 kl 11 Alla Helve
T, 27.07 kl 11 Loka Toomas
K, 28.07 kl 11 Loka Toomas
N, 29.07 kl 11 Leima Aarne (Vinne kerikust ja muud kah...)
R, 30.07 kl 11 Jansonsi Silvi
L, 31.07 kl 12 Võro Instituut, Kaika Suvõülikuul, Koorti Erkki
              kl 15 Silvi Jansons
P, 01.08 kl 11 Uguri Kadri
              kl 15 Kaja Vodi
E, 02.08 kl 11 Ojastu Marge
T, 03.08 kl 11 Palujõe Meeli
K, 04.08 kl 11 Jansonsi Silvi
N, 05.08 kl 11 Hõraku Veevi
R, 06.08 kl 11 Contra
L, 07.08 kl 11 Jõgeva Kalle
              kl 15 Rainer Tagen
P, 08.08 kl 11 Margi Jaanus
              kl 15 Kaja Vodi
E, 09.08 kl 11 Toomiku Siiri
T, 10.08 kl 11 Sulõ Leiu
K, 11.08 kl 11  Sulõ Leiu
N, 12.08 kl 11 Allase Tiia
R, 13.08 kl 11 Raua Tiit
L, 14.08 kl 11 Kaja Vodi
              kl 15 Ene Kerge, Ettevõtlik Võru
P, 15.08 kl 11 Raua Tiit
              kl 15 Rainer Tagen
E, 16.08 kl 11 Kõva Kalvi
T, 17.08 kl 11 Allase Tiia
K, 18.08 kl 11 Plumanni Kaja-Riina (Suu kuul, Kubija ja nõukogude puhkusevärk)
N, 19.08 kl 11 Piigli Andrus
R, 20.08 kl 11 Plumanni Kaja-Riina
R, 20.08 kl 15 Kristi Vals "Lastelinn Võru"
L, 21.08 kl 11 Hõraku Veevi
              kl 15 Helen Külvik
P, 22.08 kl 11 Tobrelutsu Peep (Akna', korstna ja muu peenükõnõ kraam)
              kl 15 Rait Kapp "Militaarne Võru"


Ja kui Sa tahat nätäq võrokeelitsit klippõ Võro liinast, sõs noid saat kaia siist (tii kaart suurõmbas ja klõpsa markeri pääle vai võtaq kaardi alt nimekirja perrä) - taa om täämbä küll viil vähä poolik (et mitte üteldä veerandik) a õigõ piä tulõ lissa:

https://www.visitvoru.ee/voru_linn_mis_raagib_lugusid

Olkõ sõs kõik terve ja ilosa ja trehvämiseni Võron tsõõriplatsi pääl!

19.06. Ivari on valmis. Ilma ka - oma 30+ plussiga...
19.06. Aino Raudvassar. Puhtas eesti keeles :)
20.06. Kadi Ugur
24.06 Kalle Jõgeva
25.06 Veevi Hõrak
26.06 Kaja-Riina Plumann
26.06 Tiina Hallimäe
27.076Helle Laanpere
27.06 Riita Serikova
30.06 Marge Ojastu
04.07 Merike Niitmets
16.07 Tea Kõrs
18.07 Meeli Palujõe

22.07 Visseli Agu

23.07 Jüvä Sullõv

24.07 Contra

24.07 Silvi Jansons

29.07 Leima Aarne

31.07 Kaika Suveülikool ja Koorti Erkki

07.08 Rainer Tagen

06.08 Contra

08.08 Margi Jaanus










Tuesday, April 13, 2021

Möiraahvide ajal

Mulle hakkab tunduma, et ma lasin end täitsa ilma asjata ära vaktsineerida. Selles mõttes, et nüüd pole lootustki niisama lihtsalt loojakarja pääseda. Nüüd peab enne ikka korralikult piinlema, nagu heaoluühiskonnas kombeks. Võib-olla koguni aastaid voodis voolikuid sööma ja mähkmeid märgama, enne kui Hel, Hades, Anubis või Veles sind  üle võtab.

Mitte et ma oleksin masendusse maandunud ja surma sihikule võtnud. Ma mõtlen tükk maad leninlikumalt - kuidas edasi? Kuidas elada edasi, kui sa enam millestki aru ei saa. Kui peaaegu ainus asi, millest sa aru saad, on see, et sa ei saa aru.

Ma ei saa aru, kuidas see ikkagi juhtus, et kõik malbed hilbupesurid salaja välja surid ja ainult roppsuu-röökurid alles jäid? Ega roppsuu-röökurid selles muidugi ise süüdi pole, et nad kogu aeg röögivad, see on neil lihtsalt veres. Täpselt nagu möiraahvidel. Kui Sa oled sattunud hommikusse Amazonase vihmametsa, siis sa tead, millest ma räägin.

"Me ei taha vaktsiini! Me tahame vaktsiini! 
Me ei taha seda! Me tahame toda! 
Miks Jürgen Ligi sai vaktsineeritud, neetud eliit!? Miks Jüri Ratas ei lase ennast vaktsineerida, neetud eliit!? 
Miks lubati noorematel end vaktsineerida, häbi-häbi! Keegi ei lähe vaktsineerima ja tuhanded doosid on üle, häbi-häbi! 
Maskid kaitsevad! Maskid ei kaitse, vaid reostavad! 
Vajame karmimaid piiranguid! Sõidame Eesti vabaks! Seisame Eesti vabaks! Istume Eesti vabaks! 
Kaabud on süüdi! Kiik on süüdi! Kaja on süüdi!"

Muidugi ei või süü ilma peale hulkuma jääda. Elu läheb tükk maad lillelisemaks, kui saab kellegi peale näpuga näidata. Ise oled siis ju kohe palju targem ja ilusam ja vapram ja üllam ja õilsam, ükskõik, kas sa siis parasjagu sõidad või seisad või sööd Eestit vabaks. 

Ja me ei saa rääkida ainult Eestist. Ei ole üksi ükski maa! Miski issandama laulupidu on terve meie muna pääl lahti  löödud. Oleks siis, et helge ja harmooniline kaasike aiaäärses tänavas, aga kussa - kõige kõrgemal tasemel sümfooniline kakofoonia igast ilmakaarest!

Aserbaidžaani eemaldamiseks Eurovisioonilt on loodud petitsioon, mille koostajad väidavad, et riiki esindama valitud Efendi on armeenlasi tapma julgustanud vihakõne-mees.
Läti lauljatari Samanta Tina peale on politseisse kaevatud, sest tema muusikavideo sisaldab erootilisi kaadreid, lesbisid ja transnaisi.
Küprose lauljatar ja tema pala on välja vihastanud kristlased. Oma loo "El Diablo" (Kurat) refräänis laulab Elena Tsarignou, et armus kuradisse.
Põhja-Makedoonia esindaja Vasil on närvi ajanud bulgaarlased. Sest nende meelest libiseb videost läbi bulgaaria lipuvärvide kombinatsion.  
Venemaa rahvas valis oma eurolauluks loo "Vene naine". Nüüd alustati uurimist, sest kellegi meelest õhutab laul viha meeste vastu.
Valgevene laul "Ja nautšu tebja" ei vasta Eurovisiooni tingimustele - Eurovisiooni laval on keelatud  poliitilised avaldused ja roppused. Valgevenele anti võimalus tekst ümber teha - ka teine versioon ei sobinud. Anti veel kolmaski võimalus - kui uueks tähtajaks lavakõlbulikum tekst ei teki, riik diskvalifitseeritakse.

Vanarahvas väidab, et Jumal on andnud inimesele kaks kõrva ja ühe suu - et ta rohkem kuulaks ja vähem räägiks. Aga Jumala vastu ei saa - ta on meile andnud ka kümme sõrme ja klaviatuurid!

Netist





Monday, April 12, 2021

Tuulest viidud, veest veetud

 "Vesi on elementidest kõige võimsam. Ta leiab alati tee. Fred Jüssi on öelnud, et istudes 15 minutit voolava vee ääres, hakkad kuulama metsa sosinaid.“
Öeldakse, et vee vägi peseb ära mured ja parandab meie haavu. Vesi on hea energia juhtija, temaga tehakse igasuguseid rituaale, loetakse peale loitse ja võetakse maha needusi. Veega võib veeta aega tükk maad toredamalt kui veeta!

Ma  olen nüüd kindlapeale palju puhtam ja vähem neetud kui enne. Vett vedama need päevad küll ei läinud. 
Nädalavahetuse esimeses otsas käitus aprilli-ilm pigem nagu plirts-plärts-märts. Jagas islandlikku tuult, piitsutas piiskadega, puistas rahepärleid - ja ikka pressis kuskilt nurgast jälle ka päike pildile. 

Kokkuleppeliseks kõrguseks, millest alates veelangu hakatakse Eestis joaks nimetama, on 1 m. Joastiku puhul on kõrguseks 1,5 m. 
Treppoja on ca 10 km pikk voolaja (jõgi? oja?), ja ühel 150-meetrisel lõigul leab seal tervelt 6 astangut, mille kõrguste vahe lõppkokkuvõtteks on 5,5 m. 

09.04.2021 Treppojal

Treppojal filmiti 1992. aastal dr Enn Vetemaa märkmete põhjal uurimusfilm "Eesti näkid", kus naiadoloogia professor viib vaatajad naiadoloogia ajalukku ja tutvustab Eesti põhilisi näkiliike. Ja ehkki ma filmi peaaegu et ei mäleta, pole ma unustanud hiid-paljastissi, roppsuu-röökurit, malbet hilbupesurit, mehelemb-lõõritajat "Esti näkiliste välimäärajast". Tõsi, kaunisjuuslaste ja peakratslaste vahel ei pruugi ma täna enam vahet teha...

Jägala juga (vanasti Joarüngas) on kõige laiem looduslik juga Eestis - ca 50 m. Ligi 8 m kõrguselt allalangev kollakas veekangas on mõlema kaldapoole alla uuristanud korralikud hiiukirnud, parempoolse kalda oma sügavuseks pakuvad teadjamehed kogunisti 7 m! 

10.04.2021 Jägala juga

Sadakond meetrit joast mere pool olla vasakus kaldaveerus koobas. Gabrieli koobas. Legendi järgi elanud seal vürst Gabrieli isa Põhjasõja ajal end venelaste eest peites.  Bornhöhe seda oma raamatus siiski ei maini. Ja "Viimse reliikvia" võtted toimusid teadupärast hoopis Ahja jõel. Jägala joal on filmitud "Karoliine hõbelõnga" (Jägala HEJ juures "Stalkerit").

Pea poolekilomeetrisesse kanjonisse pugenud Nõmmeveski juga mõjub ürgselt ja dramaatiliselt -  tunnet toidavad niiskuses võimsalt vohavad samblad. 

10.04.2021 Nõmmeveski juga

Joaveski joastik asub Loobu jõel. Selle teadmise valgel on võimatu, et sulle ei tule meelde netis ringelnud pildid teeviitadest... 

See pilt on pärit siit. 
 
10.04.2021 Joaveski joastik. Rippsillaga. 

Ruhe. Eesti keeles ühest puust tahutud lootsik (ruhe on robustsem ja suurema süvisega kui haabjas, ei pidanud olema nii osav meister ega ülihea matejal;  haabjas on ruhe kõrval nagu pruutkleit kitli kõrval). Saksa keeles rahu. Neeme külas kalarestoran, praegu otse loomulikult kinni. Aga ükskord ma sinna rahusadamasse veel lähen, ikka teraapilis-ennetavatel eesmärkidel - et keha jumala eest kaalu ära ei kaotaks...
Kalarestoran Ruhe terrass...

... ja terrassi kõrval.

Vesi ei pea mitte ainult voolama, see võib vabalt ka loksuda. Loksuv vesi võib sind vabalt loksutada: mis issandama betoonpeletised need siis nüüd on?! Mõned asjad võivad isegi paiga peal paika loksuda...   

Vesi Hara lahes Hara saare ümber kui vastu tohutuid betoonseinu loksutamas.
Foto on pärit siit. 

Just Hara saarel toodeti V.R. Söreseni eestvedamisel "Tallinna kilusid". Hara lahes ehitati ka Eesti ilusaim purjekas Tormilind. Aga kumbki nendest ettevõtmistest pole süüdi nendes tohututes vette ulatuvates betoonmüürides.

Hara lahes tegeleti nõukogude ajal allveelaevade demagnetiseerimisega - teisisõnu muudeti allveelaevad magnetmiinide jaoks "nähtamatuks". Betoonimürakate vahel õõtsusid allveelaevade mustad "vaalaküürud". 



Vikipeedia link konkreetsemate andmetega on siin. ; pikem-selgitavam lugu koos videotega siin. 

Tuhatsuure panuse teraapilistesse tegevustesse andis Sillamäe oma uhiuue ja verivärske rannapromenaadiga. Vahet pole, kui vana või noor või mis soost või religioonist - Sillamäel on kõigile mõeldud. Eriti on mõeldud sellele, et inimesed nälga ei peaks surema - nii tohutus koguses grillimistünne pole mo silmad veel näind!






Kogu veeteraapia teema saab lõplikult kinnitatud Kolme nõia kaevul:


Olge ise ka terved!