Mu liin, mu kiil 2023

Me teeme seda jälle! Juba neljandat korda! Tiir tipi eest!
Võrumaa inimesed - kunstnikud ja luuletajad, leemekulbi liigutajad, politseinikud ja meditsiinitöötajad, õpetajad ja ametnikud, ettevõtjad ja   ettevõetud - räägivad lugusid oma linnast. Suvi läbi iga päev kell 15. 

Mi tiimi taad jälkina! Egä päiv! 20.06-20.08.2023. 
Kell 15 tuletõrje maja iist (ABZ Reisid / Pizza Olive) nakas pihta!

JUUNI - 

20.06.2023 - Meeli Palujõe -. Võru linn 1970ndatel aastatel - tööstuslinn, koolide linn.

21.06.2023 - Plumanni Kaja-Riina - Määndse miiq ollimi. Viguri ja vitsa. Latsõpõlv sõa-ja perästsõaaost.

22.06.2023 - Mustmaa Ulvi - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.

23.06.2023 - Veevi Hõrak - latsõpõlvõ mälestüisi Võro liinast.

24.06.2023 - Veevi Hõrak - kaemi perrä, kos midägi om olnu!

25.06.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda.

26.06.2023 - Kati Lumiste - Tulõkil om raamat "Minu Võru". Millest tuu võinu külh kõnõlda? (Kati om raamadu "Minu Ibiza" autor).

27.06.2023 - KAEMI VIIL, a keski iks tulõ!

28.06.2023 - Rainer Tagen - Võru linna krimilood läbi aegade. Jalutuskäik kesklinna piires.

29.06.2023 - Ene Kerge - Ettevõtlik Võru

30.06.2023 - Helve Alla - Uudistame vanade majade põnevaid detaile ja vaatame, mis ühes linna aias kasvab.

Meenutus möödunud aastast :)

JUULI - 

1.07.2023 - Plumanni Kaja-Riina -  Nalja 47 aastasõst giiditüüst.

2.07.2023 - 

3.07.2023 - Agu Vissel -  Kynõlõmine kygõ targõmba inemisega. (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)

4.07.2023 - Tiina Hallimäe - Võru linna müstilised lood ja legendid

5.07.2023 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.

6.07.2023 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.

7.07.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda

8.07.2023 - 

9.07.2023 - Helle Laanpere - Retk läbi Võru (arhitektuuri)ajaloo. Kõnnime Tartu-Koidula-Karja-Jüri tänavatel ja vaatame, kuidas ajalugu on nende nägu kujundanud. Retke algul on keelehääletus, vastavalt kuulajate enamuse soovile on töökeeleks võru või eesti keel.

10.07.2023 - Agu Vissel - Kynoõlus kygõ ilosamba inemisega.  (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)

11.07.2023 - Siiri Toomik - Võro liina alostusõst - liin sünnüs lihtsahe!

12.07.2023 - Kersti Kamberg -  Lugusid muusikas. Kõnnime Kreutzwaldi parki ja ku om tahtmist siis laulami või tantsime kah.

13.07.2023 - Helve Alla - Uudistame vanade majade põnevaid detaille ja vaatame, mis ühes linna aias kasvab.

14.07.2023 -

15.07.2023 - Kalle Jõgeva - Võru linna 6 kõige tähtsamat asja. Võrukeelset juttu võru emakeelega külamehelt. Ringi ei hulgu, eesti kirjakeelsed on samuti oodatud

16.07.2023 - 

17.07.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda.

18.07.2023 - Agu Vissel - Kynõlus kygõ ausaba inemisega.  (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)

19.07.2023 - Siiri Toomik - Vendade Kriisade orelid. Külastame orelimuuseumi pastoraadis.

20.07.2023 - Kaja Vodi - kirjanduslik Võru.

20.juuni. Läheb lahti!  Lämmit om 31 kraati...

21. juuni. Ilm ei olõ sukugi külmembäs lännü....

Talupojatarkusest ja linnainimesest

Tsitaat on lehelt "meeldib.ee"

Ega linnainimene ei peagi talupojatarkuse kõrgvaliteedist aru saama. No mõni võib-olla mõnikord natuke mõikab, kasvõi takkajärgi. 
Näiteks siis, kui ühe linna joogivesi on mingil seletamatul moel reoveega segamini läinud. Siis on täitsa hea, kui linnainimesel on linna taga maal mõni tuttav kaev. "Jumal tänatud," mõtleb siis linnainimene. Sellisel hetkel on maainimene tema jumal.
Ärme ahjudest praegu veel räägi.

Fridtjof Nansen, Norra teadlane ja polaaruurija olla vastanud küsimusele, miks ta ometigi ei ehita oma Põhja-Jäämerele-retke laeva metallist, vaid teeb selle puust (jutt käib Framist):  "Inimene tikub ikka seda usaldama, mida ta teab ja tunneb." Ja tal oli õigus - metallkere oleksid jääpangad katki lõiganud, puit osutus sealsetes tingimustes tugevamaks.  Oleks Nansen usaldanud tarku nõuandjaid-metallimehi, oleks see tema elu viimaseks reisiks jäänud.

Norrakatel tundubki talupojatarkust natuke rohkem olema kui teistel. (Noh ja raha ka muidugi.) Norra on kindlalt ära otsustanud, et riik peab vajadusel suuteline olema ennast ise ära toitma. Ja nad ei usu, et aknalaua-idude kasvatamine oleks piisav ja jätkusuutlik lahendus.
Selle plaaniga, et ennast peab suutma ära toita ja et elu peab olema igas Norramaa osas, on kõik norrakad ja parteid nõus. Juba aastakümneid.  Ja see elu peab olema elamisväärne elu. Asja korraldamiseks on olemas niisugune vahva võimalus nagu regionaalpoliitika. Norra regionaalpoliitika alustala on maksud, õigemini maksude puudumine maal - kui asutad maal ettevõtte, ei pea sa  tööandjana üldse makse maksma. Ka tulumaks on maal väiksem. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi käibemaksuta.

Ka see on osa riigikaitsest. Et sul oleks süüa ja et sul oleks maa igas otsas "omad kutid", kelle peale sa võid kindel olla. Muide, ka lõunaeestlaste peale võib kindel olla, vaatamata sellele, mida linnainimesed arvavad.  Kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Veiko-Vello Palm 09.05 kuupäeva TV 3 saates "Laser":

"Me kindlasti ei saa öelda, et igaüks, kes on Nursipalu laienemise vastu, on automaatselt eesti sõjalise riigikaitse vastu, Eesti kaitseväe vastu, Eesti riigi vastu või on kremlimeelne. Kagu-Eesti inimeste toetus sõjalisele riigikaitsele on tegelikult ülikõrge. Kui me vaatame Võru maakonda, siis siin kuulub võrreldes teiste Eestimaa kohtadega palju rohkem inimesi elanikkonnast Kaitseliitu, nii et inimesed siin saavad aru, et see on meie kõigi julgeolek kokku."

Talupojatarkuse kvaliteedist saadakse sageli aru alles takkajärgi. Nii, nagu linnainimeste omastki - 

Juhan Tuldava, minu õppejõud Tartu Ülikoolis, rahvusvahelise tuntusega keeleteadlane ja kateedri juhataja, oli - nagu aastaid hiljem välja tuli - tulihingeline nõukogude spioon. (Jeerum, ma ju peaegu et imetlesin teda ja tema soliidsust!) Juhuks, kui Sul on see info kahe silma-kõrva vahele jäänud, siis Ekspressi artikkel "kõige alatumast ja julmemast spioonist" on siin. 
Jaak Kangilaski, samuti õppejõud, kelle panust Eesti kunstilukku hinnatakse oi-kui-kõrgelt, on eilse "Pealtnägija" andmetel topeltagent. 
Eesti Kirjanike Liit oli ainus loomeliit, kelle liikmed osalesid 25. märtsil 1949 Harjumaal küüditamises. (Juhan Smuul, Debora Vaarandi,...) - Ekspressi artikkel on siin. 

Elu ei ole mustvalge. Isegi telekad ei ole juba ammu enam.
Lõunaeestlased ei ole reeturid. 
Ja tsibihärbläne ja majjaj ommava periselt kah olõman!

Mu liin, mu kiil 2022

 Linn - see oleme meie! :)

Kus saab Võrumaale sattunud eestikeelne külaline kohtuda võru keelega? Üks võimalus on iga päev kell 16 tsõõriplatsi pääl (ehk siis keskväljakul) turismiinfo punkti juures. Alates 18. juunist kuni 20. augustini võib seal trehvata kõige erinevamate võrukatega - giidide, pagaripiigade, saunanaiste, metsameeste, juristide, meditsiinitöötajate, tantsujuhtide, poliitikute, ametnike, aednikega...  Enam kui 35 võrukest on valmis tutvustama oma linna erinevaid tahke. Sest linn - see oleme meie! :)

Aga on ka võimalus, et inimene on küll kohal, kuid ei räägigi võru keeles. No midagi pole parata, elu ongi ebaõiglane! Kuid ega lood sellepärast kehvemad ole, et neid riigikeeles räägitakse. 

Juba kolmandat suve korraldavad võrukad linna ja selle elanikke tutvustavaid jutujalutuskäike "Mu liin, mu kiil" ja "Linn, mis räägib lugusid".  Seda tehakse vabatahtlikult ja omast vabast ajast (mida kellelgi ei ole kunagi ülearu). Kui Sina kuulajana oled saanud elamuse, siis pole patt ka tripitegijat tipiga tänada!

Kui Sa tahad näha, kes eelmisel kahel aastal tuuritasid, siis seda saab näha siit:
http://ulllugu.blogspot.com/2021/06/mu-liin-mu-kiil-2021.html
http://ulllugu.blogspot.com/2020/06/mu-liin-mu-kiil.html

Tänavused tegijad: 

JUUNI

L, 18.06 - Ulvi Mustmaa - Võro liin om ilma naba
P, 19.06 - Ulvi Mustmaa - Võro liin om ilma naba
E, 20.06 - Siiri Toomik - Võro liina alostusõst
T, 21.06 - Meeli Palujõe - Virulasest võrukeseks
K, 22.06 - Siiri Toomik - Võro liina alostusõst
N, 23.06 - Ivari Padar 
R, 24.06 - Veevi Hõrak - Mu eloao liin
L, 25.06 - Kalle Jõgeva - Kuis väikse jutu' mõnikõrd suurõs saava'. Platsi pääl, hulkma ei lää.
P, 26.06 - Helve Alla - Kaemi liina ja tuud kah, mis aian kasus!
E, 27.06 - Meeli Palujõe - Virulasest võrukeseks
T, 28.06 -  Kaha Vodi - Liinatiir
K, 29.06 - Marge Ojastu - Liinatiir
N, 30.06 - Kaia Kuut - Võru takan om Rõugõ! 

JUULI

R, 1.07 - Toomas Lokk - Targa inemise vastasõ üte ulli küsümustõlõ
L, 2.07 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
P, 3.07 -  Kaja Vodi - Liinatiir
E, 4.07 - Veevi Hõrak - Mu eloao liin
T, 5.07 - Jüvä Sullõv - Võro liin muq kooliaol, 1980ndil — kerigukoolist gaasitehässeni
K, 6.07 - Leiu Sulg - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
N, 7.07 - Merike Niitmets - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
R, 8.07 - Merike Niitmets - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
L, 9.07 - Ele Pedassaar - (Võro)maast ja ilmast
P, 10.07 - Toomas Lokk - Targa inemise vastasõ üte ulli küsümustõlõ
E, 11.07 - Kaja-Riina Plumann - Säänest ja määnest siist ja säält
T, 12.07 - Sirje Pakler - Kõnõlõmi tuust, mis miilde tule - pioneerest ja käsitüüst kah
K, 13.07 - Rait Kapp - Militaarne Võru
N, 14.07 - Helve Alla - Liinatiiru aigu kaemi, mis üten aian kah kasus!
R, 15.07 - Rainer Tagen - Liinatiir
L, 16.07 - Agu Vissel - Millest võrokõsõ ei kõnõlõ?
P, 17.07 - Leiu Sulg - Liinatiir
E, 18.07 - Aire Kokk - Liinatiir
T, 19.07 - Siiri Toomik - Liinatiir
K, 20.07 - Sirje Pakler - Pioneerest ja käsitüüst
N, 21.07 - Peep Tobreluts - Laas vai klaas: kaemi aknit, korstnit ja ussi
R, 22.07 - Rainer Tagen - Liinatiir
L, 23.07 - Kalle Jõgeva - Kuis väikese luuq mõnikõrd suurõs saavaq. Paigapääline jutt.
P, 24.07 - Ulvi Mustmaa - Liinatiir tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
E, 25.07 - Peep Tobreluts - Laas vai klaas: kaemi aknit, korstnit ja ussi
T, 26.07 - Tiit Raud - Liinatiir
K, 27.07 - Kaja Vodi - Liinatiir
N, 28.07 - Luule Metsla - Mõnõ armsa kotussõ Võro liinan
R, 29.07 -
L, 30.07 - Anti Allas - Lastelinn Võru
P, 31.07 - Võru linna laste lood, Võru linna lastefestivali üllatus

Edimene tiir om tettü. Ulvi, 18.06.2022

AUGUST

E, 1.08 - Sirje Paklerr - Pioneerest ja muust
T, 2.08 - Kadri Ugur. Võro liina bingo. Ei kõnni, aami juttu.
K, 3.08 - Kaja Vodi - Liinatiir
N, 4.08 - Luule Metsla - Mõnõ armsa maja ja kotussõ Võro liinan
R, 5.08 - Helle Laanpere - Kõnõlõmi tsõõriplatsist ja tuust, mis sääl ümbre nätä om
L, 6.08 - Geidi Raud, Rait Kapp - "Ümber ahju paremale" seos Võruga ja pöörane noorusaeg Võrumaal 
P, 7.08 - Helle Laanpere - Kõnnimi müüdä Katariina alleed ja kaemi katõlõ poole. 
E. 8.08 - Kaare Lill ja Õnne Kronberg Haridustuur "Koomeister pajatab"
T, 9.08 - Kaare Lill ja Õnne Kronberg Haridustuur "Koomeister pajatab"
K, 10.08 - Tiit Raud - Liinatiir
N, 11.08 - Andrus Piigli - Võru Kaitseliidu maja ajaloost
R, 12.08 - Meeli Palujõe - Liinatiir
L, 13.08 - Tiia Allas - Võro liin kirändüsgeograafia kiikriga kaien
P, 14.08 - Kaja Vodi - Liinatiir
E, 15.08 - Kaja-Riina Plumann - Latsõpõlvõst Kubijal ja kooliaost Suukoolin
T, 16.08 - Kadri Ugur. Võro liina bingo. Ei kõnni, aami juttu.
K, 17.08 - Contra, häüsäjutu kõnõlõja
N, 18.08 - Kaja-Riina Plumann - Söögist, joogist ja tohtriabist
R, 19.08 - Contra, häüsäjutu kõnõlõja
L, 20.08 - Silvi Jansons - Võro muusigamiihist I tsõõr
P. 21.08 - Silvi Jansons - Võro muusigamiihist II tsõõr

Contra, 17. 08.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Ele Pedassaar, 10.07.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Kaja-Riina Plumann, 11.07.2022

Kaja-Riina Plumann, 18.08.2022

Leiu Sulg 06.07.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Merike Niitmets 07.07.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Tiidmises:  Merike pandsõ kõik uma pundi võro keelen laulma!

Rainer Tagen, 17.08.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Rainer Tagen, 17.08.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Silvi Jansons, 21.08.2022 (Foto Veevi Hõrak)

KOKKUVÕTE:

• Jutustajaid - tuuritajaid: 32
• alustasime laupäeval, 18.06, lõpetasime  pühapäeval, 21.08; kokku 65 päeva
• kuulajaid kokku ca 350.

Tänuüritus vabatahtlikele toimus 15. oktoobri hommikul kohvikus "Pannukas", muusikalist vahepala pakkusid Ele ja Uko. 

Kuimuudu internetist kraami telli

 Ma kõnõlõ sullõ nüüt, midä sa tegemä piät, ku sulõ tulõ pääle hirmus valu midägi netist telli ja tuu ei olõki eesti virma ja tellmisvalu kah üle ei lähä. . 

Mullõ minevaasta tull sääne hädä pääle. Tuust, kuimuudu ma umma asja ai, kui ma olli tellit kauba asõmõl aukõga soki saanuq, tuust ma joba kõrra uman blogin kiroti. Ku sa es trehvä lugõma, sõs kaeq siist perrä.

No paistus, et taa raha-asjaga om sõs iks ütel puul. Iina puul. Ja maq esi  olõ tan tõsõl puul.

Päält tuud, ku ma kiroti ummile  iinlasile, et kaege sõbraq, mi olõmi nüüt jo piä säidse kuud ütstõsõ päivi hääde suuvega rõõmbsambas tennü, nä inämb es kirota mullõ. Ma tiiä nüüt külh, mille -  nä saiva nüüt arvo, et rahvusvahelidse pangasäädüse aig om ammuilma täüs! Tuu tähendäs, et 120 päivä päält tuud, ku sa olõt uma raha tiile pannu, saa pank viil su tehingu tagasi võtta, kui sul om tälle ette näüdäta, et tõnõ puul hirmsalõ taht massa, a näet, ei õnnistu. 

A ma sai tuud täpselt sõs teedä, kui kõik nuu 120 päivä joba ilosalõ läbi olliva. Aig, tuu jo lindäs!

Ma pruuvsõ tarbijakaitse muudu asjamiihi- ja naisiga kah äri aiaq. Edimäne vastus, mis näilt tull, oll pikk ja tähtsä kiri, digiallkirjaga ja puha, võõrid sõnnu ja keeruga lausit täüs. Opas minno ilusalõ, et tii nüüt kõrralik avaldus, panõ säändse ja määndse manussõ manu ja saadaq aadressile customer@customer.ee.

No ma tei kõik nigu kästü. Ma olõ kõrralik inemine. Kuu ao peräst küsse, et kaugun ti olõti, keski ei olõ midagi kõssanu, eski tuud mitte, kas mu uhkõ avaldus ja manussõ ommava kätte saadu. Tull vällä, et keski ei olõ noid nännü! 

Ma sõs saatsõ uvvõstõ. Ja sõs viil kõrra. Iks om vaikus majan.

Nigu iks. Esi olt süüdü. Ammõdimehe tegevä midägi tähtsämbat.  Käävä kokko ja lahku ja arutasõ ilma asju.

Ega mul tuust 50 eurost nüüt nii suurt hätä ei olõki. A minnu sekäs tuu, et mu käest nõutas, a ku mul hädä om, sõs olõ-üi kellegi käest nõuda. Iinlanõ võlss nigu helme mart ja kõik omgi jutin, keski ei saa midägi tetä...

Täämbä löüdse säändse lehe. Tan üteldäs jo 2018 aastal, et säänest puuti nigu arshirly ei või uskü. 

https://www.onlinethreatalerts.com/article/2018/12/9/arshirly-is-an-untrustworthy-online-store/

A nali om viil tuun, et tuud sõnna - arshirly - tuud sa inne ei näeki, kui jama majan. Ma tellse uma tavaari  säändse lehe päält nigu www.ytcvolcanocan.com  - ja kui jandis läts ja kontakte otsma naksi, sõs tull lõpust kostkilt nukast tuu arshirly vällä. 

Kui ma nüüd viil piässi midägi mõnõ vällämaa lehe päält tellma, sõs ma nakasi kõgõpäält hoobis kontaktest pihta ja guugõldasi noid. Selle et tuusamane arshirly tegevä vast egä aasta hindäle uvvõ lehe, mille kaudu müvväq - ma tuud vulkaani guugõldi, a säält es tulõ midägi halba vällä. 

Ja kui nihu lätt, sõs püvvä 120 päävä joosul näide käest kinnitüs saia, et nä hirmsalõ tahtva sullõ tagasi massa ja kihota tuuga panka. Sõs saa pank tuu tehingu tgasi käändä.

Ka sääne värk om.

Ja allpuul om viil kõrrast tuu ujuvmati pilt, midä ma hirmsalõ uma latsõlatsile tahtsõ...

 

Uued uudised ja vanad vigurid

 Küll mulle meeldib Tõnis Niinemetsa ettepanek hakata mart helme nime väikeste tähtedega kirjutama! mart helme. mart helme. Nii pisike näeb välja :)! 

Ja siis mulle meeldib väga "Naised köögis" uus laul. No tõesti, iga rida ootad põnevusega, et kuhu nüüd keeravad! Kui Sa juhuslikult pole veel kuulnud, siis see on siin.

Ja siis mulle meeldis väga - ehkki see on nüüd üksjagu äraspidine meeldimine - naiste meeleavaldus Vene saatkonna ees Tallinnas. Ma arvan, et see on visuaalselt kõige mõjuvam meeleavaldus, mis maailmas tehtud-nähtud. Ja ma olen nii uhke nende naiste üle seal!

Ja ma olen nii rõõmus ja uhke kõige selle üle,  mis ja kui palju eestlased on Ukraina heaks teinud. Lühidalt ja selgelt on minu tunded sõnastanud Mihhail Lotman: ukrainlased surevad praegu meie eest ja meie asemel. Vähim, mida me praegu teha saame, on tänuvõlga tasuda. 

Ja kui marthelmelased muretsevad, et ui-ui-ui, endalgi kitsas käes, siis - Nortstati viimaste uuringute järgi on Ukraina toeks usinasti annetanud ka kõige madalama sissetulekuga inimesed. Kes tahab, võib siia kiigata. Inimese süda ei asu rahakotis. Ja marthelmelased ei peaks niiväga muretsema selle pärast, kes kui palju teeb või annab. Süüria põgenikke näiteks meie ju vastu ei võtnud, seda tegid teised Euroopa riigid. 

Ja siis mulle meeldib see, et - sa mõtle, milline ikka on sõna jõud! Vene sõjalaevale öeldi, et mine sinnasamusesse ja mõtle, läkski! 

Ja siis mulle meeldivad kõik need naljad, mis netis liiguvad - kuidas sõjalaev Moskva hüüab vee alt "Govorit Moskva!" (juurdekuuluvat paatoslikku häält mäletad?), või et "See pole laevahukk, vaid spetsiaalne allveeoperatsioon", või see, kus Putin küsib kaisteminister Šoigult:  "Kas Harkiv on võetud?" - "Ei." - "Kas Kiiev on võetud?" - "Ei." - "No aga mis siis võetud on?" - "Noh, võetud on sõrmuseid, mikrouune, pesumasinaid..."

Ja siis mulle meeldib see, et meil sai valmis mitu uut mängu - esimene on pühandatud (selline vahva sõna tuli täitsa ise, ilmselt munapühade auks!) Võhandu maratonile ja mõeldud võistlejate saatemeeskondadele - nendele, kes päev läbi ühe silla pealt teise peale peavad jõlkuma. Nüüd on valmis vahva avastusmäng, mis liigub sõudjatega ühes taktis, kuid mööda maad. Lähemalt saad selle mängu kohta lugeda siit. 

Teine mäng kannab nime "Lõunas on lõbus vol 1" ja seda võib mängida jaanipäevani. Selle kohta saad lähemalt lugeda siit. 

Ja lõpetuseks jagan veel ka eilse Suure Neljapäeva infot. Näh, mul endal jäi kõik puha tegemata, ei teadnud lihtsalt! Aga järgmisel aastal kindlasti proovin.

Niisiis, Eesti Folkloorinõukogu õpetab:

Suur neljapäev  on mõjuvaim päev nõidumiseks või selle ärahoidmiseks. Heaolu tagamiseks on ainus võimalus seda kavalusega enda poole võita, sest õnne on maailmas vaid piiratud hulk. Niisiis,

piimaõnne kindlustamiseks
- hiili vaikselt lüpsikuga õue ja roni puu otsa;
- hüüa raevunult naabri talu suunas "Piima! Koort! Võid!";
- roni rahuloleva näoga puu otsast alla ja sammu sirge seljaga kodu poole;
- jää ootama piima saabumist. 

Palju õnne kõigile ja toredaid kevadpühi!

Dubai. Viimnepäev.

Ei saa ju niimoodi, et päris-randa ära ei proovi. Tuled talvest suvesse - ega me mingid masohhistid ei ole! Ikka proovime. Jumestuse pärast juba. 

Aga enne proovime tuleviku muuseumi pääseda. Tulevik on just-just Dubaisse kohale jõudnud, see maailma kõige ilusam hoone (tsiteerides Tema Kõrgus Šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi)  avati täpselt üks päev enne meie saabumist. Jaanoh, on tõesti omapärane hoone. Üleni araabiakeelset kalligraafiat täis. Interneti andmetel on seal peal niisugune tekst:

"Me ei pruugi elada sadu aastaid, kuid meie loovuse saadused võivad jätta pärandi kaua pärast meie lahkumist. Tulevik kuulub neile, kes suudavad seda ette kujutada, kujundada ja teostada. Tulevik ei oota. Tulevikku saab kujundada ja ehitada juba täna."
Kõlab väga TemaKõrguslikult. 

Me ei saa üldse aru, miks turvamees meid sisse ei taha lasta. Ometi on igal pool kirjas, et "You are welcome." Kuid turvamees teatab (tülpinult), et tema meid enne sisse ei lase, kui me oleme endale netist piletid ostnud. Ah et niisugune tulevik... 
Hakkame googledama-ostma. Ossa pime-pime-pime - esimesed võimalikud piletid saab osta kuupäevale... kaks nädalat pärast meie siit ilmast lahkumist! 
Me pidime ju teretulnud olema?

Kui tulevikku ei tule, mehkeldame siis pealegi minevikuga. Oleme juba mitu korda omavahel arutanud, et tahaks mõnda surnuaeda näha. Taksojuhid - need pakistani omad - ei tunne ükski sellist ingliskeelset sõna nagu "surnuaed". Otsime siis ise netist ühe välja ja näitame taksojuhile: vat siia tahame. Cemetry!

Nüüd saab taksojuht asjast kohe aru. "Yes, cemetry, yes", ütleb ta hakkab roolima. Ja paneb meid maha - Araabia teemaja ees!
Tegelikult sobib meile see ka. Sest nagunii oli meil plaan ka kaameliliha proovida. Aga jookseme enne siiski surnuaiale ka ringi peale.
Surnuaed on üleni ümbritsetud  nii kõrge müüriga, et hüppa palju tahad, üle ikka ei näe. Ja nii pika müüriga, et lõpp ei paista. Aga meie oleme jonnakad. Kuskil peab ju värav ka olema!

Väravat otsides

Väravat otsides leiame hoopis sildi, mis väidab, et Dubais on politseinikud täiesti ametlikult kaheks jagatud: targad ja need teised...

Ma ei suuda uudishimutsemata jätta. Mina pean saama tarku politseinikke näha!

Selgub, et tegemist pisikese putkaga, kus sisustuselementideks paar arvutit ja seega võimalus mõned lihtsamad politsei-toimingud online's teha. 

Eestlase paneb nii tark teenus õlgu kehitama. Linnas, kus kõik on maailma kõige-kõige, võib auto mõlkimise netis ära vormistada, kui mõlemad pooled on nõus, ja seda nimetatakse politsei tarkuseks? Ja selleks on eraldi putkat vaja?

Surnuaia kõrval on - tõenäoliselt - kõigi nende pakistani taksojuhtide jt odava tööjõu elurajoon. 

Surnuaia väravapiluvaade väidab, et kogu matk lõõskavas päikeses oli täiesti ilma asjata. Põhimõtteliselt näeb müüritagune välja nagu jumalast hüljatud koristamata kõnnumaa. Ei mingeid väärikaid hauamonumente ega mausoleume. Üldse mitte midagi ei paista peale paari tüübi, kes nagu püüaks kuskil kauguses mingit matusetseremooniat läbi viia. Või mida issandat nad seal igav-liiv-ja-tühi-väli-peal teevad. 

Kurnatult asume Araabia teemaja kaameli kallale. Tema Kõrguse Šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi valvsa pilgu all. 

Kaamel maitseb nagu mistahes veis. Ei midagi erilist.

Vanalinnas ringi tuiates leiame paadi. Eriti erilisekst teevad selle aerud. 

Siseõu vanalinnas

Harilik lontkõrv?

Harilik rotimürk

Detail hotellitoa juurde kuuluvast vannitoast. 

Ei või iial teada, millal inimesel tuleb isu helistada...

Õhtune jalutuskäik vanalinnas on õdus. Rahvast on vähe ja õhk on suvesume. Naudime viimaseid vaateid. Hommikul läheb lennuk.
Ta lendab 1,5 tundi kauem, kui algselt lubatud. Ta lendab ümber Ukraina...

Dubai, kõige-kõige ja eestlased

 Hommik algab jumestuskuuriga katusebasseini ääres. Ja siis muuseumi!

Meie mälestused Alijevi keskusest  Bakuus on ülivõrdelised  ja seetõttu loodame Etihadist midagi sarnast. Välisilme - poolekskeeratud paberileht - on ju paljulubav! Isegi kui see paberileht sümboliseerib AÜE konstitutsiooni, ühinenud emiraatide poolt ühiselt allkirjastatud dokumenti.

Pilt  internetist. 

Tegelikult on kogu Etihadi muuseumi ekspositsioon ainult ühele teemale pühendatud: Araabia Ühendemiraatide loomine aastatel 1968-71. Kõik need valgetes kandura'des mustaga pärjatud habemikud ja nende kõned ja kokkulepped. Ehk siis kindlasti tänuväärne matejal kohalike patriootide kasvatamiseks ja ajaloo süvahuvilistele, aga meiesuguste kergemeelsete jaoks ehk veidi liiga... propagandistlik?

Meiesuguse jaoks on kõige huvitavamaks eksponaadiks araabia sõjaväelase saapad.

Ja näited Tema Kõrguse Šeik Mohammed bin Rashid al-Maktoumi personaalsest kunstikogust. No vähemalt tonaalsuse osas ei saa härrale etteheiteid teha :)!

Nejib Belkhodja (Tuneesia, 1933-2007)
Bleu, Noir Et Blanc, 2007 

Kirjaoskus - võimalus kõike valesti lugeda...

Aga tehtud-nähtud ja kahetseda pole meil kavaski.

Järgmiseks on meil broneeritud  Burj Khalifa külastus koos lõunasöögiga katuseterrassil (Rooftop), mis pakub "hingematvaid vaateid Dubi purskkaevudele ja sinisele taevale" (breathtaking wiews...) ...

Burj Khalifa peaks hetkel veel olema maailma kõrgeim hoone. 828 m.  Vähe sellest - maailma kõigi aegade kõige kõrgem ehitis. 160 korrust, vaateplatvormidega 124. ja 125. korrusel. Hoone alumine osa on valmistatud tugevdatud betoonist, ülaosa on terassõrestikkonstruktsioon. Hoone omanik, riiklik ehitusfirma Emaar on teada andnud, et kui keegi kuskil ilma pääl peaks kavatsema ehitada veel kõrgema hoone, saavad nemad oma torni (burj) teraskonstruktsiooni veel kõrgemaks ehitada. Vat nii!  

Olme aegsasti kohal, sest me ju ei tea täpselt, kust saab sisse, kust välja jne. Ja me ei taha ometi oma suurepärasele lõunasöögile hilineda. 

Aga me oleme nii neetult head orienteerujad ja asjadeotsijad, et natuke tuleb ikkagi aega parajaks teha. Parastame teda siis Dubai Mallis, ühes maailma suuremas ostukeskuses. Kõige-kõige, eksole.  Kuna shoppajaid meie hulgas  ei ole, istume maha jäätisebaari. Itaalia oma, aga olgu peale. Kahe palli eest maksame igaüks ca 10 euri, aga olgu peale. Maailma kõige ikkagi.

Pääs Burj Khalifa vaateplatvormile on paras Kolgata tee. Vaatamata sellele, et piletid on kellaajalised, looklevad sabad turvalintide vahel nagu tipptunnil lennujaamas. Meile tundub, et meie oma kellaajalise lõunasöögiga peaksime kuidagi peenemalt klassifitseeruma, aga kõik asjapulgad, nii vähe kui neid on, võtavad meie muret maru rahulikult. Püüame siis ka endid rahulikuks sundida, ehkki kella 14-st on sujuvalt 15 saanud.

Vaateplatvormilt ärasaamiseks on liftide juures samasugused uinimsabad nagu all. Selle vahega, et üleval saab sabatada poe paistel -  et suveniiritööstusel ka sinust mingigi kasu oleks. 

Me tahaksime väga mingisugusesse teise sappa sattuda. Sest me pole ju mingi lihtne pööbel, meil on lõppeks lõunasöök katusel ette nähtud!
Laseme endid järjekordselt maha rahustada. Meile selgitatakse, et me peame ikkagi alla sõitma ja seal kellegi poole pöörduma. Mis mõttes alla? Mis ajast katused all on?

Aga näe on! Siin imedemaal tähendab rooftop jalami katust! No nii umbes esimese või äärmisel juhul teise korruse katust...

Olen täiega nördinud, et olen ennast niimoodi lollitada lasknud. Aga - jälle kogemuse võrra rikkam. Inimene õpib kogu eluea!

Söömata me ju ei jäta. Vaatamata sellele, et konditsioneer tahab hambad suust välja puhuda. Üldse on meil Dubais kogu aeg kas liiga kuum või liiga külm. Hotellitoas on konditsioneer pluss 17-18 peale reguleeritud. Ümbernäppimine ei õnnestu. Me võiksime sellise talveilmaga isegi leppida, käime seal ju vaid magamas, kui ainult niimoodi ei tuiskaks... 
Kell on vahepeal nii kenasti liikunud kogu selle sabatamisega, et veel veidi ja purskkaevud peaksid pihta hakkama. Otsustame vähemalt sellest peost maksimumi võtta ja läheme endale sobiliku vaatega kohvikut vms otsima. Leiamegi -  suisa veinibaari! - selle issandast alkoholivabal maal! Elu on ikkagi ilus!

Purskkaevubasseinide ääres

Millal Sulle viimati musta värvi pokaaliga veini pakuti?

Burj Khalifa mustrite vahetumise juures olevat mängus ka eeslastest animaatorite käsi. Ja nii olevat ühes sekundi murdosas kuskil kella kolme paiku öösel ka hetk, kus maailma kõrgeim torn särab Eesti lipuvärvides. Ja on terve hulk eestlasi, kes on selle hetke kinni on püüdnud ning seda näiteks Eesti Vabariigi aastapäeval sotsiaalmeedias jagavad kui AÜE lugupidamisavaldust Eesti Vabariigile. 

Isegi kui lgupidamisavalduse fakt on veidi, ütleme, luuleline, on kogu värk ometi mitte kedagi kahjustav vahva lugu. Mille peale üks raamatu "Minu Dubai"  autori, Susan Luitsalu sõber, hispaanlanna, olevat silmi pööritades küsinud: "Teid, eestlasi, on - mitu tükki? Kümme? Kakskümmend? Ja te suudate maailma kõrgeima torni salaja oma värvidesse sättida?"

Nojah. Hiinas olevat üle saja linna, mille rahvaarv on suurem kui Eesti oma. Nii et meid on maailma mastaabis tõesti kümme... või äärmisel juhul kakskümmend...

Pilt on pärit siit. 

Üks kümnest... või kahekümnest...