Mu liin, mu kiil 2023

Me teeme seda jälle! Juba neljandat korda! Tiir tipi eest!
Võrumaa inimesed - kunstnikud ja luuletajad, leemekulbi liigutajad, politseinikud ja meditsiinitöötajad, õpetajad ja ametnikud, ettevõtjad ja   ettevõetud - räägivad lugusid oma linnast. Suvi läbi iga päev kell 15. 

Mi tiimi taad jälkina! Egä päiv! 20.06-20.08.2023. 
Kell 15 tuletõrje maja iist (ABZ Reisid / Pizza Olive) nakas pihta!

JUUNI - 

20.06.2023 - Meeli Palujõe -. Võru linn 1970ndatel aastatel - tööstuslinn, koolide linn.

21.06.2023 - Plumanni Kaja-Riina - Määndse miiq ollimi. Viguri ja vitsa. Latsõpõlv sõa-ja perästsõaaost.

22.06.2023 - Mustmaa Ulvi - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.

23.06.2023 - Veevi Hõrak - latsõpõlvõ mälestüisi Võro liinast.

24.06.2023 - Veevi Hõrak - kaemi perrä, kos midägi om olnu!

25.06.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda.

26.06.2023 - Kati Lumiste - Tulõkil om raamat "Minu Võru". Millest tuu võinu külh kõnõlda? (Kati om raamadu "Minu Ibiza" autor).

27.06.2023 - KAEMI VIIL, a keski iks tulõ!

28.06.2023 - Rainer Tagen - Võru linna krimilood läbi aegade. Jalutuskäik kesklinna piires.

29.06.2023 - Ene Kerge - Ettevõtlik Võru

30.06.2023 - Helve Alla - Uudistame vanade majade põnevaid detaile ja vaatame, mis ühes linna aias kasvab.

Meenutus möödunud aastast :)

JUULI - 

1.07.2023 - Plumanni Kaja-Riina -  Nalja 47 aastasõst giiditüüst.

2.07.2023 - 

3.07.2023 - Agu Vissel -  Kynõlõmine kygõ targõmba inemisega. (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)

4.07.2023 - Tiina Hallimäe - Võru linna müstilised lood ja legendid

5.07.2023 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.

6.07.2023 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.

7.07.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda

8.07.2023 - 

9.07.2023 - Helle Laanpere - Retk läbi Võru (arhitektuuri)ajaloo. Kõnnime Tartu-Koidula-Karja-Jüri tänavatel ja vaatame, kuidas ajalugu on nende nägu kujundanud. Retke algul on keelehääletus, vastavalt kuulajate enamuse soovile on töökeeleks võru või eesti keel.

10.07.2023 - Agu Vissel - Kynoõlus kygõ ilosamba inemisega.  (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)

11.07.2023 - Siiri Toomik - Võro liina alostusõst - liin sünnüs lihtsahe!

12.07.2023 - Kersti Kamberg -  Lugusid muusikas. Kõnnime Kreutzwaldi parki ja ku om tahtmist siis laulami või tantsime kah.

13.07.2023 - Helve Alla - Uudistame vanade majade põnevaid detaille ja vaatame, mis ühes linna aias kasvab.

14.07.2023 -

15.07.2023 - Kalle Jõgeva - Võru linna 6 kõige tähtsamat asja. Võrukeelset juttu võru emakeelega külamehelt. Ringi ei hulgu, eesti kirjakeelsed on samuti oodatud

16.07.2023 - 

17.07.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda.

18.07.2023 - Agu Vissel - Kynõlus kygõ ausaba inemisega.  (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)

19.07.2023 - Siiri Toomik - Vendade Kriisade orelid. Külastame orelimuuseumi pastoraadis.

20.07.2023 - Kaja Vodi - kirjanduslik Võru.

20.juuni. Läheb lahti!  Lämmit om 31 kraati...

21. juuni. Ilm ei olõ sukugi külmembäs lännü....

Talupojatarkusest ja linnainimesest

Tsitaat on lehelt "meeldib.ee"

Ega linnainimene ei peagi talupojatarkuse kõrgvaliteedist aru saama. No mõni võib-olla mõnikord natuke mõikab, kasvõi takkajärgi. 
Näiteks siis, kui ühe linna joogivesi on mingil seletamatul moel reoveega segamini läinud. Siis on täitsa hea, kui linnainimesel on linna taga maal mõni tuttav kaev. "Jumal tänatud," mõtleb siis linnainimene. Sellisel hetkel on maainimene tema jumal.
Ärme ahjudest praegu veel räägi.

Fridtjof Nansen, Norra teadlane ja polaaruurija olla vastanud küsimusele, miks ta ometigi ei ehita oma Põhja-Jäämerele-retke laeva metallist, vaid teeb selle puust (jutt käib Framist):  "Inimene tikub ikka seda usaldama, mida ta teab ja tunneb." Ja tal oli õigus - metallkere oleksid jääpangad katki lõiganud, puit osutus sealsetes tingimustes tugevamaks.  Oleks Nansen usaldanud tarku nõuandjaid-metallimehi, oleks see tema elu viimaseks reisiks jäänud.

Norrakatel tundubki talupojatarkust natuke rohkem olema kui teistel. (Noh ja raha ka muidugi.) Norra on kindlalt ära otsustanud, et riik peab vajadusel suuteline olema ennast ise ära toitma. Ja nad ei usu, et aknalaua-idude kasvatamine oleks piisav ja jätkusuutlik lahendus.
Selle plaaniga, et ennast peab suutma ära toita ja et elu peab olema igas Norramaa osas, on kõik norrakad ja parteid nõus. Juba aastakümneid.  Ja see elu peab olema elamisväärne elu. Asja korraldamiseks on olemas niisugune vahva võimalus nagu regionaalpoliitika. Norra regionaalpoliitika alustala on maksud, õigemini maksude puudumine maal - kui asutad maal ettevõtte, ei pea sa  tööandjana üldse makse maksma. Ka tulumaks on maal väiksem. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi käibemaksuta.

Ka see on osa riigikaitsest. Et sul oleks süüa ja et sul oleks maa igas otsas "omad kutid", kelle peale sa võid kindel olla. Muide, ka lõunaeestlaste peale võib kindel olla, vaatamata sellele, mida linnainimesed arvavad.  Kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Veiko-Vello Palm 09.05 kuupäeva TV 3 saates "Laser":

"Me kindlasti ei saa öelda, et igaüks, kes on Nursipalu laienemise vastu, on automaatselt eesti sõjalise riigikaitse vastu, Eesti kaitseväe vastu, Eesti riigi vastu või on kremlimeelne. Kagu-Eesti inimeste toetus sõjalisele riigikaitsele on tegelikult ülikõrge. Kui me vaatame Võru maakonda, siis siin kuulub võrreldes teiste Eestimaa kohtadega palju rohkem inimesi elanikkonnast Kaitseliitu, nii et inimesed siin saavad aru, et see on meie kõigi julgeolek kokku."

Talupojatarkuse kvaliteedist saadakse sageli aru alles takkajärgi. Nii, nagu linnainimeste omastki - 

Juhan Tuldava, minu õppejõud Tartu Ülikoolis, rahvusvahelise tuntusega keeleteadlane ja kateedri juhataja, oli - nagu aastaid hiljem välja tuli - tulihingeline nõukogude spioon. (Jeerum, ma ju peaegu et imetlesin teda ja tema soliidsust!) Juhuks, kui Sul on see info kahe silma-kõrva vahele jäänud, siis Ekspressi artikkel "kõige alatumast ja julmemast spioonist" on siin. 
Jaak Kangilaski, samuti õppejõud, kelle panust Eesti kunstilukku hinnatakse oi-kui-kõrgelt, on eilse "Pealtnägija" andmetel topeltagent. 
Eesti Kirjanike Liit oli ainus loomeliit, kelle liikmed osalesid 25. märtsil 1949 Harjumaal küüditamises. (Juhan Smuul, Debora Vaarandi,...) - Ekspressi artikkel on siin. 

Elu ei ole mustvalge. Isegi telekad ei ole juba ammu enam.
Lõunaeestlased ei ole reeturid. 
Ja tsibihärbläne ja majjaj ommava periselt kah olõman!