TOREDAT AASTAT 2015 MEILE KÕIGILE!
Nüüd see siis juhtubki. Laevapiletid 3. jaanuariks on ostetud ja tervisekindlustus tehtud. Kahele. Kaheks on õde Kaili.
Mõistlikuks meie sammu nimetada ei saa. Võib-olla ka saab, sest mis on mõistlik? Kas turvaline töökoht koos igakuise palgalaekumisega on mõistlikum kui järeleandmine kihule kogeda midagi täiesti uut ja teistsugust? Aga keegi peab ju neid Ameerikaid ja Gröönimaid ka avastama!
Me kumbki ei arva, et Eesti oleks mingi kolekoht. Aga me oleme oma elukaarel just sellise koha peal, kust on võimalik kedagi kahjustamata sedasorti seiklus ette võtta. Enne, kui seljavalud või põdurad põlved vms järgmisteks takistusteks osutuvad. Et mitte surivoodil mõelda: pagan, oleks ikka pidanud... Ja seda, millal surivoodi aeg kätte jõuab, et tea meist keegi - võimalik, et 50 aasta pärast (ja siis oleks ju kahju, et nii palju toredusi puhtast ettevaatlikkusest tegemata jäi), võimalik, et 5 kuu pärast - ja siis on ju viimane aeg... :)
Niisiis: alustame reisi ümber maailma. Võimalik, et see ei tule päris "ümber". Sest ainult reisimiseks meil finantsi ei jagu, me peame ikka tööd ka tegema. Ja tööd meiesugustele vanainimestele igal pool enam hästi ei taheta anda. Igal pool tähendab hetkel väljaspool Euroopat ja selliseid riike, mille palgal natukenegi mõtet oleks.
Seega - me alustame Euroopast. Kui veel täpsem olla - Lapimaalt. Lapimaa talvine loodus on mind lummanud sellest ajast peale, kui veel olid populaarsed bussireisid Jõuluvana juurde (ehk siis üheksakümnendate lõpust). Pluss sõber Katrini kirjeldus ühest virmalisi täis aastavahetustest sopka otsas... Ma olen täiesti terve inimene ja ma tahan seda kõike saada! Virmalisi ma pole oma elus seni veel saanud.
Ja nüüd üleskutse:
On selge, et me ei kandideeru kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuks. Ei kavatsegi - selleks peaks ennast pikemalt kuskile koha peale planeerima. Meie oleme rehkendanud liikuda koos hooaegadega - suusahooaeg, kevadtööd, turism, saagikoristus...
oleme väga tänulikud kõikide kontaktide eest mistahes maailma otsas, kelle poole võiks pöörduda ja öelda: Hei, me oleme selle ja selle sõbrad, kas teie kandis võiks olla mingit ajutist tööd kahele naisele, kelle ainukeseks puuduseks on nende vanus... :)
Oleme tänulikud kõikide töö-ideede eest - minge sinna-tänna, keegi käis seal ja tegi seda...
Täname juba ette ka kõiki neid, kes meile "valge kadedusega kaetult" kaasa tunnevad (ehk "oh, kuidas ma tahaksin ka! -õhkajad") ja lihtsalt niisama pöialt hoiavad!
Ja olge siis ikka kripsud-krapsud, terved ja reipad sel ajal, kui me siin teie järele ei valva :)
Tänuga Ulvi ja Kaili
No comments:
Post a Comment