Saturday, February 25, 2017

Pidupäevatorm

 Niimoodi pingutas Island Eesti auks. Diagonaalis üle terve maa. Päris 99 m/s välja ei tulnud, aga 40-50 m/s punnitati ära.
Meie siin oleme puhas south ja seega kõige kõvematest iilidest jäime ilma. Meie jäime. Mõnel oli rohkem õnne - Lõuna-Koreast pärit turistid läksid sellise ilmaennustuse peale nii pabinasse, et ei julgenud enam ise autorooligi istuda, palusid, et kuuskendpluss Mägi nad Reykjavikki (400 km) sõidutaks. Plekkisid mehe niimoodi kinni, et keegi ei tea, kas ja millal Mägi nüüd tagasi tuleb. Pool kuupalka - ja see ei ole teps mitte Eesti miinimumpalk! Torm on ikka üks tore asi!
Mägi on üldse üks universaalne tüüp. Ma pole aru saanud, kas ta midagi päriselt ka teha oskab (torti oskab!), sest enamasti ta ootab peremeest või vaatab toetavalt pealt, kuidas too töötab. Kuid Mägi on suurepärane asendaja. Kui enam kedagi kuskilt võtta ei ole, saadetakse Mägi. Näiteks liustikugiidiks - mis siis, et mehel on inglise keelt kümme sõna ja liustiku peal käis viimati lapsepõlves. Raha ei saa ju ometi turisti taskusse jätta, eriti kui seda seal veel nii palju vedeleb!

Vahepõige.
Hiljuti oleks üks turist meil siin kätte peaaegu ära  põlenud. Pikkade juustega pilusilme tütarlaps kummardus  küünla kohale. Lõhna järgi võiinuks arvata, et lisaks hobustele süüakse siin ka inimesi.

Järgmisele  määris Sitsiilia võid pähe. No lendas ühele võipaber pähe - ikka juhtub! Sitsiilia ei teadnud ainult, mismoodi see turisti peast kätte saada, kõndis nagu kass ümber palava pudru...

Aga meie jaoks oli jah täitsa tavaline tuuline ilm, selle vahega ainult, et pidustuste auks võeti valge värv välja. Hommikuks oli meil selline sinihallvalge pilt:
Hall on Honda. Honda Civic.
Ilma ühegi abivahendita, omaenda kahe käpakesega kaevasin välja! Vabariigi aastapäev sai täiega tähistatud. Väga eriliselt, märjalt ja meeldejäävalt.
 Plaanist, et läheme poodi ja teeme teistele midagi eestipärast, ei tulnud tormi tõttu miskit välja. Araks lõime . Sest isegi perenaine ei julgenud sõitu minna, kuid temal on ometigi kohalikesse oludesse tükk maad paremini sobiv masin. Pidustusteks ettenähtud küünal oli autos. Auto oli lume all. Niisiis olid Eesti Vabariigi sünnipäeva piduroaks Jani eelmisel päeval tehtud pontšikud. Ja need olid ikka päris pidupontsikud, sest selgus, tuhkapäevale eelnevat neljapäeva tähistatakse Poolas kui "rasvaneljapäeva" ("tłusty czwartek" - fat thurstday) ja siis tuleb süüa täpselt neid pontšikuid ( pączki). Moos käib kah sisse.

Vahepõige:
Kunagi tuli Kaili pähe idee saia praadida. Taasavastasime, et praesai on hullult hea asi! Pakkusime hõrgutist ka oma tšehhi sõpradele. Nemad selle peale tahtsid meid jälle oma lapseplvetoiduga kostitada.
Tšehhi laste (aga ka poola omade) südantsoojendv lapsepõlvemälestus: "krupicová kaše", mannapuder, millele on peale riputatatud kakao, tuhksuhkur ja lisatatud lips võid. Ja siis tuleb see kõik segi sodida :)

Pidupäeval sobib rääkida ka ehetest. Näiteks nendest, mille Mooste Rahvamuusikakooli juhataja Krista Sildoja leidis Húsavíki muuseumist. Järgmised neli pilti ongi pärit Kristalt.

Ei ole õlest. Ei ole peenest laastust. Need on noore neiu juustest punutud ehted!
All:  hobusejõhvist püksirihm
Kristalt illustratsioon ka minu kunagisele teemale "kootud sisetallad":
25. veebruariks oli igasugune torm otsas ja öö läbi sadanud vihm ka suurema lume ära sulatanud. Jälle jääb mulje, et me elame hullult ilusa koha peal :) - 
Meie külalistemaja peahoone 25.02.2017. Foto Andrealt.





















2 comments:

  1. No nii ja lumi, muidugi, pidi just siis maha tulema, kui mind seal enam ei olnud. Vaatan seda "lapsepõlve" toitu (mida mul ka saada õnnestus) ja kujutad sa pilti, igatsus tuleb kogu selle kupatuse järele peale ... Igatahes, tervitage sõpru ja kunagi ei tea kellega millal kohtuda võib. Maailm on teadupärast imepisike!

    ReplyDelete
  2. Tervitame. Aga lumi on homsseks jälle otsas, nii et Islandi talve nautimiseks tuleb ilmselt mõni teine aasta valida :)

    ReplyDelete