Sunday, June 3, 2018

Teeme ära? Tehtud!

Täna oli üle ilmatu pika aja üks vaba päev. Päikesega. Loomulikult tuli seda loodusega tähistada. Marsruudivalikul võitis seekord Skaftafelli 7-kilomeetrine matkarada.

 Basaltsammastega Svartifoss (= Must Kosk).
Teekond üle mäenuka Skaftafelli liustiku juurde.
*   *  *
Meil oli igsääm. Lambist. Kogu stahvirahvas oli närvivapustuse äärel ja -raputuse epitsentris.
Igsäämi otsustas korraldada respakutt.
Respakutt on kuldsete kolmekümnendate lävepakul  sitalaotaja iseloomuga kohalikku tõugu kõrend.  Lihal tema luude peale pole tekkida aidanud isegi mitte asjaolu, et mingil issandama põhjusel on kõrendi üleskasvatajaks olnud superkokast suguline. Viimane toimetab samuti siinsamas meie köögis ja kellegi teise figuurile peale kõrendi see muidugi kasuks ei tule. Kokamoor, muljetavaldav nii sees- kui välispidiselt,  toidab kõiki ümbritsevaid isiklikule elufilosoofiale tuginedes: "Armas Jumal, kui Sa ei taha/saa mind peenikeseks teha, aita siis vähemalt kõik teised minusuguseks muuta!" Ja kutsub kõiki oma pulma, mis saab toimuma juulikuus. Arvutas juba kokku, et pulmapeoks tuleb tal keeta 50 liitrit kreemist homaarisuppi - superkokk kavatseb omaenda pulmas olla ühtaegu nii pruut kui kokk. Vaat sellise piruka otsas ja pruutkoka all elatakse siin nüüd! Õnneks ei ole pruutkokk peigmehe rolli endale kavandanud, see au on usaldatud kohalikule Viljandi paadimehele.

Pulmakutse kinnitas pruutkokk tšehhipaari lahkumispeol. Peol räägiti teisigi toredaid lugusid. Näiteks, kuidas mingid kollased inimesed - need tikuvad üldjuhul arvama, et virmalisi tehakse mõnda salanuppu vajutades - olnud kord jälle retseptsioonis virmalisi nõudmas. Jutt lõppenud selliste repliikidega:
"Wich site?"
"Outside!"
"Oo, outside!"

Või näiteks kuidas seesama rahvatõug restoranis kohalikku kala, kiltturska (ingl k "haddock") tellib ja pärast on pettunud, et ei olegi "hot dog".

Aga kõik see piduvärk oli juba peaaegu kümme päeva tagasi. Ja kuna Bill tuleb plika ilu peale (vanavahvatarkus, eksole), siis oleme me nüüd muudkui uhanud ja ohanud ja rüganud ja rabanud, sest poolapoisil lõi ootamatult puugitõbi välja, tšehhitüdrukul ütlesid närfid üles ja rohkem rahvast peaaegu et polegi. Kuid maja on ootamatult külastajaid täis, mistõttu pidi jälle eesti mahvia oma mahviga viimse kui asja ise ära tegema.  Teeme ära! - Tehtud!... Mis tähendab seda, et meil pole olnud pikka aega ühtegi puhkepäeva, küll aga ohtralt töö- ja loodetavat raharõõmu :)

Nojah. Ja nüüd, kui me poolteist päeva ei olegi enam ääretasa rahvast täis, otsustas kõrend kõigile ellujäänutele luukambrikatse korraldada. Igsääm. Et viib kõiki ütekaupa mingisse tuppa ja siis... novot, keegi ju ei teadnud, mis siis saab! Tšehhipiiga, kelle närvid on nagunii läbi ja seetõttu ka mõistus mõnevõrra katkendlik, hakkas järjekordselt nutma ja jooksis minema. Isegi eesti mahvia tõmbas korraks tõsiseks.

Esimesena astus katsele uljalt vastu kõrendi kintsukaapija. Lätlaste lõunanaabermaalt  pugejapoiss olla ennemuistsel aal ehk mõned kuud tagasi samuti koristuskompaniis olnud,  kuid on nüüdseks  suutnud oma tugevate mehiste käsivartega kokamoori ära võluda - üks korralik islandi taluköök on ju alatasa poolikuid lambaid täis! Vähemalt ei suuda ma uskuda, et põhjuseks võiks olla neljakümneaastane hambutu joodikunaeratus, pealegi on kokamooril ju pulmapidutrall tulekul... Nüüd arvab see sell, et tema on "korgõmba astmõ pääl" ning et järgmine tase tähendab ööpäevaringset kintsukaabet, nuhkimist ja kirjanduslike liialdustega ettekannete koostamist. Kui materjali jääb väheks, tuleb seda juurde tekitada. Näiteks panna kellegi poolt koristatud tuppa mingi sodi ja siis respakutt seda vaatama viia. (Intelligentsusega lätlaste naabrimees hoobelda ei saa - kesse siis raha vedelema jätaks! Maailma kõige kallimas riigis! Ükspäev olid mul siin ühed šveitslased, kes ütlesid, et Island on kaks korda kallim kui Šveits). Kui me tüübi pihtide vahele võtsime, tunnistas üles küll. Aga rahvusvahelistele suhetele selline asi hästi ei mõju, ütlen ma.

Nojah. Ja ehkki Jana püüdis isegi peremeest igsäämi teemal liistule tõmmata, et nii need asjad ei käi, tuli meil siiski kõrendile alluda ja... igatahes oleme kõik juunikuises graafikus sees, nii et päris läbi keegi ilmselt ei kukkunud. Kuid punktitabelit pole kah avaldatud. Nii et ma ei teagi, kas ma koristan A või E peale...

Aga kõrendile tuleb kümnekonna päeva pärast poolapruta ja üldse hakkab juba homsest raffast vaikselt juurde tiksuma, nii et küllap see supp ja puder ja kapsad siin peagi veidi lahjemaks settub.

Skaftafelli liustik

Olgem ikka kõik terved nii siin- kui säälpool vett!



No comments:

Post a Comment