Jõulupudemeid

Sadaski ilusa jõululume maha. Koroona-aasta ebameeldivuste leevenduseks?

Olen Võru keskväljakut nüüd jälle mitu tiiru imetlemas käinud. Ja mitte mina üksi - 26. detsembri õhtul näiteks oleks seal nagu mingi üritus toimunud - kõik parkimiskohad väljaku läheduses olid kinni. Inimesed jalutasid, pildistasid, nautisid. Nii omad kui külalised. 
Nii tore, et meil on nii tore väljak!

Kõige ilusam linnaväljak. Päriselt ka :) 

Katariina allee

Mul polegi sellist jõulu olnud - nii rahulikku. Sellist, kus sa lihtsalt saad nautida - nautida väikeste siirust ja suurte andmisrõõmu, mõnd südamlikku hetke ja silmavaadet, nautida ilma suure trianglita pisi-pisikesi koduseid jõule. 

Lauamängu "Riigimehed" oskan nüüd ka soovitada :).

Kui issi on jub ehitaja, siis on täitsa ükskõik, millest  ehitada...

 Oleme koolieelikuga jõuluõhtul surnuaial tema vanavanaema - keda poiss kunagi näinud ei ole - hauale küünalt panemas.

"Tema oli üks tõeliselt hea inimene," räägin mina.

"Kuidas ta hea oli?"

"Noh, ta näiteks ksavatas oma aias igasuguseid asju - tomateid ja lilli ja igasuguseid asju - ja siis ta muudkui kinkis ja jagas neid kõikidele. Lihtsalt niisama. Ta oli väga lahke. Väga töökas. Ja väga abivalmis."

"Kas nagu Ben?"

"Kes see Ben on?"

"Ben on traktor. "Puksiirauto Tom'i" multikast. Ben on ka väga abivalmis." Järgneb terve tiraad lugusid sellest, keda ja kuidas Ben on aidanud.

"No siis ta oli küll nagu Ben."

Ma poleks iial sellise võrdluse peale tulnud. Samas - miks ka mitte, kui seeläbi selgus majja saab...

Imeline maakivi. Ilus igal ajal, kuid eriti sillerdavad tema värvid  mustvalgel ajal. 

Toredaid pudemeid kõigile!