Tuulest viidud, tuulest toodud

Toodud oleme Eestimaale. Kuid nagu eelmises postituses öeldud, suutis Island meid veel viimaselgi hetkel -  teel sadamasse (mida oli oma tubli 300 km) - üllatada.

Eelmises postituses sai ka tuult nimetet. Et seda sääl jagub ja jääb ülegi.  Nüüd trehvasime nägema, kuidas tuul terve kose minema viib. Põrandale ei jõua miskit...
(Soovitan vaadata täisekraanil. 22 sek.)



Kolm ööpäeva merel - just nii kaua kulub Norrönal Islandimaalt Taani jõudmiseks - olid samuti tuulised. Koguni nii tuulised, et kapten otsustas täiendavad kuus tundi Fääri saartel tormivarjus passida.
Aga kohale me jõudsime. Ja koju ka.
*   *   *
Kui keegi nüüd (peale meie endi) veel tahab näha, kus me ikkagi käisime, siis palun:
google maps'i punastel märkidel klõpsates avaneb ka vastava koha blogipostitus.



*   *   *
 Oktoobrikuine Aja leht lk 7-8: "Islandi imelikud inimesed ehk Eeva pesemate lapsed, pagulased ja Kristiina."

Kuna kõik me ei ela lehe levipiirkonnas ja lehe netiversiooni on veidi ebamugav lugeda, siis postitan selle nüüd siia ka. Pealegi on leht juba tubli nädal või rohkem vana ka . Aga piltide pärast võib netiversiooni ülaltoodud lingil ka ikka kiigata.:).

Islandi imelikud inimesed 

 ehk

 Eeva pesemata lapsed, pagulased ja Kristiina 

 Reykjaviki Haldjate koolis õpitakse, et haldjaid on 13 liiki. Kolm neist nähtamatud, kolm "tavalised haldjad" ja siis veelmitut liiki trolle ning päkapikke. Haldjad olla Eeva pesemata lapsed, kelle ta ära peitnud, kui Jumal ühel päeval ootamatult läbi astunud. See, mida Jumala pilgu eest varjati, peab ka maailma eest peitu jääma, otsustanud seepeale Kõigevägevam, kes otse loomulikult Eeva väikese triki läbi nägi. 

 Paganlikust ajast pärit lood haldjadest, trollidest ja päkapikkudest pole Islandil sajandeid mitte lihtsalt üle elanud, vaid mõjutavad siinse rahva käitumist sageli veel tänagi. Ühe hiljutise uuringu andmetel peab 60% islandlastest nende tegelaste eksistentsi võimalikuks. 

 2012. aastal lasi Islandi parlamendisaadik Árni Johnsen 30 tonni kaaluva kivi autole tõsta ja koos haldjaperega Vestmanna saarele viia. Lugu haldjapere kolimisest käis läbi kõigist meediakanalitest. Pea kõigist reisijuhtidest leiab lugusid kohtadest, kus alatasa liiklusõnnetused toimunud või tee-ehitusel masinad järjest purunenud. Õnnetused lakanud alles siis, kui maantee haldjate asulast mööda juhiti - nagu näiteks "Alfholtsvegur", Haldjakünka tee Reykjaviki ja Kopavoguri vahel. Põhja-Islandi kuulsa vaatamisväärsuse, hobuserauakujulise kanjoni Ásbyrgi infotahvel väidab, et tegemist on haldjate pealinna ning kultuuri- ja majanduskeskusega. Haldjalinnaks peab ennast ka Reykjaviki külje all asuv Hafnarfjörður, kus paljudel kohalikel on oma ebaharilikest naabritest lugu rääkida. 

Väljasõidul olevad Höfni gümnaasiumi õpetajad kinnitavad, et nad tegid „seal ja seal” peatuse – sest eal elavad haldjad ja nii on vanadest aegadest kombeks, et kui „sealt” mööda sõidetakse, siis peatutakse ja soovitakse haldjarahvale head ja eks see siis tule teisipidi heana ka inimesele endale tagasi. Turismiinfopunktides jagatakse kaarte, millele on haldjate elupaigad peale märgitud. "Sõida lahtiste silmadega - võib-olla kohtud haldjatega. Vähemalt nende elupaiku on kõikjal," lubab see. 

Haldjate elupaiku leiab Islandil tõepoolest kõikjalt. Tibatillukesed nukumajad kuskil heinamaa servas või aias või rõdul. Või püramiidjad jääkuhjatised liustikel. Või augud-koopad-avaused mägedes. Või Akureyri kesklinn, kus ilma igasuguse põhjuseta avanevad postkontori uksed. Meil pole mingit põhjust ega plaani postkontorisse minna, kuid kui uksed nii kutsuvalt avanevad, siis... 

Kristiinast saab meie esimene hea haldjas Islandil. Isiklik ihukaitsja või turva: kui meil on mingi koha peal kõhklusi või kahtlusi, helistame ikka Kristiinale.

 „Islandlased on väga ausad ja väga sõbralikud,” julgustab Islandil 6 aastat elanud Kristiina meid meie esmakohtumisel . „Mitte mingid ülevoolavalt sõbralikud. Nad ei lange sulle kallistades kaela, kuid nad suudavad võtta kõiki inimesi sellistena nagu nad on.” Nagu Kristiina sõnade kinnituseks juhtun mõni aeg hiljem pealt kuulma, kuidas minu tööandjad ühe islandi noormehe töölevõtmise teemal nõu peavad. Lühikokkuvõtte jutuajamisest: noormees on küll sitapea, aga ehk õnnestub ta siin teiste noorte abiga siiski tööle panna. Ehk saab temast ka inimene. Proovime vähemalt. Selle kõige juures ei ole tööandjatel mingit muud põhjust kuti värbamiseks kui sotsiaalne kaasamine – sest kes tahaks endale tipphooajal töölist, kelle peale ei saa kindel olla... „Mina, kes ma olen ju ka lihtsalt üks immigrant, ei ole tundnud mingisugust võõristust või seda, et mind ei võeta omaks,” kinnitab Kristiina. 

 Immigrant. Eesti paugutab pagulaste teemal juba kuid. Ikka poolt ja vastu, poolt ja vastu. Islandlastele, kes ei kuulu Euroopa Liitu ja kellele pole seega mingeid otseseid korraldusi ega kvoote jagatud, tundub hädasolijate abistamine iseenesestmõistetav: kohaliku meedia väitel on 90 % islandlastest seda meelt, et Islandil tuleb ka pagulasi vastu võtta. 

Augustikuu viimastel päevadel lõi Islandi kirjanik ja professor Bryndís Björgvinsdóttir Facebooki ürituse ”Kæra Eygló Harðar – Sýrland kallar” („Kallis Eygló – Süüria kutsub!”; Eygló Harðardóttir on Islandi sotsiaalminister),mille eesmärk oli juhtida valitsuse tähelepanu asjaolule, et islandlased on valmis vastu võtma rohkem pagulasi kui seni otsustatud. Pöördumine kogus paari päevaga üle 13 000 toetusallkirja, ja mitte ainult: on ka terve rida abipakkumisi, inimlikust toetusest konkreetsete rahasummade ning elamispinnani välja. 

  Bryndís Björgvinsdóttiri algatus on pälvinud tähelepanu ka saareriigist kaugemal. Islandlaste abivalmidust on oma on-line-väljaannetes kommenteerinud The Guardian, Telegraph ja Time, sellest on kirjutanud The Daily Star Liibanonis, The Malaysian Insider Malaisias ja Dunya News Pakistanis.  

Tsitaat avalikust kirjast: „Põgenikud on tööjõud, kogemused ja teadmised. Nad on meie tulevased partnerid, parimad sõbrad, hingesugulased, trummarid Sinu lapse bändis, meie peatsed kolleegid, Miss Island 2022, meistrimees, kes ükskord ometi lõpetab remondi Sinu vannitoas, kokk kohvikus, tuletõrjuja, arvutigeenius ja telemoderaator. Inimesed nagu meie pole iial võimelised ütlema: „Sinu elu on vähem väärt kui minu oma.!  

90 %... Ma pean ikka meediat kontrollima. Küsin kahe noore islandlasest kolleegi käest, mida nemad põgenike-teemast arvavad. Mõlemad kuuluvad 90 % sisse. „Minu meelest elu Islandil seisab. Meil on vaja uusi inimesi, uusi tuuli,” põhjendab üks. Olgu, noorte meelest seisab elu igal pool. Küsin paarkümmend aastat vanemate inimeste - väljasõidul olevate Höfni õpetajate käest. „Eks meil on ka ikka mitut pidi arvamusi,” ütlevad need. „Põhiküsimus on selles, et kuhu nad elama panna. Aga nüüd on siin ka juba mitmed lahendusotsad olemas. Jah, meie arvame ka, et hädasolijaid tuleb aidata.” 

  60 % haldja-usku ja 90 % headuse-usku – sellised imelikud inimesed elavad Islandil...

*   *   *

Lõpetuseks veel üks uudis netist, mis võiks liigituda teema "Islandi imelikud inimesed" alla:  

Fljótsdalshéraði linnavalitsus Ida-Islandil otsustas 500 000 ISKiga (696 EUR) toetada talunik Hjörtur Kjerúlfi Hrafnkelsstaðirist, kuna tollel õnnestus merekoletis - Lagarfljóti-madu - videosse saada.

Hjörtur nägi fenomeni ja filmis seda kaks korda, veebruaris ja märtsis 2012.

Video äratas juba tookord maailmas tähelepanu ja on senini orbiidil. Jaapani riigiTV tegi hiljuti  Lagarfljóti järvel katseid koletis veelkord välja meelitada. Nii kaugele polnud seni veel keegi läinud, kui välja arvata USA saade Fact and Faked Paranormal Files, kes saatis ühe pensionil FBI agendi koletist ja videot uurima.

Jutuksolevat klippi saab vaadaata siit: 

Toredat saabuvat HalloViina!