Wednesday, December 14, 2016

Meil on kama

Meil on kama, mida me sööme.

Soomlastelt laenatud nali, aga jumala tõsi.
Eestis olles söön ma kama ehk korra aastas. No võib-olla kaks. Nüüd olen mitme aasta normi nahka pannud. Küll maitseb hää! Või tuleb see islandi jogurtist :)?

Kama jõudis meie lauale koos Kaili sünnipäevaga. Sellest on varsti küll peaegu kuu aega möödas, aga alles nüüd jõudis kätte peo viimane vaatus.

Esimeses vaatuses ilmnesid inimeste multitasking skills:
Selle tordi tegi Kailile Magnus. Täitsa ise. Selgus, et Magnus on endine kondiiter.
Nees pontšikud tegi Kailile Jan. Täitsa ise. Moosi pani ka sisse. Täitsa ise. Jan ei ole varem ei kondiiter, ei kokk ega isegi mitte pagar olnud. Vist.

Pidustuste teine vaatus toimus õhtul paarikümne km kaugusel Smyrlabjorgis, külalistemajas, mille köögi kohta on palju imelisi lugusid liikvel.
Selle lauakese kaunistas Kailile Smyrlabjorgi külalistemaja perenaine. Meie perenaise sõnul olla see daam hull jõuludekoratsioonide fänn.

Teise vaatuse tegelased - lisaks Kailile kaks tšehhi ja üks rumeenlane.

Sünnipäevalapse praad.

Sünnipäevalapse õe pasta.
Smyrlaborgi õlu
See pidulik õhtusöök  - pasta, praad ja kaks õlut - läks maksma ca 100 euri. "Või jummal," imestas sünnipäevalaps, "koton olõssi ma tuu raha iist terve suguvõsa är toitnu!" 
Aga me ei ole kodus. Sõin sedapuhku ise kogu suguvõsa eest ja olin igatpidi üks ütlemata kallis külaline.

Kolmandasse, öisesse vaatusesse, mis algas korraliku virmaliste show'ga (ja lumi tuli ju Kaili sünnipäevaks maha - ainult sünnipäevaks, rohkem pole teda siin nähtud!), olid kaasatud vaid kõige tugevamad jõud. Ehk lisaks meile kahele ka lapsehoidja. Turvalisuse mõttes. Lapsed või vanurid, mis seal vahet...
Meie "elutoas".

Ja siis oli tükk aega  vaikust ja rahu maa peal. Kuni keegi kodustest enam vastu ei pidanud ja küsis, et kas Kaili mõne kingituse ka on saanud.
Ei olnud. Vähemalt mitte seda, mida küsija mõtles. 

Umbes nädala pärast hakkasime kingitust taga otsima. Sest Omniva arvates oli pakk juba ammu Islandile jõudnud. 
Palusime abi kohalikult eestlannast postitöötajalt Kristiinalt, kes pisukese nuhkimistöö järel teatas, et pakk on tollis kinni, sest tilgub, haiseb ja hallitab. Saatelehed olla ka läbi ligunenud ja mitteloetavad. 

Veel nädal-poolteist ja oligi Kailil pakk käes! Jumala abiga täiesti tarvitamiskõlbulik. Nagu me teame, on sisu tähtsam kui vorm ja välimus võib petlik olla.

Nii me nüüd söömegi kama ja muid hõrgutisi. Eesti leiba näiteks. Juustuvorsti. Ja kama... 

Kindel, et kamasutra ei tähenda vanade eestlaste kokakunsti??





No comments:

Post a Comment