Saunamaraton ja bingopidu

 Meie vaba päeva auks näitas Islandi ilmakaart sellist pilti:

Ma põrnitsesin seda Islandi imet kohe tükk aega. Panin siis püksid jalga ja astusin õue. Õues säras päike. TUULT EI OLNUD. Ja kraad võis tõepoolest ära nullitud olla.

Läksin tuppa tagasi. Kaart väitis endiselt, et 10. jaanuaril kell 12 särab tervel Islandil päike. Tuulevaikuses. Ja  vastavalt võrdse kohtlemise printsiibile ei köeta kellegi keret kuumaks ega tehta kellelegi  külma, temperatuur on kõigile saare elanikele võrdselt ühtlane null.   

Selle peale tuli mulle meelde oma õnnetu ebavõrdne kodumaa mõned aastad tagasi:

 Selle avastuse ja pildi autor peaks olema Neeme.

Olgu. Isegi  kui Islandi ilmalehel oli mingi juhuslik tehniline apsakas, siis see hetk, kus tõepoolest tuult ei olnud, käib ka juba paraja ime ette.

Kuid eelmiste imede pildid on mul ka kõik puha blogitamata. Näiteks uusaastaöö virmalised.

Virmalisepiltide autoriks on meie rumeenlasest kolleegi Lõuna-Aafrikast pärit poiss-sõber Tyrhone.Pilt on tehtud meie külalistemaja õuelt, taga kaugemal paistab Vatnajökull.

Ja siis need pärlmutterpilved, kes endid uue aasta alul kohe kahel päeval näitamas käisid. Esimesel päeval esinesid tagasihoidlikumad eksemplarid (aga sellegipoolest emotsioonipakkuvad !), teisel kohe päris värvilised. 

Kuna telefon on küll hea, kuid mitte parim pilditegemismasin, siis otsisin netist pilti, mis kõige rohkem sarnananeks meie emotsiooni ja nähtuga. Allolev pärlmutterpilvede pilt on pärit lehelt https://www.pinterest.com/pin/370139663098904108/

Vaba päeva eeelõhtul ja auks mõtlesime endid puhtaks pesta.  Mõtlesime, et leotame oma vanu ja väsinud konte kohe korralikult ja kaua termaalkuumas vees pärast tervet seda  jõulu- ja aastavahetuserallit. Ja et lõbusam liguneda oleks, võiks ju ennast ka vanniõllega premeerida.

See tundus Jumalale meelepärane plaan olema, sest ega muidu poleks Vinbudinn (tlk viinapuut) lahti olnd. Vinbudinn on, nagu teisteski Põhjamaades, väga nappide lahtiolekuaegadega asutus, aga meie plaani auks ja õnnestumiseks oli ta siis sedapuhku  tõepoolest avatud.

Kui me olime õllelugemisega enam-vähem riiuli lõppu jõudnud - aga lugesime me põhiliselt numbreid - nii neid, mille taha oli % joonistatud kui neid, mille taha oli ISK kirjutatud - leidsime õlled, mille peale kolm Eesti Ema hüüdsid nagu ühest suust "Vau!", ei vaadnud enam ühtegi numbrit ega tähte ja tõstsid sikspäki korvi.

Aga tuul muudkui tõusis. Tal on see tõusmine siin väga käpas. Kaks korda on külalistemajas olnud õnnetu näoga turistid, kellel tuul autoukse pahupidi löönud ja kellele kohalikud väga kaastundlikult teatavad: "See läheb teil kalliks maksma!" Ilmselt ei ole pahupidilöödud uksed kindlustuslepinguga kaetud, nagu seda ei ole ka autopõhjakahjustused - need, mis tekivad suvel jõgedest läbisõitmisel. Ja ühel hommikul teatas retseptsionist Elli, kuidas tuul on öösel ja salaja tema auto tagaklaasi katki puhunud... No ehk oli tuulele mingi tugevam asi kätte sattunud...

Selleks ajaks, kui me vannini jõudsime, oli tuul kohe korralikud tuurid üles võtnud. Aga meil oli ju vaja SELLE õllega reklaampilti! Leppisime siis kokku, et mina ootan niikaua autos, kui Kaili ja Riina on vanni jõudnud, teen pildi ära ja siis hüppan järgi.

No kos! Tuul oli sihuke, et mina ei püsinud püsti ja Kaili ja Riina seilasid kaootiliselt mööda vanni ringi.  Kaili arvs, et tal puhub pea otsast. Sellistes oludes lihtsalt ei saa teravat pilti, kui sul pole sarivõttemasinat! 

Tuul oli väga alatult vee kah täitsa külmaks puhunud, nii et pärast kolme-nelja udupilti ronisid kangelaslikud Eesti Emad taas kuivale ja ütlesid, et pangu ma nüüd auto küdema, muidu nad saavad kohe kroonilised ülemised ja alumised hingehädad kaela ja kubemesse.

Kõige selle õuduse taustaks oli meil muidu väga maaliline päikeseloojang ja taamal jalutasid põhjapõdrad.

Et oleks ikka aru saada, mis õllega siis ikkagi tegu oli, poseerisid Riina ja Kaili koduvannitoas uue pildi ning kogu kangelaslik üritus sai endale austava nime "Saunamaraton". Seal käib ju asi umbes samasuguse tempoga...

Ja siis oli vahepeal veel bingopidu. 

Perenaine saatis FB kaudu kutse. Kuna samal ajal oli ka perenaise sünnipäev siis me ei saanud tegelikult üldse aru, mis üritusega on tegu - on see mingi üldrahvalik üritus või hoopis sünnipäeva-stiilipidu... 

Oli ikka päris üritus. Toimus meie armsas vanas koolimajas :) ja rahvast - no ma ei tea, kust nad nii palju rahvast olid välja võtnud!!!

Ürilduse korraldajaks tundus olema mingi naisselts - või midagi sellesarnast.
M ei ole vist elus bingot mänginud. Aga kuna ma olen igakülgselt haritud inimene ja tunnen islandi keeles isegi enamuse numbreid ära - õhtu edenedes üha paremini - siis tegelikult oli see päris kena kolmetunnine järeleaitamistund.

Auhindu kaugetele külalstele ei antud, need jagati puha omade vahel, aga ausalt öelda ega ei olekski enam jääkoobastesse minna tahtnud... või noh, me saame sinna isegi auhindamata peast igal ajal minna...
Küll aga jagus kõigile kooki.

Seiklusrohket aastat kõigile!