Veinist viidud. Fatima

"Sa mõtle, millest kõigest me oleksime ilma jäänud, kui me ei oleks veini järele läinud!" ütles Reisikorraldaja. Ja tal oli jumala õigus.

Ometigi olime just otsustanud madalamat profiili hoida. Et ei lähe linna peale laaberdama. Et nii püha paik ja vananeva nunna teema ja vanus nii edasi. Et võtame lihtsalt ühe uneveini hotellituppa ja ütleme selle najal järjekordsele toredale päevale Portugalis "Aamen."

Ainuke häda, et veini ei olnud. Niisiis asutasid Kiti ja Kristi ennast teele, mina jäin blogipostitust tegema.

Olin napilt arvuti avada saanud, kui Reisikorraldaja hakkas läbi telefoni kamandama: "Aja kohe kark alla! Sa ei kujuta ette, mis siin sünnib!"

Püha müristus, millise peo peale nad olid sattunud!

Kui mina kohale jõudsin, huilgasid Kiti ja Kristi juba koos massidega nagu öölaulupeol: "Tere, Mari! Tere, Mari! Sukkpüksid!  Sukkpüksid!" (Ave Maria! Sanpellegrino!) Võtsin ka rivvi.

Kell on täitsa pime. Napilt valgustatud hiiglasliku väljaku ühest otsast roomavad mööda spetsiaalset läikivat rada põlvili alla patukahetsejad. Tänapäevaselt, põlvekaitsmetega. Osad neist pilusilmsed. Kas nad tõesti olid Aasist tulema hakanud? Meil on õnneks absoluutselt puhas südametunnistus, veingi veel joomata.Nii et võime kahe täisjala peal edasi lasta.

Väljaku ühes servas käib jumalateenistus. Valjuhääldid lasevad kõigil sellest osa saada. Pole paha sõna öelda - selge diktsioon ja hea kuuldavus.
Korraga hakkab küünaldatud inimmass voolama.Voolab suure valgustatud risti kannul risti üle väljaku ja hakkab "staadioniringi" tegema. . Mõne aja pärast ilmub protsessiooni järgmine püha objekt, alusel Jumalaema. Ja kõik muudkui laulavad pühalik-härdalt Marist ja tema sukkpükstest...

Loomulikult kadusime me üksteisel korraks ka käest ära. Kavatsesin juba google'i otsingut kasutada ("otsin reisikorraldajat"), õnneks ilmusid Kiti-Kristi lagedale.
Üks palverändur palus, et Kiti pilti teeks. Kiti kommentaar sellele seigale: "Telefon oli selfi-asendis. Ma ei oleks ikka pidanud seda ümber vahetama! Mõtle, milline üllatus tal hiljem oleks olnud!"
Ma tuletan teile meelde, et vein oli sel hetkel ikka veel täiesti puutumata.

Tegelikult oli kogu see kupatus võimas kogemus. Tabasin end mõttelt, et vahet ei ole, kas usutalitus või laulupidu - kui inimesed midagi vabast tahtest ja rõõmuga ühes koos teevad, on see ikka hullvõimas energia.


Loodetavasti austet katoliiklased ei pahanda, et siia lõpetuseks nüüd üks tore tsitaat Martin Lutherilt saab:
"Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola."
Õnneks ei käi see kõik meie puhta.
 
 *  *  *

TAUSTAINFOT:
Fátima on katoliiklaste hulgas populaarne palverännaku sihtpaik, kus igal ööl korraldatakse kesköömissasid. Ülisuured pidustused on nt 13. mail.

Tänavu sai sellest tervelt 100 aastat, mil neitsi Maarja end Fatimas kolmele lapsukesele ilmutas. Selle puhul on isegi üks saade Raadio2 sarja "Hallo, Kosmos!" tehtud (Fátima ime 100)

Fatima usuliikumine sai alguse 1917.aastal, kui kolm lambaid karjatanud last nägid Fatima linna lähedal  kuuel korral Neitsi Maarjat, kes ennustas neile tulevikku. 

Kümneaastane Lucia dos Santos ja tema kaks nooremat nõbu Francisco ja Jacinta Marta teatasid maikuu 13. päeval, et tammepuule oli ilmunud helendav Neitsi Maarja kujutis, mis käskis neil samale kohale tagasi tulla viie järgneva kuu 13. päeval. Kummalisel kombel läks laste jutt kohalikele elanikele hinge ning kuuldused ilmutusest levisid laiemaltki, nii et viimasel kohtumispäeval jumalaemaga, 13. oktoobril 1917 kogunes Cova da Iria küla heinamaale juba tuhandeid inimesi. Paljud neist väitsid, et said seal lahti haigustest, eriti palju oli pimedaid, kes nägijaiks said. 

Tuleviku osas olulisem oli aga kolmeosaline ettekuulutus, mille Neitsi Maarja oli karjuslastele "kõrva sosistanud". Esimesed kaks neist ennustustest said peagi teatavaks ja puudutasid üldlevinud tõlgenduse kohaselt maailmasõda ja kommunismi tõusu Venemaalt ning kokkuvarisemist. Kolmas aga jäi vaka alla ning seda hakati nimetama Fatima saladuseks. 

Kaks last surid peagi, Lucia aga edastas kolmanda ettekuulutuse 1944. aastal Vatikanile, kus see esialgu ei äratanud suuremat tähelepanu. 1948. aastast alates elas  Lucia karmeliitide nunnakloostris Coimbrias Kesk-Portugalis, suri aastal 2005, olles 98 aastane. 

100 aastat peale Fátima ilmutust, 13. mail 2017 tunnistas katoliku kiriku pea paavst Fransiscus ilmutust näinud lapsed Francisco ja Jacinta pühakuteks – neist said muide esimesed katoliikluse lapspühakud.

Esimene ennustus - tõlgendage ise, kuidas ise soovite :)

„Armas Jumalema näitas meile suurt tulemerd, mis näis olevat sügaval maa sisemuses. Selles tules nägime me kuradeid ja hingesid, need olid nagu läbipaistvad mustad või pruunid hõõguvad söed, kuid inimkujulised. Need püüdsid leekidest, mis nende endi seest tulid, igasse suunda põgeneda, olid nagu suure tulekahju sädemed, ilma raskuseta, tasakaalutud, valutundetud ja kahetsustundeta. Kuradid olid hallimad ja hirmuäratavate tundmatute loomade moodi, kuid samuti läbipaistvad."

Kes järgmist kahte ennustust tahab lugeda, siis palun, siin on (saksakeelne) link.
Sest mina pean nüüd magama minema.
Olge ise ka terved!