Veinidieet Sigatüükas

Me olime jõudnud Portosse. Mis tähendas uut levelit meie veinidieedis. Sest Portos peab jooma tükk maad kangemat kraami - portveini. "Portvein on söögisümfoonia sädelev lõppakord,"  ütlevad veinispetsid. Seega tuleb kõht enne head-paremat täis puukida ja alles siis sobib n-ö magustoidu asemel (või kõrvale) portveini pruukida. Oi, mulle meeldib veinidieet!

Tänaseks ei tea enam keegi, kumb kumma käest nime sai - vein linnalt või linn veinilt.

Portvein on Portugali tuntumaid kaubaartikleid maailmas. Ja Inglismaa on läbi aegade olnud selle veini suurim austaja. Esimesteks portveini valmistajateks võiks pidada nutikaid meremeestest kaupmehi, kes märkasid, et kui lisada veinivaati viinamarjadestillaati, peab see pikemale merereisile paremini vastu. Sihtpunkti jõudes sai laevatrümmis loksunud veinivaadi sisu veega lahjendades uuesti veiniks muuta ja veini pähe maha müüa.  

Sulitembust sündinud joogil on nüüdseks pikad traditsioonid, joogil on palju erinevaid tüüpe ja Portugali veinitööstus jaguneb kahte leeri: portveini tegijad ja "tavalise" veini valmistajad. Tavaliselt portveinimajad harilikku veini ei valmista ja vastupidi. 

Portvein kuulub kangestatud veinide hulka. Veini magusus pärineb viinamarjadest ja peamise alkoholisisalduse annab viinamarjapiiritus, millega katkestatakse veini käärimisprotsess. Aquaridente’t (viinamarjapiiritus) lisatakse vastavalt veinimeistri maitsele umbes veerandi jagu kogu veini kogusest, siis kui baasveini kangus on jõudnud käärida kaheksa protsendini. Et kontrollida kvaliteeti pidevalt kasvavas veinitootmises, rajas Portugal 1756. aastal maailma esimese kvaliteetveinide DOC-piirkonna, milleks oli maaliline ja järsunõlvaline Douro jõe org.

Eelnev tekst on pärit siit.

*  *  *

Kuna me oleme üles tõusnud (voodist, mitte surnust), meil on auto ja ülepeakaela kuldne põli, otsustame minna Kuldse jõe äärde. Douro jõe org on Portugali kuulsaim viinamarjakasvatusala, ainulaadne kogu maailmas ja lubatud on ka, et maaliline ning veinieldreid täis.

 Jõgi, mis Hispaanias kannab nime Ribera del Duero, saab Portugalis nimeks Douro ja suubub Portos (Oportos) - Sadamas - Atlandi ookeani. Viinamari kasvatatakse sada kilomeetrit ülesvoolu, vein küpseb Vila Nova de Gaias (jõe lõunakallas, tänaseks Porto linnaosa), aga kogu au - portveini-au - koorib Porto linn, kes hoolitseb logistika eest.

On küll maaliline!

Värav ühte teeäärsesse veinimõisasse. Lukus oli. Ja suurejooneline oli. 

Douro piirkonna pealinna Regua silt on kaunistatud viinamarjaväätidega.

See ei ole New-Diogenes, see mees siin müüb pileteid Douro jõe kruiisidele. Ja need ei ole mingisugused pisikesed vee peal hulpivad vened, vaid tõepoolest jummala suured kruiisilaevad!!! No mitte just Kariibi mere piraatide omad, aga ootamatult suured siiski.

Regua linna ühel tänaval võib imetleda veinitootmise protsessi azuleja-plaatidel. Tallamine käis vanasti jalutsi, see ei ole uudis. Aga et tallajad võisid olla vaid mehed, sest naiste kehatemperatuur olla tibatsipa kõrgem ja sellest arvati sõltuvat veini maitse ja käärimisprotsessi kulg - seda küll ei teadnud.

Tänapäevane veinimõis ei tähenda siiski enam jalutsi tallamist (jah, eriti hinnaliste veinide saamiseks ja turistide rõõmu pärast mõnes kohas natuke tehakse), tänapäeva veinimõis tähendab üldjuhul suuri tootmishooneid koos silotornide mõõtu roostevabast terasest mahutitega.

Douro jõgi on jõudnud Portosse. Porto on täis sildu, üks neist, Ponte Maria Pia, suisa herr Eiffeli enda tehtud. 

Kui prantslased Napoleoniga eesotsas 1809 Portosse jõudsid, püüdis linnarahvas ennast lõuna poole põgenemisega päästa. Ootamatult suure koormuse all läks sild õle Douro katki ja tuhanded olla uppunud. 

Sillaküsimus kerkis uuesti üles seoses raudteeliikluse arenguga. 1875 kuulutati konkurss välja, laekus kaks tööd, autoriteks Seyrig ja Eiffel. Viimase projekt oli 2/3 kallim. Nii suure hinnaerinevuse tõttu ei juletud kumbagi projekti heaks kiita ja öeldi, et tehke kahe peale. Et leppige ise kokku, kuidas hää saab.
1877 oli (raudtee)sild valmis ja sai Portugali kuningliku paari  Luís I ja tema abikaasa  Maria Pia poolt sisse õnnistet. Sellest ka silla nimi - Maria Pia sild.

Paari aasta pärast leiti, et on veel ühte silda vaja. Ja kuna Eiffelil oli eelmine sild jumala abiga ilusasti välja tulnud, siis öeldi, et tee veel üks, aga tee nüüd kahekordne! 

 

 Kui eelmine sild sai nime kuninganna käest, siis nüüd oli kord kuninga käes:  Ponte D. Luís I.

 "Rabelo" ehk "väike saba" on nende paatide nimi. Spetsiaalsed lamedapõhjalised portveini transportimise paadid Douro jõel. Paatide nimi tuleb pikast puuridvast laeva tagaosas, mida kasutati tüürimiseks. Jaanipäeviti peetakse Portos rabelote rallit.

 Kui keegi hirmsasti tahab näha, kuidas Portugalis portveini tehakse, siis siin on üks ca 15-minutiline  ingliskeelne klipp.

Muide, Portost on pärit ka Sigatüüka koolivormid! Harry Potteri autor JK Rowling elas mõned aastad Portos ja töötas seal inglise keele õpetajana. Raamatutegelaste kostüümide idee tuli Porto ülikooli tudengite kostüümidest. Neid keepmantleid oli õhtuti linna peal näha küll!

 "Portvein - söögisümfoonia sädalev lõppakord..." Ka meie reis hakkab lõpule kiskuma. Kui päris aus olla, olemegi juba Eestimaal tagasi. Kuid üks Portugali-teemaline postitus tuleb kindlasti veel.