Tuesday, July 16, 2019

Poola pool

Mul oli plaan veeta tänavune suvi eestimaiselt. Sest mullu mulle ju suve ei jagunud, ehkki kogu sotsiaalmeedia kilkas kadedakstegevalt, kuidas sada aastat pole Kungla rahvas nii kuldset suve näinud  ja pärjad pandi pähe ja..

Saime siis nüüd hoopis Poolas pärjatud. Tänavu. Kuid mitte laulupeol. Reisigrupi liige leedulanna Kazimiera oskab puulehtedest kübaraid kududa - lipp lipi peal, leht lehe peal, ilma nõela pistmata. Rahva lehekorjehuvi ei suutnud juhtivtöötajad kübarate väljailmumiseni millegagi seletada. 

Eesti asub teadupärast Euroopas. Nagu ka Austria ja Poola ja Horvaatia ja... Selline eestimaine suvi siis. Kedagi pole süüdistada ka  - ise ma lubasin ABZ Reisidele, et mind võib igal hetkel ära kasutada.
Ringteel Austrias Viini lähistel. Sümboliseerib väga hästi minu eestimaist suve...

Krakovist leidsin vahva skulptuuri, pühendet kunstnik Jan Matejkole. Polnud varem selle otsa komistanud, meeldis mulle väga. Nii, nagu mulle meeldivad väga ka Sibeliuse monument Helsingis, Straussi oma Viinis ja Chopini oma Varssavis - need kõik iseloomustavad minu jaoks suurepäraselt selle mehe loomingut, kellel nad püstitatud on. Ühes on võimsus ja monumentaaalsus, teises tantsisklev kergus, kolmandas mässulisus ja revolutsioon.   Siin, Matejko juures, tabas mind samasugune "äratundmistunne".

Poolpime pan Jan on  Poola kuulsaim pintslimees, kelle kutsumuseks ja hobiks oli maalida hiiglaslikke  ajaloolisi pannoosid. Ajaloo- ja joonistamishäda oli tal juba lapsena küljes, rändas mööda talusid nagu Nipernaadi ja joonistas kõik üles, mida nägi - riideid, tööriistad jne. Kasutas neid detaile hiljem oma suurtöödes.  Matejko maalide süžeestik ulatub 11. sajandist 19.-ni, ja need on isamaa-armastust sama paksult täis nagu Lydia Koidula luuletused. Mõnedele maalidele on Matejko lisanud oma suhtumise väljendamiseks konkreetsesse sündmusesse kuningliku kojanarri Stanczyki. 
Kuulsaim Matejko maalidest, 50 ruutmeetriline õlimaal aastast 1878, kujutab Grünwaldi lahingut aastal 1410.  Varssavis asuval pintsliteosel on äratuntavad 90 ajaloolist isikut ja see on kindlustatud 3 miljoni dollari eest. Samamoodi on kuulus ka Matejko 44 tööst koosnev Poola ajalooliste valitsejate portreede komplekt, mõned mehed sellest pundist on tänini kasutusel tänaste zlottide peal. 
(Kunstnik maalib, maaler värvib - ilus oled, emakeel...)

Austrias kibelesin sügisel 5-seks saavale lapselapsele kingitust ostma...   jäi ostmata. Hirmust lapsevanemate ees. 

Poolal on tegelikult igasuguseid üllatusi varuks. Täpselt samamoodi nagu Eestimaa pärlid ei ole piki Tallinn-Tartu maanteed reastatud, leiab ka Poola nurgatagustest igasugust põnevat värki. Näiteks linnakese nimega Žamość
Selle renessansi pärli rajaja pan Jan Zamoyski eesmärgiks oli luua "täiuslik linn, mis jätaks varju kuningalinna Krakovi".  

"Ja keskväljakul telli kindlasti kohalikku elus õlut ja rasvaleiba - mmm, mul hakkab paljast mõttest juba sülg jooksma," soovitas üks sõber. '
Sõpru tasub uskuda. Oligi mmm - pisikeses purgikeses selline mõnus ollus, nagu vanasti sealiha praadimisest pannile jäi - natuke soola, natuke kõrnest, natuke sibulat, aga suuremas osas lihtsalt kena rammus rasv. Kõrvale hapukurk. Mmmm....

  Peale selle - milline serveering!

"Mis te arvate, mis see on?" küsisin oma reisigrupilt, näidates neile pilti, mis nägi välja nagu üks korralik abstraktsionismi meistriteos: uljas punane pintslikaar, mille kaisus roheline ja oranž, siin- seal  veel igat sorti, suurust ja kuju  suht suvalisi värvilaike. Kõik kokku nagu potil istuv jõehobu.
Keegi ei tundnud jõehobu ära. 
"Need on Karpaadid," teatasin ma uhkelt, nagu oleksin kõik need mäed ise kokku kühveldanud. "Kõrgtatrad ja madalad ja Lääne- ja Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid ja platoo ja... Ühe sõnaga, Karpaadid."
Puhkus Poolas. 1897 m kõrguse Kasprowy Wierch'i otsa saab minna nii mööda matkarada kui köisraudteega. Ja ehkki pildilt jääb mulje, et ma tegin seda oma kangelaslike koibade abil, siis - juba Mare isa ütles, et tark inimene ei seisa, kui on võimalus istuda, ja ei istu, kui on võimalus lamada. Ma arvan, et seda võib laiendada ka mäkkemineku peale.

Bachledka puuladvarada Pieniny rahvuspargis on üle 600 m pikk ja asub umbes 20 m kõrgusel puulatvades. Pluss vaatetorn kõrgusega 32 m, mis lubab teha tagasivaate ka läbitud rajale endale. 


"Ma avastasin täna, et loen poola keelt täiesti vabalt. Kahjuks aru ei saa midagi."
Bussifirma Merling Reisid kunstiline juht puhkehetkel. 

Zalipiet on nimetatud ka Poola kõige ilusamaks külaks. Traditsioon sai alguse väga inimlikest joontest. Üks naine tahtis oma kodu kaunistada, aga kuna rahalisi vahendeid nappis, siis kasutas olemasolevaid vahendeid pluss fantaasiat. Tuli ore välja küll. Järgmine vaatas, et vau, kui vahva, ja  tahtis olla naabrist parem. Ja nii ta läks - nüüd on iga koerakuut, kemmerg, köök ja kaev täis tehtud...

Mimikri I


Mimikri II

Pieniny rahvuspargis korraldatakse ka toredaid parvesõite. Ja pärast parvesõitu saab pidu - assamblee ja imeilusa viulimehe ja laulu ja mängu ja tantsuga. Eesti ja Poola bändide vaheline erinevus on see, et kui eesti bändides on pillimehed ja vokalist, siis Poola omades pillimehed ja konsonantist.

Tagaplaanil parved, esiplaanil juhtivtöötajad. Antud juhul peojuhid...

Ja kuna mul on nüüd terve ilm Islandil kogutud sõpru täis, siis sedapuhku kohtusime Poolas tšehhitar Lucie ja tema kaaslase Vacekuga. "Sa ütlesid, et oled meie regioonis," naeris Lucie. Noh, Eestist vaadetes on 600 km tõepoolest meie regioon..."

Egas Lenin asjata Poolas käinud - tegelikult on seal täitsa tore :)!

No comments:

Post a Comment