Saturday, March 26, 2022

Dubai. Viimnepäev.

Ei saa ju niimoodi, et päris-randa ära ei proovi. Tuled talvest suvesse - ega me mingid masohhistid ei ole! Ikka proovime. Jumestuse pärast juba. 

Aga enne proovime tuleviku muuseumi pääseda. Tulevik on just-just Dubaisse kohale jõudnud, see maailma kõige ilusam hoone (tsiteerides Tema Kõrgus Šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi)  avati täpselt üks päev enne meie saabumist. Jaanoh, on tõesti omapärane hoone. Üleni araabiakeelset kalligraafiat täis. Interneti andmetel on seal peal niisugune tekst:
"Me ei pruugi elada sadu aastaid, kuid meie loovuse saadused võivad jätta pärandi kaua pärast meie lahkumist. Tulevik kuulub neile, kes suudavad seda ette kujutada, kujundada ja teostada. Tulevik ei oota. Tulevikku saab kujundada ja ehitada juba täna."
Kõlab väga TemaKõrguslikult. 


Me ei saa üldse aru, miks turvamees meid sisse ei taha lasta. Ometi on igal pool kirjas, et "You are welcome." Kuid turvamees teatab (tülpinult), et tema meid enne sisse ei lase, kui me oleme endale netist piletid ostnud. Ah et niisugune tulevik... 
Hakkame googledama-ostma. Ossa pime-pime-pime - esimesed võimalikud piletid saab osta kuupäevale... kaks nädalat pärast meie siit ilmast lahkumist! 

Me pidime ju teretulnud olema?

Kui tulevikku ei tule, mehkeldame siis pealegi minevikuga. Oleme juba mitu korda omavahel arutanud, et tahaks mõnda surnuaeda näha. Taksojuhid - need pakistani omad - ei tunne ükski sellist ingliskeelset sõna nagu "surnuaed". Otsime siis ise netist ühe välja ja näitame taksojuhile: vat siia tahame. Cemetry!

Nüüd saab taksojuht asjast kohe aru. "Yes, cemetry, yes", ütleb ta hakkab roolima. Ja paneb meid maha - Araabia teemaja ees!
Tegelikult sobib meile see ka. Sest nagunii oli meil plaan ka kaameliliha proovida. Aga jookseme enne siiski surnuaiale ka ringi peale.
Surnuaed on üleni ümbritsetud  nii kõrge müüriga, et hüppa palju tahad, üle ikka ei näe. Ja nii pika müüriga, et lõpp ei paista. Aga meie oleme jonnakad. Kuskil peab ju värav ka olema!

Väravat otsides

Väravat otsides leiame hoopis sildi, mis väidab, et Dubais on politseinikud täiesti ametlikult kaheks jagatud: targad ja need teised...

Ma ei suuda uudishimutsemata jätta. Mina pean saama tarku politseinikke näha!
Selgub, et tegemist pisikese putkaga, kus sisustuselementideks paar arvutit ja seega võimalus mõned lihtsamad politsei-toimingud online's teha. 
Eestlase paneb nii tark teenus õlgu kehitama. Linnas, kus kõik on maailma kõige-kõige, võib auto mõlkimise netis ära vormistada, kui mõlemad pooled on nõus, ja seda nimetatakse politsei tarkuseks? Ja selleks on eraldi putkat vaja?


Surnuaia kõrval on - tõenäoliselt - kõigi nende pakistani taksojuhtide jt odava tööjõu elurajoon. 

Surnuaia väravapiluvaade väidab, et kogu matk lõõskavas päikeses oli täiesti ilma asjata. Põhimõtteliselt näeb müüritagune välja nagu jumalast hüljatud koristamata kõnnumaa. Ei mingeid väärikaid hauamonumente ega mausoleume. Üldse mitte midagi ei paista peale paari tüübi, kes nagu püüaks kuskil kauguses mingit matusetseremooniat läbi viia. Või mida issandat nad seal igav-liiv-ja-tühi-väli-peal teevad. 

Kurnatult asume Araabia teemaja kaameli kallale. Tema Kõrguse Šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi valvsa pilgu all. 


Kaamel maitseb nagu mistahes veis. Ei midagi erilist.

Vanalinnas ringi tuiates leiame paadi. Eriti erilisekst teevad selle aerud. 


Siseõu vanalinnas

Harilik lontkõrv?

Harilik rotimürk

Detail hotellitoa juurde kuuluvast vannitoast. 
Ei või iial teada, millal inimesel tuleb isu helistada...

Õhtune jalutuskäik vanalinnas on õdus. Rahvast on vähe ja õhk on suvesume. Naudime viimaseid vaateid. Hommikul läheb lennuk.
Ta lendab 1,5 tundi kauem, kui algselt lubatud. Ta lendab ümber Ukraina...




No comments:

Post a Comment