Thursday, September 3, 2015

4x4 automaadiga F-teel I

Sel ajal, kui kõik head lapsed Eestimaal rõõmsate nägudega kooli lähevad - vähe sellest, rõõmsaid nägusid teevad isegi nende vanemad, ehkki emad ometi peaksid teadma, mida see 9 kuud kestev õudus tähendab - juba teisel nädalal ajab iivelma - justtäpselt sellel ajal algab meil auga väljateenitud puhkus. Lõpuks ometi.
Askja ja Holuhraun, oleme sedapuhku otsustanud.
 Holuhrauni motiiv
Kõik algab nagu ikka: tuttavad teed, kuid uues kuues. Suveroheline on kerge khakiga üle käidud.
Kohad, mis me endile sedapuhku välja olime valinud, nõuavad erivarustust. Sestap pargime Honda Egilsstadiri lennuväljale ja istume KIAsse. Sest raha meil ju on, nagu tavatseb öelda hea inimene Aino. Ja tal on jumala õigus. Kui inimene ikka ilusasti tööd teeb...

"Jõgedes on pärastlõunati veetase kõrgem," teatab autorendimees. "Ja see siin on selline koht, kus oleks mõistlik enne koha pealt küsida, kas saab läbi," tõmbab mees kaardi peale sõõri. "Muud kohad ei tohiks probleemiks olla. Pidage meeles: very slowly! Veekahjustused auto põhja all on ainukesed, mida ükski kindlustusselts Islandil ei hüvita!"
"Kas see tähendab neid kahjustusi, mis võivad tekkida jõgede ületamisel?"
"Jah."

Islandikeelne sõna askja tähendab sahtlit, geoloogia-alases terminoloogias ka kaldeerat (kraater on see auk, kustkaudu kõik plahvatusevärk välja on pursanud; kui sinna mäe sisse nüüd suured tühjad magmakambrid jäävad, võivad need sisse langeda ja sel moel tekkinud kausi kohta ülevad teadjamehed "kaldeera").
Põhjamaade mütoloogias on Askja ka Asgardi tähendusega: jumalate, eelkõige Odini asupaik.

Esimese hooga tundub, et jumalad on endale õige igavhalli koha valinud.
Läheneme Askjale. Täpikesed tähistavad kämpinguputkasid. Pildilolev mägi on jupike selle kausi ehk kaldeera servadest, mille läbimõõt on ca 9 km ja pindala 50 km2. Mäeservad merepinnast - ca 1500m.

Teise hooga tundub, et... Miks keegi ei hoiatanud, et suusad tuleb kaasa võtta?? Viit väidab, et me peame 2,5 km täitsa omade jalgade peal edasi liikuma ja arvab, et selleks kulub 35 minutit. Sellises lumesupis? Neil käivad siin ainult triatlonistid või??
 Esimene ja viimane lumetriips. Parkla paistab. Vahepealne osa näeb välja samasugune nagu meie Kilpisjärve matk Lapimaal. Ei hakanud pilti tegemagi...

Kolmanda hooga tundub, et... Miks keegi ei öelnud, et supelpüksid tuleb kaasa võtta??
1875. aasta võimsa purske tagajärjel tekkis Viti kraater. Ka tookord jõudis tuhk Euroopasse - 2 päeva pärast purset sadanud Stockholmis tuhavihma. Islandil pidid paljud kirdeosa talunikud oma kodud maha jätma - tuhk tegi maa viljatuks.
Pärast purset vajus Viti kõrval maa, järgmiseks aastaks oli uus järv valmis - Öskjuvatn, tänaseks on järvel pinda 11km2 ja ta on oma 220meetriga Islandi sügavaim järv.
 
 Ees Viti, taga Öskjuvatn

Viti kraatri piimjasrohekas vesi olla ca 20°C. Noh, nii külmas vees me Islandil küll kükitada ei taha, siukest vett on meil Eestiski.
 
Kõrvalasuva Öskjuvatni peal aga hulbivad mõned jäätükid...

Askja asub sellesama Islandimaa pooleksminemise kriipsu peal ja on üks üsna usin purskaja. Viimane ägedam purse olnud aastal 1961, kui 800 m pikkusest lõhest laavapurskkaevud 500 m kõgusele taevasse tulistanud. Laava voolas 7 km kaugusele ja on ülejäänud pimsskivimaastikust selgelt eristatav. 
Teadlased ütlevad, et Askjal on uus aktiivsuse periood tulemas. 3 km sügavusel asuvad magmakambrid olla taas täitumas. Maavärinaid juba ka tulla. 2014. aasta jaaniööl toimunud üks sihuke, mille tagajärjel ca 1 km pikkune tükk kaldeera servast lahti murdunud, Öskjuvatni libisenud ja 50 m kõrge tsunami põhjustanud.
Issand, milline Island!

Veidi eemal asb kivikuhjatis. Pakume, et tegu on haldjamajaga, igaks juhuks kontrollime. Silt haldjamajal ütleb hoopis, et siin jäid aastal 1907 kadunuks kaks sakslast. Tegemist on natuke müstilise looga, sest laipasid pole tänini leitud ja keegi ei tea, mis juhtuda võis. Mehed olid Berliini ülikoolist ja Askja-ekspeditsiooni juhid.

 KIA on väga tore, kuid ei luba meil telefone laadida. Ja meie oleme nii harjunud sellega, et autos on kogu aeg saba-seina-võimalus ning mõlemad massinad on otsakorral. Aga telefone on meil ullult vaja. Pildistamiseks. Askja kämpingus toimetav kutt lubab meil ühte laadida. 500 raha eest. Päris elektrit kämpingus polegi, poiss ise elab ka patareide pealt.

"Sealtkaudu küll näete, kuid lähedale ei saa," ütleb seesama poiss Holuhrauni kohta. "Siit saate päris juurde."
Sõidame näidatud suunas. Läbi verivärske ja uhiuue tuha. Roopad on poolde rattasse.
Holuhrauni avastasime eelmisel puhkusel. Selgus, et augustist 2014 märtsini 2015 purskas üks jälle ja tegi uhiuue laavapõllu, 85 km2 ja viimase 230 aasta suurima. Selle põllu äärde teel olemegi.

Ühel hetkel oleme taas ulmepildi ees. Taustaks Vatnajökulli liustik, esiplaanil uus tuhk - ja siis kilomeetrite viisi... korstnaid? Igatahes tossajaid. Kas on võimalik, et pool aastat hiljem pole kogu kupatus ikka veel maha jahtunud ja muudkui tossab seal vaikselt omaette? Või on mõni uus geotermaal-ala välja raputatud? Me ei tea.
Silmapiiril maapind tossab. Kilomeeetrite viisi. Toss tuleb uue laavapõllu seest.
See tore aerofoto uuest laavapõllust pärineb siit:

Me oleme elevil-elevil. "Uus" on siinsamas. Me oleme nii palju erinevaid vulkaanimaastikke näinud, et päris-päriselt kripeldabki: missugune on täitsa tuttuhiuus?

Ja siis on meie teel jõgi. Pole teisel ei laiust ega silma järgi ka sügavust, kuid ees on silt: "Ettevaatust" Suured kivid! Ainult suurematele jeepidele!"
"Uus" on siinsamas. Ja vesi on neetult külm. Ja teisel pool seisavad kaks autot ja need ei ole miskit suuremad jeebid kui meie... Ja jõgede ületamisest tekkinud kahjustusi ei korva ükski kindlustusselts... Aga need autod seal teisel pool...
Selgeltnägija Kaili kõnnib ümber auto ja piki vett. 
Ja istub siis otsustavalt rooli.
Algus läheb täitsa toredasti. "Mis suured kivid.." hakkan just mõtlema, kui mõte hangub. Teisele poole välja me siit küll ei saa - need kivid on nüüd küll ilmselgelt LIIGA suured... 
Mulle tundub, et Kaili pani silmad kinni ja tegi siis valiku. Sest ühtegi mõistlikku varianti seal ei olnud.
Põhja all käib väike kolks. Õige väike ja vaikne. Nii vaikne ei saa midagi halba olla.

Ja me olemegi põlluservas. Ja kohe ka põllu peal. Põld on must.must ja kare. Sildid põlluservas ütlevad, et liigu ainult märgistatud rajal - et protsessid ple veel lõppenud. Tõepoolest - kõik ju alles tossas, ise nägime!
Vesi selles augus on igatahes soe - hea paras vannivesi.
Igasuguste seaduste vastaselt jääme põlluveerde ööbima. See viimane jõgi... kui sellest nüüd veel kuidagi korra üle saaks...
...jätkub...


VIDEO:    http://icelandreview.com/news/2015/07/05/hiking-trail-opens-holuhraun-lava-field

No comments:

Post a Comment