Tegelikult olime siin juba käinud. Kohe, kui Islandil randusime. Sest see vägev koht jääb lihtsalt vahetult peatee äärde. Ja kuna teda ei olnud vahepeal uude kohta ümber tõstetud, jäi ta jälle meile teele ette.
Ja ta oli endiselt vägev. Seekord tegime mõned pisiklipid (mõned sekundid), et mulksumise, mudamölisemise ja kohisemise intensiivsust paremini jagada. Tugev väävlilõhn on ainus komponent, mille ise peate juurde hankima!
Iga puhkusereisi ajal käib meie omavahelistest juttudest läbi teema, kui tore on see, et me saame kogeda Islandit tema muutumises. Kuidas ühed dekoratsioonid asenduvad teistega. Ka siinne mudamölakate maastik oli kaks kuud tagasi, noh, oma olemuselt küll samasugune, kuid siiski hoopis teistsugune. Muda on vahepeal vähemaks jäänud ja augud sügavamaks muutunud - kevadine muda oli üksjagu lopsakam - kuid värvipõllud oln jälle suuremaks kasvanud ja värvid, eriti neoonikas väävlikollane, teravamaks-intensiivsemaks läinud...
mingi rid teksti
Paar üldvaate-pilti ka, ehkki tegemist on selle kohaga, et pagana raske on valida, mida postitada, mida mitte.
Meil pole aimugi, millal (ja kas) vaalavaatluse lugu tuleb. . Küürselg-vaalad olid need igatahes, keda meile näidati. Või hobumatkalugu. Sest meil on sedapuhku jubajälle 11 päeva rabatud ja me peame puhkusele minema...
Ilusat kooliaasta algust kõigile!
No comments:
Post a Comment