Sunday, January 24, 2016

Teekond Cromwelli

Midagi ei ole parata, me oleme luksuslikuks eluks loodud.

Pärast oivalist pannkoogi-hommikut olime Leegi-Jassuga hüvasti jätnnud - nemad suundusid taas matkaradadele, meie arvasime, et on paras aeg jälle natuke vuhvida.

Auto, mis kinni pidas, arvas, et ega me täna oma sihtpunkti ei jõua (meie arvasime samuti) ja tegi ettepaneku sõita "tema teed mööda". Et see on ilusam. See oli tee, kuhu veerand tundi tagasi olid keeranud Jassu ja Leegi.

Kui me olime tükk aega koos sõitnud ja roolis istunud naisterahvalt kõik vajaliku välja pinninud - noh, et ta on farmatseut ja tal on oma apteek kümnekonna töötajaga, kes kõik on väga tublid;
et tal on kaks teismelist last, kelle ta just veesuusalaagrisse viis;
et abikaasa jäi ka sinna laagrisse, sest lapsevanemate abi on ka vaja ja üldse on see mingi kõrgema klassi laager, sest keegi ämeerikamaamees tuli treeneriks;
et abikaasa on talunik - viis tuhat meriino lammast, kuus koera ja kuus kana; viis koera on töökoerad ehk lambakarjused ja üks, Heidi, on koduilukoer;
et ühe lamba kohta on selles piirkonnas vaja umbes 2-3 aakrit maad;
et lambaid pügatakse siin kord aastas ja selle viietuhandelise karja peale tellitakse kohale 3 maoori meest, kes 3-4 päevaga (!!!) kogu karja paljaks teevad;
et meriino lambad näevad mustjashallid välja, sest karv on pikk ja selle otstesse vajub mingi rasutaoline ollus, mis karva ja lammast ja jumal teab mida kõike veel kaitseb (ja tõepoolest nägime me mägedes sellist koledat värvi lambaid);
et nende pere kasutab ka aeg-ajalt vuhvijaid, aga mitte praegu, sest praegu pole neile miskit tööd anda; -
kui me kõik selle ja terve rea muid asju olime teada saanud, palus naine meid lahkesti endale külla. Ja ööbima... ja me olime täitsa nõus ja puha ja...

Ja kõik see issandama tee oli kõikse aeg jummala ilus - ilma et keegi sellest kuskilpool iitstanud oleks... Vanajumal ikka kannab meie eest kenasti hoolt - olgu ta tänatud!
Tekapo järve ääres asub MacKenzie piirkonna lambakasvataja-rahva poolt tehtud ausammas lambakoer-kollile. UM enimpildistatud koer :)
Meie 24. jaanuari hea haldjas 
 Hea Karjuse Kirik Tekapo järve ääres oli igatpidi maaliline ja eriti lahe on see, et altaripildi asemel on aken ja vaade järvele. Kahjuks trehvas seal parasjagu kohal olema mingi pahur onkel, kes seda toredat pilti teha ei lubanud - kirikus ei tohtivat pildistada! Ütle ullu!
Selliseid ullpikki vihmuteid tuleb siin piirkonnas kasutada, kui natukestki rohelist tahta. Muidu on siin mäed sedamoodi ilusad nagu allpool:

Aga siis mingil ajal hakkasid ikka need mäed ka jälle vaikselt värvi vahetama:



Vaade "meie kodu" terrassilt Cromwelli suunas
Vaade "meie kodule" kõrgemalt. Veidi eemal on musta võrgu all ploomipuud.
Me arvame, et meil on väga ilus kodu. Täitsa kahju on siit homme kohe minema minna!

2 comments:

  1. Hei-hei!! Me elasime roti kombel Tekapo järve kaldal telgis paar päeva, kui läbi UM säästuturismust tegime :).

    ReplyDelete
  2. Või jänese :)? Siinkandis on hullumoodi palju jäneseid ja jäneseurge!

    ReplyDelete