Tuesday, June 27, 2017

Autoostureis kellatornikempsu

Täiesti ootamatult sattusime oma vabadel päevadel autoostureisile. Kuna lähiümbruses midagi sobilikku ei pakutud, otsustas Tarkade Klubi kammida Harstadi.
Meie ei olnud Harstadi peale seni veel mõelnud. Turismibrošüürid midagi ülienneolematut polnud osanud välja sõnastada ja nii oli linn esialgu kuskil nimekirja tagumises otsas.

Harstad osutus - samuti ootamatult - kohe suureks linnaks. 23 000 elanikku, kui nad kõik elavad eramajas, katavad täitsa suure pinna ära. Ja kui pind jääb mere ja mäe vahele, siis on see üksjagu pikk soolikas. 
Tänu  Tarkade Klubile saime teada, et...
... Norras pole vaja pangaautomaati otsida, igast supermarketist saad lisaks leivale ka "raha osta", st kassast endale sularaha küsida, ilma igasuguse vahendus- või teenustasuta;
... endine Statoil  ja praegune "Söökl Koo" pakub  igal aastal mingit diili, mille käigus sa ostad endale nende termostassi ja siis võid sellesse tassi igas nende tanklas nii palju tasuta kohvi või kakaod vms "tankida" kui soovid. Meiesugustele maksaks see toretass praegu ca 50 euri, me ei usu, et me selle raha maha juua jõuaksime :);
... supermarketis Rema 1000 on WiFi ja sageli ka kohviautomaadid  tasuta kohviga.
Tarkade Klubi õhtuse Trollfjordi ääres murakaõisi tuvastamas.

Kuna meie tööpäevad on väga lühikesed ja elutingimused vaimustavad, siis kuuluvad peatüki "Puhkus Lofootidel" alla ka delikatessõhtusöögid. Siin meie õhutsöök kasvab...
... ja siin on tema juba delikatess. 

 Midagi kultuurilist oli ju ka ometigi vaja bisnisreisile juurde kleepida. Adolfi suurtüki juurde me ei pääsenud. Sinna saab ainult koos giidiga ja teatud kellaaegadel, sest see 20,3 m pika ja 158 tonni kaaluva toruga suurestükk, mis kirjade järgi suudab 600 kg kaaluvaid Adolfi granaate 56 km kaugusele visata, asub sõjaväe territooriumil - me ei viitsinud aega täis passida. Kuid kirikusse lasti täitsa vabalt.

 Ja Trondenesi kirik oli üks väärt elamus! 

Mitte ainult seepärast, et Norra kõige põhjapoolsem keskaegne kivikirik.  
Mitte ainult seepärast, et kindluskirik (2m paksud müürid ja pisikesed aknad - 13.-15. sajandil olla eelkõige venelastega punti heitnud karjala hõimud need, kelle eest ennast siinkandis kaitsta tuli). 
Mitte ainult seepärast, et  tiibaltarid pärinevad Lübeckist Bernt Notke töökojast. Ehkki kohtumine Bernt Notkega oli veidi ootamatu. Kuid kuna Notke vehkis altareid teha tervele hansailmale, siis iseenesest pole ju ime, et norrakad oma kuivatatud kala eest ka endale mõned said. (Bernt Notke kõige kuulsamad tööd on Püha Jüri võitlus lohega Stockholmi Storkyrkanis ja "Surmatants" Tallinna Nigulistes.)
Mitte ainult seepärast, et orel aastast 1790 on üks vanemaid Põhja-Norras.
Mitte ainult seepärast, et kirikuukse kõrval ripub küünrapuu - et sa saaksid järele  kontrollida, kui pikk siis ikka üks küünar peab olema.

Need kõik on kahtlemata väga olulised faktid, kuid reastagem asjad ikkagi tähtsuse järgi. Meie jaoks olid kiriku juurde jõudmise hetkel igasugusest kultuuriloost olulisemad isiklikud ihuhädad.
Pääsemise ja lunastuse leidsime kellatornist. Soe vesi, seep ning isegi invavarustus- kes oskaks sellist  kempsu kiriku kellatornist otsida? Isegi siis, kui on öeldud, et kellalöömine lõpetati juba aastal 1800, sest võnked hakkasid kirikusseitesse mõrasid ajama...
Trondenesi kirikut ümbritsev kivimüür on kohati  kuni 5 m kõrge.
Pühakoja hingus ja auväärt iga lõid siseneja juba uksel põlvist nõrgaks. (Ca 1250 alustatud ja 1434 valmiks kuulutatud). 

Järgmine väga oluline pisidetail  meie autoostu-kultuurireisil oli Tarkade Klubi vapper kolmekuune liige. Seega oli ema-lapse teema kujutamine altaril mingi ristil nõretava kuti asemel igati sündmuste käiku sobiv ˇdisainielement.
Kes on varem sellist altarit näinud, mis on täis emasid ja lapsi? Mina mitte.
Keskmine altaritest on kiriku hinnalisim vara.
Keskel loomulikult neitsi Maarja Jeesus-lapsukesega. 
Temast vaskul neitsi Maarja ema Anna Maarjaga, ema jalgade juures Maarja vanemad õed. Maarjast paremal vanaema Susanna koos tütarde Anna (süles) ja Esmariaga. 
Ülejäänud emad lastega on kah kõik igat sorti sugulased.

Päästja kellatorn

 Täna õhtul käis meil jäätiseaoto külas. Mina arvasin esmalt, et tsirkus tuleb, aga Kaili kinnitas, et see on jäätiseauto. Oligi.
Kui Islandil sõitis jäätiseauto õuele ja tegi till-till-till, siis siin on sellel masinal ikka korralikud kõlarid peal ja pikk laul pähe õpitud.

Kui keegi tahab teada, mis häält teeb jäätiseauto, siis seda on võimalik kuulata siit.

Autot me siiski ei ostnud. Ja on omamoodi põnev, et kus järgmine Tarkade Klubi kokkusaamine toimub. Üleelmine oli Nordkapis, eelmine Uus-Meremaal, nüüd Lofootidel...

Aitäh, sõbrad, külskäigu eest!


4 comments:

  1. See oli küll põnev ja uskumatu kohtumine Notkega:)

    ReplyDelete
  2. Nüüd mina ei saa aru. Maarja ema oli Sara,kellel ei olnud lapsi ja kes suure palumise peale( pole kindel millist jumalat kummardas ) sai lapse kui oli 80 😕ainukese ja ... üllatus üllätüs,,,, igatahes sain veel ühe süü sinnakantti minna

    ReplyDelete
  3. Marika, Sa pead selle "raamattu" uuesti käsile võtma :) Ma kunagi noores eas püüdsin isegi sugupuud selle järgi joonistama hakata, aga es tule vällä :), liiga palju tühimikke oli vahel. Jah, ja Saara oli sääl ka, ma veel muhelesin, sest Saara kohta oli mu meelest öeldud midagi niisugust toredat, et "ta oli juba nii vana, et naesterahva asjadki olid krimpsu kuivanud" - aga Saara sai poja, Iisaku.

    ReplyDelete