Mis mul on enda vabanduseks öelda?
Ainult seda, et istun ausalt kodus. Nagu kästud. Mitte et ma erikarantiini ja politsei valve alla oleksin määratud, aga - kuskile pole ju minnagi!
Ainukeses säilinud meelelahutusasutuses - poes - pean ettenähtud pikivahet. Nagu ka teel poodi ja tagasi. Vaatan kõiki inimesi kahtlustava pilguga - mitte et mina neid kardaks, kuid ma kardan, et äkki nemad kardavad mind. Ma ei taha, et keegi mind kardaks, ma olen üsna kahjutu tüüp. Välismaalgi käisin viimati mitu kuud tagasi.
Mulle tundub, et teised tunnevad täpselt samamoodi. Ja nii viskavadki inimesed nüüd üksteisele altkulmu pilke ja põikavad tänavail üksteisest eemale - äkki ta kardab mind!
Marju Kõivupuu tuletas oma 1-minuti-loengus meelde toreda loo: teeristil kohtuvad palverändur ja katk. Üks plaanib minna Jeruusalemma, teine Bagdadi. Katk ütleb, et tal on plaanis 500 inimest kaasa võtta.
Kui nad aasta pärast uuesti kokku juhtuvad, pahandab palverändur: "Lubasid 500, ag võtsid 5000!"
"Ei," vastab katk. Mina võtsin 500, ülejäänud võttis Hirm.
Ma ei alaväärista hirmu. Olen oma elus kohtunud inimestega, kes on kõrgusekartusest näost rohekashalliks muutunud - ma olin sinnamaani arvanud, et "näost roheliseks" või "näost halliks minema" on kunstipärane kirjanduslik liialdus. Ei ole. Olen näinud inimesi, kes bussiekskursioonil Alpidesse terved päevad käed silme ees kummuli bussipõrandal värisevad. Üks sellistest tuli järgmisel aastal uuesti reisile - lootuses, et ta nüüd julgeb. Ei julgenud. Kuid mina jäin igaveseks imetlema tema soovi oma hirmust üle olla.
Olen rohkem kui 20 aastat reisikorraldusega seotud olnud. Selle aja jooksul on mitmeid hirmulaineid üle käinud. Reise on tühistatud, sest inimesed on kartnud hullulehmatõbe, linnugrippi, seagrippi...
Sea- ja lihtsalt grippi haigestus 2009. aastal Eestis 124 000 inimest ja suri paarkümmend. Värske tagantjärgi-meenutus sellest on
siin. Seagrippi haigestumise kasvu täheldati ka mullu - kas seda pani keegi tähele? Või seda, et et mullu pöördus Eestis gripisümptomitega ühes nädalas arstide poole
6424 inimest. Ühes nädalas. Kuus tuhat. Ühes nädalas.
Täna seisab
terviseameti lehel, et meil on positiivseid koroonateste 1207 (0,09 % elanikkonnast) ja surnuid 24. Tunnen omastele kaasa, kuid tahaksin siiski teada: kas need on koroonasse surnud inimesed või oleks nende puhul sama tulemuse andnud mistahes viirusinfektsioon? Ma ei saa midagi parata, et mulle üksinda kodus igasugused mõtted pähe tulevad. Ma mõtlen näiteks sellele, et IGA PÄEV sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse 22 inimest.
Kas need on kuidagi "väheväärtuslikumad" surmad?
Maailma terviseorganisatsiooni
WHO hinnangul toob gripp maailma igal aastal 3-5 miljonit tõsisemat haigusjuhtu ja kuni 500 000 surma.
Praegusel hetkel räägime me koroona kontekstis maailmas 89 000 surnust.
Tänahommikuses Terevisioonis oli info Islandi kohta - et testitud on ca 40 % elanikkonnast, et nakatunuid on olnud ca 1600, et nendest 600 on olnud mingisuguste haigussümptomitega ja 1000, st rohkem kui pooled nakatunuist ei omanud õrna aimu sellest, et nad on haiged; et surnud on 6 inimest (sh üks turist Austraaliast) ja et Island arvab end kõrgpunkti ületanud olema.
40 % elanikkonnast on testitud. Peaaegu pooled. 6 surnut.
Lähedaste jaoks on surm mistahes tõppe valus teema, kuid - kuidas on seda kõike võimalik pandeemiaks nimetada?
Järgmine infokandja väidab, et Islandil on testitud
5 % elanikkonnast. Kuid kinnitab samuti, et enam kui pooled positiivseks testitud inimestest ei tea, et neil on koroona-viirus või et neil üldse midagi häda oleks.
Ma kah ei tea ühegi viiruse nime, mis mul küljes on. Vaevalt et sinagi enda omasid tead. Mis me siis nüüd edasi teeme? Jäämegi isolatsiooni elama, sest meil kõigil on viirused?
Ja kui ma juhuslikult mõnele testijale jalgu jään ja ta minu seest terve rea erinevaid haigustekitajaid leiab, mis siis? Minu seest, kes ma viimati olin korraks nohus aasta tagasi ja eelviimati haige 25 aastat tagasi? Võtame kõik mu viirused ükshaaval ette ja tapame mingite keemiavärkidega ära? Kas mina saan siis kuidagi tervemaks? Veel tervemaks? Või saab minu immuunsüsteem siis nii palju tuksi keeratud, et järgmise mistahes viiruse korral saab öelda: suri sellesse?
Aga ringi liikuda ma siis ju ikka ei tohiks? Sellepärast, et mina oma viirustega olen terve, aga keegi teine ei talu seda, et mina terve olen ja jääb minu (nägemisest) haigeks? Aga kas see nõrk ja haige tohib ringi liikuda? Ma lihtsalt mõtlen. Haige värk...
Eelmine näide - testitud on 40 % ja testitud on 5 % - ilmestab eriti hästi seda, mis praegu meedias toimub. Igasuguses meedias - nii peavoolus kui sotsiaalmeedias.
Kõik tõlgivad kõiki ja loomulikult on kõigil kiire.
Kõigil on kiire. Reedel haigestus Tabivere sotsiaalkeskuses 2 vanurit ja 3 töötajat. Testid tehti neile järgneval kolmapäeval, vastused pidid saabuma neljapäeval. Kuid juba teisipäeval oli Delfis uudis, kuidas Tabiveres on nakatunud 29 hoolealust ja 2 töötajat (mis sellest, et hoolealuseid on selles asutuses kokku 24).
Neljapäevaks on artikli juurde ilmunud vabandus ja parandus - 31-st sai 5 - aga kui paljud loevad ühte artiklit kaks korda?
Klikk-klikk-klikk. Kiire, kiire. Kuid mõne inimese jaoks on hirm taas toidetud.
Kiire on nii tegijatel kui lugejatel. Kes see ikka märkab, et Itaalias avaldatud pilt, mis räägib koroonakatastroofist USA-s, - et täpselt sama pilt on ka vastupidises kontekstis, USA-s avaldatud teksti juures, mis räägib koroonakatastroofist Itaalias...
Kui tahad paanika külvamises areneda, siis õpi parimatelt 
;)
Samad kaadrid sobivad hästi nii Itaalia kui ka USA olukorra kirjeldamiseks.
Foto FB-st, Priit Vlgu kontolt.
Ja mida ma siis nüüd pean arvama kõigist nendest sõjaväeautode paraadidest Itaalias? Või nendest kirstuhunnikutest? Tegelikult saaksin ma ka Eestis mõne matusebüroo nurgast ilmselt kirstuvirnapildi teha. Ma ei väida midagi, ma olen üksinda kodus ja mõtlen. Et lapilistest ajateenijatest ja Kuressaare sõjaväetelgist saaks ka ilmselt erutava foto teha...
Jah, Telegram ei ole ehk kõige tõsiseltvõetavm netileht, kuid antud juhul ei oska ma videole ega seal väljendatule ka midagi ette heita. Sel ei raiuta, et "nii on". Seal esitatakse neidsamu küsimusi, mis minugi peas keerlevad. Virchowi kliiniku vastuväide videole "Võtted on tõepoolest meie haiglas filmitud, kuid mitte Covid'i-kahtlustuse osakonnas, pealegi on need filmitud ilma haigla poolt luba küsimata" tekitavad minus uue küsimuse - kas siis, kui oleks luba küsitud, oleks Six saadetud filmima "õiget kohta"? Mõnda intensiivosakonda, kus sõltumata koroonast on üldjuhul alati sebimist?
Või järgmise haigla vastulause. Filmis ütleb reporter, et selles haiglas pole ühtegi koroonaghaiget. Haigla vastab: "Tänase, 3. aprilli seisuga, on kliinikus ravil 8 koroona-patsienti". See võib vabalt tähendada ka seda, et hetkel, kui filmiti - nädal-poolteist tagasi - ei pruukinud tolles haiglas tõepoolest ühtegi koroonahaiget olla... Aga siis ei saa ka väita, et filmis on esitatud valeväited?
Sealt edasi kerkivad minus järjekordselt küsimused: kui hõivatud siiski on need meie haiglad ja "eesliinil olijad". Kui me koroonaviiruse hirmus oleme ära jätnud ja edasi lükanud suures koguses plaanilisi operatsioone, siis kuidas saab praegu haiglates olla mingi "eesliin"? Ma saan aru, et häirekeskusesse helistavad ärevusse aetud inimesed ja seal on kõnede hulk mitme(kümne)kordistunud. Et täpselt samal põhjusel on üle koormatud perearstid ja võib-olla veel mingid kohad - aga haiglad - seal peaks minu meelest elu praegu peaaegu et lust ja lillepidu olema? Seda on mõned meditsiinitöötajad ka salasosinal kinnitanud, kuid kuna ühiskond on võtnud kohustuseks kõnelda õõnsa hauamatja häälega, siis neid, kes seda avalikult tunnistada julgeks, eriti ei ole.
Vaikselt siiski hakkab tulema. Näiteks ei pruugi emeriitprofessorid enam midagi karta - pension jookseb, kuulsus on käes, midagi suurt kaotada pole. Nii on Angela Merkelile
avaliku pöördumise saatnud Mainzi ülikooli emeriitprofessor, Meditsiinilise Mikrobioloogia ja Hügieeni Instituudi pikaajaline juht Sucharit Bhakdi. Kena aus mees, hunnik teadustöid tagataskus - seega peaks ju olema aktsepteeritav arvaja...
Suchart küsib, kas me ikka teame, mida me oma riigile ja inimestele (st Saksamaale) teeme? Milliste andmete alusel? Et kui peaks selguma, et COVID-19 viirusel pole märkimisväärselt suuremat ohtlikku potensiaali kui juba praegu maailmas ringlevatel koroonaviirustel, siis on kõik vastumeetmed ilmselgelt ülearused. Tema väitel ei erine käesolev viirus oma ohtlikkuse poolest traditsioonilistest koroonaviirustest. Et maailmas külvatakse praegu subjektiivset hinnangut, teatades viirusega seotud surmajuhtumitest kohe, kui surnul esines viirus, arvestamata kõiki muid tegureid. Või teisisõnu - inimene suri KOOS koroonaga, mitte koroonaSSE.
Itaaliat kasutatakse tema sõnul võrdlusstsenaariumina, jättes arvestamata Põhja-Itaalia õhusaaste. WHO hinnagul on see Itaalia suuremates linnades ka ilma koroonata põhjustanud rohkem kui 8000 täiendavat surmajuhtmit aastas. Lisaks elab 27,4 % selle riigi kõige ohustatumast elanikkonnast koos noortega, Hispaanias on see protsent isegi 33,5%. Saksamaal on see vaid 7%.
Vanasti tuli tarkuse saamiseks pikk ja aeganõudev tee Lapi targa juurde ette võtta, nüüd piisab, kui keegi saadab kuskilt kaugelt mingi info. Sest see seal kaugel on kindlasti "päris"-tark. Nii jõudis minuni Islandi kaudu info, mis Eestis oli tiirelnud juba mitu nädalat varem. Teate küll, see lugu, kuidas hinge kinni hoides saab testida, kas sul on koroona või ei. Kui saatjale sai öeldud, et see on vana lugu ja Eesti meditsiinitöötajate poolt ümber lükatud, sai too pahaseks - ta sai selle info Austraaliast, oma bossilt, ja boss juba mingit tühja jama ei levita ja mina peaksin üldse ikka väga ettevaatlik olema.
Ma olengi. Ma istun kodus. Ja mõtlen. Mõtlemise kohta leidsin hiljuti kuskilt toreda peotäie tarkuseteri.
- Mida vähem mõtled, seda rohkem on sul mõttekaaslasi.
- Raske on näidata tõde sellele, kes on juba näinud televiisorit.
- Inimese aju on imepärane organ - see töötab 24/7, sünnihetkest momendini, mil sisse lülitatakse televiisor.
- Tarkade inimeste ainus probleem on selles, et nad mõtlevad, et teised ka mõtlevad.
- Kui Aristoteles mõtles välja loogika, korraldas ta suure peo ja tappis selleks 40 oinast. Sellest ajast peale oinad ei armasta loogikat.
Ma mõtlen sellele, kui suur hulk inimesi on kaotanud ja kaotab oma sissetuleku - ja mida see ühel päeval meile tähendab, kui niigi on kolmandikul Eesti elanikkonnast enne palgapäeva käes vähem kui 100 eurot. Kui siis ühel päeval enam pole sedagi - kuidas me siis ennetame depressiooni ja suitsiidide kasvu?
Rääkisin täna sõbrannaga Tšehhist. Ta ütles, et teda pole küll koondatud, kuid koormus ja palk on langenud 60 % peale tavalisest. Et sellega ei ela ära - üürid jms saab makstud, kuid süüa tahaks ka... Et ühe-kaks kuud ehk venitab kuidagi ära, rohkem küll mitte.
Ma mõtlen sellele, et miks meile serveeritakse versiooni "USA-s on nakatunud ligi pool miljonit elanikku", aga jätame ütlemata, et see on 0,15 % elanikkonnast. Ma tahaksin iga kord, kui keegi mingi suure numbriga lajatab, saada sinna kõrvale protsenti.
Ma mõtlen sellele, et vastuvoolu ujuval piiranguteta Rootsil on tänase päevaga WHO koroona-lehel 793 surma ehk 0,008 % elanikkonnast. Ühena esimestest igasugused piirangud kehtestanud Hollandil 2396 ehk 0,01% elanikkonnast.
Seega on - vähemalt täna veel - Hollandi suremus kõrgem kui Rootsi oma. Ma tean, et see seis võib muutuda, aga - kui ei muutu?
Norral on 104 koroonasurma ehk 0,002 % elanikkonnast. Miks nii vähe? Kas seepärast, et võrreldes Hollandiga on seal nii hõre asustus? Suurlinnades ja tiheda asustusega aladel on ju mistahes viiruse levik kiirem ja tõhusam, see on siililegi selge, Siis peaks ju meie maarahvas ka üsna heas seisus olema? Või hoopis sellepärast, et norrakad on nii neetult sportlikud ja käivad iga ilmaga oma imelistes mägedes turnimas?
Ma ei tea, ma lihtsalt mõtlen.
Ma mõtlen, et miks nad selle C-vitamiini ja koroona seostest rääkiva artikli Maalehest ja Delfist maha võtsid - väidetavalt ei läbinud artikkel faktikontrolli. Miks ei võiks sellisel juhul peavoolumeedia paluda mõnda eksperti, kes minu pärast kasvõi punasega valeväited esile toob. Mahavõtmine jätab mulje, et midagi varjatakse - eriti kui koroona ravi või vähemalt ennetus peaks peaks lihtsa C-vitamiini abil võimalik olema.
Postimehes on ilmunud samateemaline artikkel, lihtsalt teistelt tegijatelt, mis samuti kinnitab C vitamiini positiivset mõju. Miks üks artikkel sobib ja teine mitte? Ja miks ma ei ole mitte kedagi kusagil kuulnud lisaks igpäevasele issameiele - peske käsi ja 2x2 - seda laulu täiendamas C-vitamiinilise toidu soovitamisega? Kahju ei saa see ju ometi teha?
Ma mõtlen, et nii paljud kardavad. Ega need vaesed poliitikud suurt muud teha saanudki kui üksteise sabas kõik ära keelata ja riigid lukku keerata.
Austria on lubanud pärast lihavõtteid mõningaid järeleandmisi teha, Saksamaa on vihjanud, et "nädal pärast lihavõtteid". Loodetavasti saavad siis ka teised - vaikselt üksteise sabas - jälle üht-teist lubama hakata...
Aga hirmud niipea ei kao. Juba räägitakse uuest, sügisesest koroonalainest...
Ja siis ma mõtlen, et vist ikka ongi koroona kommunikatsiooniviirus, mis ei peegelda meditsiinilist katastroofi, vaid tänapäeva infoühiskonda...
Ma olen ikka veel kodus, oma toas, ja pole täna isegi poes käinud. Lihtsalt infoks - juhuks, kui keegi mind kartma peaks...
