Nazca imed

Veel veidi ja ma kirjutan raamatu. Mitte "Minu Eesti" või "Minu Läti" vms, vaid "Minu buss"...

Vahemaad on üüratud. Kui sa siinmaal bussi istud, siis ei ole nii, et kõigepealt on Võrumaa kuppelmaastik, natukese aja pärast Emajõe Suursoo, siis voored, siis  pankrannik ja siis pealinn. Kui sa siinmaal bussi istud, siis ükskõik, kui lootusrikkalt sa ka välja ei vaataks, 16 tunni pärast on bussiakna taga ikka seesama pilt.

Peruus on kolm täiesti erinevat piirkonda: rannik, Andid ja Andidest ida pool vihmametsad.

Kõik, mis jääb Andide ja Vaikse ookeani vahele Ecuadorist Tulemaani, on kõrb – ja maailma kõige kuivem kõrb.

Üks osa sellest kõrbest kannab nime Nazca platoo. 5000 ruutkilomeetrit täiesti taimevaba pinda - ei ühtegi kaktust, saksauuli ega kaamelirohu puhmast. Küll aga liivaluited. 

Nazca platoo on kuulsaks teinud hiiglaslikud joonised, mille läbimõõt võib ulatuda sadade meetriteni ja mis seetõttu on vaadeldavad ainult õhust. Nazca kõrbejoonised. Nazca lines. Keegi ei tea, kes tegi, keegi ei tea, miks tegi. Peruus on küsimusi rohkem kui vastuseid.

Peruu kass pealkirjaga Nazca Lines.

Astume hommikul kell kuus pooleldi unesegastena bussist välja ja satume peaaegu et kakluse keskmesse - järgnev meenutab pigem Egiptust või Indiat, kus teinekord on raske ennast erinevate teenusepakkujate haardest läbi murda. Siinkandis ei ole me nii mehist rabelemist veel kohanud. Viie lennupakkuja võitlus kolme unise turisti pärast on muljetavaldav. Ja turistidel ei ole mingit kriteeriumi, mille järgi parim valik teha. Hinnad langevad ja teenuseid tuleb juurde, Lubatakse hostelituba ja dušši...

Kuna tundub, et me saame varahommikul oma lennu kätte, siis hostel meid ei huvitagi, me liiguksime parema meelega edasi.

Võidab tädi, kes ütleb, et nemad teevad koosööd. "Koostöö" on viimase paari aastakümne võtmesõnana alateadvusesse kinnistunud :)

Tädi sõidutab meid kahtlase väljanägemisega officisse, kirjutab kahtlase väljanägemisega tšeki ja ütleb, et poole tunni või tunni pärast tuleb autojuht. Ja kaob. Kõik ümberringi on kergelt kahtlane, kuid tunni aja pärast ilmub tõepoolest tegelane, kes tahab meid lennujaama viia.

Lennujaamas lubatakse  - kui me oleme pool tundi oodanud - et poole tunni pärast tõuseme õhku. Poole tunni pärast lubatakse kahtekümmet minutit. Kahekümne minuti pärast veerand tundi. Siis kaheksa minutit. Krt, me olime lootnud varahommikust lendu! Koostöö tundub tähendavat, et iga partneri auks tuleb natuke oodata... Aga siis me tõepoolest juba lähemegi lennukisse. 2 pilooti ja 5 reisijat.

Ehkki me oleme ooteaja jooksul lennujaamas juba kolm korda läbi vaadanud National Geographic'u filmi Nazca joonstest, on ikkagi põnev. 

Kõigepealt paistavad kätte kuivad jõesängid. Ilmselt on need kuivad juba aastasadu, kui mitte tuhandeid. Ja siis hakkab silm seletama sirgeid jooni.

Esialgu ei saa aru - need ei ole ju teed? Ei ole jah, sest tee näeb välja niisugune, nagu kõrvalolev Pan-Americana kiirtee - 30 000 km pikkune maantee, mis algab Lõuna-Ameerika lõunatipust ja lõpeb Alaskal. Viimase ehitamisega lõigati muuseas pooleks üks Nazca joonistest, sisalik. Pärast seda kanti joonised UNESCO maailmapärandi nimekirja (1994) .

Aga kui need ei ole teed, siis... ahah, need ongi need sirged, millest filmis räägiti... Nii palju! Nii pikad!! Kümneid kilomeetreid – kaugemale, kui silm seletab...

Need sirged on minu jaoks visuaalselt vast rabavamadki kui joonised ise. Sest jooniseid on päris palju eksponeeritud, pikad sirged, trapetsid ja kolmnurgad ei ole piltide peal nii atraktiivsed. Rabab eelkõige see, et neid on NII PALJU!

Lend on aus. Piloodid teevad iga joonise kohal kaks tiiru, nii, et seda saaksid rahumeeles imetleda mõlemal pardapoolel istujad. Kaaspiloot juhatab läbi kõrvklappide, kuhu vaadata.

Esialgu paistab lennukiaknast Nasca linnake( ca 27 000 elanikku). Võtame suuna tagaplaanil paistvate mägede-platoo poole.

Pan-Americana maantee ja selle kõrval üks esimesi jooniseid - lihtsalt spiraal.

Aga esialgu me seda veel ei tea. Esialgu on sees väike ärevus - me ei kujuta veel ette, kui suured need joonised siiski on või kui kõrgel oleme meie ja kui hästi need kätte paistavad. Koos piletiga oleme saanud ka väikese infolehe, kus on jooniste järjekord peal, nii et väga umbes oskame aimata, mida me otsime.

"Seal mäenõlval otse lennuki tiiva all," räägib hääl kõrvaklappides. Kuskohas? Kas ma tõesti ei näe? Kas nii ongi, et piloot ainult kinnitab, et on joonised, ja mina pean leppima uskumisega, et ehk ongi, aga ise ei näe midagi?

"Seal mäenõlval otse lennuki tiiva all!" - No millisel nõlval??? Teie rõõmuks lisasin fotole väikese noolvihje, sest...

 siis tuli ta ikkagi nähtavale - joonis nimega "Astronaut".

 400 km2 suurusel kõrbelõuendil on üle kolmesaja joonistuse, sh nt 18 erinevat lindu.Tüüplennu - ca 40 minutit - jooksul näeb ca 18 joonistust - astronaut, koolibri, kondor, ämblik/skorpion, ahv... Viimase kohta väidetakse nt, et joonis on 140 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Mõnede jooniste läbimõõt on kuni 300 m. Joonised avastati 1920ndatel, kuid järjest leitakse uusi juurde, viimased nt aastal 2014. Kõik joonised on veetud üheainsa pideva kontuurjoonega. Ahvi puhul kulgeb joon muuhulgas katkematult üle astangute. 

Skorpion või ämblik on üks selgemate kontuuridega kujundeid, nii et jäi isegi telefoniga pildistades täiesti arusaadav. Kõrval on näha ka need läbi kõrbe kulgevad sirged ja kolmnurgad, mis minus vast kõige suuremat hämmastust tekitasid.

Kui pilti suuremaks klõpsata, on  näha Panamericana äärde ehitatud vaatetorn “Mirador Observation Tower” ja kaks joonistust - "Puu" ja "Lind". Väga kehv ilmaga lende ei toimu ja siis peab leppima selle variandiga. Samas - väga kehv ilm on siinkohas ka täielik haruldus...

Keegi ei tea, miks need jooned siin kõrbes on. Väidetavalt on loomafiguurid loodud peamiselt 1800-1400 aastat tagasi, sirged jooned märksa hiljem. Küsimusele "Miks?" pakutakse vastuseks peamiselt nelja teooriat: 1) joonistusi kasutati niisutamiseks; 2) need on osa suurest astronoomilisest kalendrist; 3) jalgteed usulistel eesmärkidel; 4) maaväliste pärandus.

Üheks tõsisemaks Nazca-teema uurijaks on olnud astronoom ja antropoloog, USA Colgate'i Ülikooli professor Anthony F. Aven. Tema 2000. aastal avaldatud raamat "Ridade vahel" on 2003. aastal ilmunud ka eesti keeles. Aven oletab, et jooni kasutati rituaalide läbiviimisel. Näiteks tagamaks põldudele viljakust. Mööda ettemärgitud radu võidi korraldada palverännakuid, nagu neid harrastavad mõned Andide indiaanihõimud ka praegu.

Aven korraldas Nazcas ka eksperimendi, mille käigus püüdis ta koos abilistega luua samasuguseid jooniseid. Ilmnes, et see on lihtsam, kui võiks arvata. Kõrb koosneb siin laudsiledast lubjakivitasandikust, mis on mõne vaksa paksuselt kaetud paakunud, punaka, rauda sisaldava liivaga.

Valmistamaks radu, mis ülevalt paistavad heledate joontena, tuleb kõrbepinnasel umbes poole meetri laiuselt eemaldada kivikesed. Nende alt paljastub sile valev pinnas, mis kontrastselt eristub muust kivisest maast. Sada inimest võivad juba kahe päevaga luua ühe sellise keskmise suurusega maajoonise, nagu Nazcas on säilinud.

Meie ajani on joonised säilinud tänu piirkonna  äärmuslikult kuivale ja stabiilsele kliimale.
Kuid Nazcas pole ainult joonised.

Ammu enne inkasid, ca 2000 aastat tagasi, mõtlesid Nazca  elanikud välja maa-aluste akveduktide süsteemi, mis aitas selles kuivas piirkonnas vett koguda ja säilitada. Süsteem on ainulaadne Peruus ja tõenäoliselt kogu maailmas. Tänaseni on kasutusel veel ca 30 akvedukti, mis võimaldavad kohalikel talumeestel puuvilla, teravilja, maisi, ube ja kartulit kasvatada.

 Spiraalsed kausikesed on Nazca akveduktide "sissepääsud" ehk Puquio'd.

2017. aasta juulikuus ilmub maailma meediasse teade: "Satelliidipildid lahendavad  müstiliste kõrbejoonte saladuse. Arheoloogid on mõistatuse lahenduse jälil ja  toovad lagedale hämmastavaid fakte Nazca kõrgkultuuri kohta."

Artikli sisu: satelliidifotode abil tuvastasid teadlased maa-aluste veekanalite võrgustiku, mis spiraalseid avausi (puquio'sid) üksteisega ühendavad.  Spiraalsete avauste kaudu juhiti kanalitesse tuul, mis vee vajalikku kohta transportis.

On ikka inimestel fantaasia olnud, ah?!?