Kolmepidupäev

Kolm tähendab kolme eestlast.
Pidu tähendab hetkekontekstis fotojahti Islandi imelises looduses.
Päev tähendab juhuslikku vaba, sealhulgas vihmavaba, õhtupoolikut.

Seda, et kolm eestlast koos saavad olla, et tule meil siin väljaspool tööaega kuigi sageli ette - keegi on ikka kuskil mingis vahetuses või väsinud või koolis või. Ja nii olime me kõik kohe täiesti ja päriselt rõõmsad, kui selgus, et nüüd ongi vaba ja ilus ilm pealekauba ja kõik see värk. (Ilus ilm tähendab seda, et vihma asemel on päike - tuul ja kraadid ei puutu asjasse). Ja et keegi ei pressi ennast kaasa ja me saamegi lisaks kõigele ilmailule ka ilusas puhtas emakeeles rääkida ja nalja visata ja ei pea oma intelligentset huumorit kasina keele tõttu kogu aeg lamedamaks tõlkima.

Island on selline imeline maa, et mõne pildi ikka saad, kui juba välja lähed. Ja kui sul on imeilusaid, kuid mõnes mõttes sarnaseid pilte juba sadu, siis sa hakkad...
...lavastajaks!
"Tõsta aga tõsta oma säärekest, nagu "Kaie karguses"!" kamandab Lavastaja, endise nimega Eesti Ema. "Vaatame, kumb esimesena ümber läheb!"

Vaatame, kumb esimesena ümber läheb!"

"Mida me lavastame, kas "Nils Holgerssoni" või "Lendavat hollandlast" või "Aarete saart" ?

""Külmale maale." Mul on varbad külmad. Ja kõht ka," ütleb Lavastaja.

Nagu me teame, ei ole kõik kuld, mis hiilgab, ega isegi mitte hõbe. Teinekord on see täiesti tilluke jäätükike...

Külmal maal maoli maas - pole ime, et Lavastajal kõht külmetab. Minul külmetab üks teine koht. Kuid Kunst nõuab ometigi ohvreid, muidu ta justkui polegi õige kunst. Ikka higi ja vaeva ja pisaraid ihkab eestlase hing, ja kui higi parasjagu ei ole võtta, ajavad külm ja nälg ka asja ära.

Taamal on päris liustik ja päris jäämäed ikka ka. Ilma lavastamata. Fallsarloni omad :)

Tõe hetk.

"Ole nüüd miskit moodi!"
"Mismoodi?"
"No ma ka ei tea, aga ole miskit moodi!"

Kui sa niimoodi teed...

...siis niimoodi saad.

"Ja nüüd me teeme püramiide ja tetra- ja oktaeedreid ja sina muudkui pildista!" kamandab Lavastaja meie isiklikku ihufotograafi.
Loomulikult me läksime ümber. Ja mitte üks kord.

Pingelisest võttepäevast väsinud Lavastaja heidab puhkama. Või - kuna tegemist on rannaga, pikesepaistelise ilmaga ja ajupuudega, siis ehk päevitama hoopis? Päris punaseks on teine juba läinud...

Niimoodi see aeg muudkui läheb.

Väga mõnus õhtupoolik. Kohe väga. Aitäh, sõbrad!