Pottide-pannide revolutsiooni produkt

Vesinädalad on käes. Kõigil. Eile näiteks tormas tuul üle terve lõunaranniku. Oli vägeva vihma ka kaasa võtnud. Kuid kõige hullem seis on emandkokal. Temale ronis vahepeal vesi suisa ahju. Sest kõik tema hoole ja armastusega söödetud seltskond hakkas ootamatult perutama ja takka üles lööma. 

Mässab ja möllab. Teemandirand. Foto isiklikult ihufotograafilt (edaspidi "ii").

Mõnikord ei mässa ja ei mölla ka. Foto autor Jökulsarloni paadimees Víðir Jóhannesson.

Pottide ja pannide revolutsioon toimus Islandil täpselt kümme aastat tagasi. Ja see polnud mingi ühekordne aktsioon nagu näiteks Portugali nelgirevolutsioon, et vat lupsadi-luusangadi ja tehtud!  Islandil koguneti 2008. aasta sügisest alates parlamendi ette oma paarkümmend korda, et pottide-pannide kolina saatel valitutele ja seatutele oma nördimusest teada anda. Hää ülevaate islandlaste revolutsioonist on EE-le kirjutanud Askur Alas. Emandkoka sõnul oli rahva kannatuste karika viimaseks piisaks keegi pukki saanud pedofiil, kelle kommetele ja tavadele partei ja valitsus liig leebelt reageerinud.

   

Pottide-pannide revolutsiooni vol 2 esitletakse täpselt kümme aastat hiljem saare lõunaserval. Pedofiilia ei ole õnneks asjasse segatud. Ega mitte ka Vatnajökulli all äsja toimunud viie-koma-miskise magnituudiga maavärin. See värises nii vaikselt ära, et keegi ei pannud tähelegi. Islandi keele õpetaja lihtsalt ütles, et niimoodi olla olnud.

Suvest...

... on sügis saanud. Mäed hakkavad vaikselt värvi muutma. Terasemad silmad ehk leiavad mäenõlvadelt punaseid...

...mustikalaike. (Fotod ii-lt)

Emandkoka lemmikaladeks on mäletatavasti õpetamine ja paaritamine. 

Õpetamiskunstis on meil kõrgeim kategooria käes. Ühel hetkel olime jõudnud seisu, kus emandkokk tiirles oma ühejalgses pöördtoolis nagu puhevil priimabaleriin, dirigeeris säält igaühte, kes ukse vahelt sisse trehvas kiikama - anna, võta, too, pane - ning esitas kõige selle taustaks lõppematuid kokandusteemalisi aariaid nagu parim seto lauluema.

Põhikoormuse olid märkamatult ja sujuvalt endale saanud Santa's little helper'id. Need sibasid mööda kööki nagu usinad prussakad, püüdes samal ajal kõige särina, mulina ja vulina vahelt emandkoka suureliste etteastete sisu ja pointi tabada. Et mida ta nüüd kogu selle aasia köögi ülistuskõne vahelt tahtiski - kas  paprikaid tuleb juurde tuua või need, mis juba laual on, ära tükeldada? Kui tükeldada, siis millisteks juppideks - suurteks, väikesteks, ribadeks, rõngasteks, kuubikuteks? Ja mida kuradit ma selle bešamellkastme sugulase jaoks - issand ise teab, mis selle nimi oli -, mille valmistamist ta õppis Prantsusmaal parimate meistrite käe all, pidingi tooma? Kas Royal-firma pulbrit või just vastupidi, kindlasti mitte Royali oma? Emand ise on vahepeal üles lugeda jõudnud kõik oma islandlastest sõbrad, kellele planeeritav roog väga maitseb: Auður, Arndís, Aldis, Asgerður, Bara, Berglind, Brimdis, Guðlaug,   Guðbjorg,  Garðar, Gerður,  Hlif,  Hrefna, Hörður,  Ingveldur,  Jófríður, Laufey,  þóra,   þórgrimur, þórunn, þórgeir, þórhalla, þórbjörg, þórdis, Sunneva, Sigriður, Steinvör,  Sæunn, Svanfriður, Unnur...  Nagu preili Soku parandatud ja täiendatud versioon. Ainult et kõige selle vahet pead sa kinni püüdma oma ülesande.

Ma olin tükk aega arvanud, et viga on minu mädas mälus, kehvas kuulmises ja kasinas keeles, kuid FB valgustava tarkusetera "Ära usu kõike, mida sa mõtled" toel selgus, et teiste helperite elik emandkoka käealustega on sama lugu. Et toimetatakse pooleldi intuatsiooni,  pooleldi elukogemuse pealt ja et tegelikult on see küllaltki närvesööv ja ebamugav situatsioon, kui sa terve päev töötad seisundis "loodetavasti ma teen seda, mida taheti". 

Hommik Reykjaviki lähistel. Tossab nagu... nagu köögis... 

*  *  *

"Ole hea ja tee meile kook. Ühele poole pane vahukoort ja teisele küljele maasikaid. Nii, et ikka ilus oleks. Nagu me tavaliselt serveerime," saab Kintsukaapija keset tööpäeva sõnumi. 

"Kuhu edasi?" mõtlen mina, kui ta on selle ette lugenud. "Kintsukaapija valvab ja potitab su peni, kasib kodu,..."

Kintsukaapija sülitab ja vannub südamest: see on sinu palavalt armastatud abikaas, sinul on vaba päev ja sa tahad, et mina teile oma tööde kõrvalt veel koogi ka teen! Mine tead-küll-kuhu!

Mees toksib vastu: "Ei. Mul on palju tööd." See on tekstisõnum. Pildiversioonis vehkleks raevukalt ka üks sõrm.

"Aga ma  maksan!" tuleb uus sõnum. Sest niisama lihtsalt emandkokk juba alla ei anna.

Kuuseehetes, ma kujutan ette.

Mõne tunni pärast ilmub köögiuksele tõmmu sõõrik, sünnipäevalapse kolmandat kümmet käiv poeg, ja teatab eleva õhinaga: "Ma tulin sünnipäevakoogi järele!" 

"Mida põrgut," jõuan mõelda, "Kintsukaapija siis ikkagi tegi?" Mul oli vahepeal tunnine paus, nii et kõik on võimalik.

Olen situatsiooni poole parasjagu seljaga. Puhastan kraanikausis merivähke. Kuid jõuan märgata, kuidas Kintsukaapija ulatab uksel seisjale alustassi tillukese koogilõiguga meie igapäevasest valikust - ei eraldi dekoratsioone, ei vahukoort ega maasikaid - ja pöördub oma töö juurde tagasi. Ukselseisja silmad hüppavad pealuu seest välja, edasi-tagasi, edasi-tagasi... Nagu multifilmis. Hämmingut täis ilme vääriks jäädvustamist. 

"Veel midagi?" küsib Kintsukaapija osavõtlikult üle õla.

"Ei-ei, ma ei tea, mind saadeti lihtsalt koogi järele," puterdab noormees ja taandub ukse taha. 

Minul on hea meel, et ma parasjagu nägupidi kraanikausis olen.

Kintsukaapijal on ka hea meel - kahe päeva pärast läheb ta kolmekuulisele puhkusele. Kaapija kikuteema, muide, on maas - oli mull, lõhkes ära ja otsa see lugu saigi.

*  *  *

Kui asi jõuab nii kaugele, et emandkoka päevane panus hakkab piirduma kolme kastmepiisa tilgutamisega serveerimisvalmis taldrikutele, on revolutsiooniline situatsioon küps. 

Kolm helperit panevad pead kokku.

Küpsenud pirukas serveeritakse perenaisele.

Perenaine kuulab ühekaupa kõik osapooled ära ja korraldab saate "Suud puhtaks". 

Lahendusena lepitakse kokku, et helperid hakkavad tööle poole päeva kaupa - enne õhtusööki üks, pärsat teine. Pool päeva emandat on võimalik üle elada. 

(Kogu revolutsiooni küpsemise käigus küsisin mina endalt korduvalt: kuidas see siis nüüd jälle juhtus, et mina, maailma köögikaugeim inimene, järjekordses riigis järjekordselt köögis olen? Aga näe, olen...)

"Teil oli vist väga hea saade," ütleb järgmisel päeval Valge Roos. "Sest vaata - ime on sündinud! Kõndima läks! Täitsa ise kõnnib! Üleöö! Kes seda oleks võinud arvata!"

"Sa mõtle, kuidas need rohud ikka aitavad," saan järgmiseks osa emandkoka rõõmust. "Mul ei ole enam üldse valus! Vaata, ma liigun  nagu liblikas!"

Emmm... Tõugu staadiumis liblikas?
Kui ta liigub siiski!

Tossab, tossab... Aga suu on see-eest puhas! Seest ja väljast, igalt poolt. Nagu Eesti Emale kohane :)

*  *  *

"Ma ei saa aru, ma ei söö üldse mitte midagi, see piskukene, mis mina oma musikesse panen - ja ometi, vaata, milline ma olen..."

Viimast oiet juhtub kuulma sisseastunud Saagu Valgus. 

"Sa oled paks sellepärast, et sa jood kogu aeg kokat ja ei liigu üldse," ütleb Saagu Valgus talle omase otsekohesusega ning tõstab demonstratiivselt emandkoka kokapurgi tolle käeulatusest eemale. "Vett pead jooma, kui tahad normaalne välja näha, ja liikuma!"

Teiselt poolt lauda näidatakse vastuseks keelt.

*   *   *

Revolutsiooni- ja saatejärgselt on suhted vaja jälle kähku joone peale saada. Armastus käib ka Islandil kõhu kaudu ja järgnevatel päevadel on ilmselgelt arvestatud helperite maitseelistustega. Lisaks liigume kiirkorras emandkoka järgmise lemmikteema juurde. 

"Kuidas sul meestega lood on?" lajatab ta mulle paar tundi peale saadet lagipähe.

Nonii! (See on väga mitmetähenduslik väljend - soovitan vaadata siit! Islandi keeles on sama asi "Jau-jau."). 

Maigutan ootamatusest. "Tänan küsimast. Ma olen ikka veel abielus."

"Kui vana sa oledki? See uus kokk, kes meile tuleb, on muuseas vallaline. Ma arvan, et te võiksite sobida."

Mina tean täpselt, et me ei sobi. Väga täpselt tean. Väga mitmel põhjusel ei sobi. Ma nägin teda, kui ta käis siin ennast näitamas ja kohta vaatamas.

Aga ehk on teil kellelgi hädasti majapidamisse islandi meeskokka vaja? Ma saan niimoodi aru, et ta on üle... 

Pakkumisel üleolev pottide-pannide revolutsiooni produkt!

Omavahel öeldes: just sellise mulje üleolev produkt jättiski. Nii et tema omanik võib hoopistükkis ebaõnneseeneks osutuda...

Armastus käib kõhu kaudu. Jessukese prutal pole aimugi, kes šokolaadikoogi ära sõi. Võibolla sünnipäevalaps?

Armastus käib kõhu kaudu vol 2.  Saaguvalgusega lõunalauas. (ii)

Armastus käib kõhu kaudu vol 3. Kaks kokka. (ii)