Vahepeal ma käisin ju Portugalis ka. Ja kuna Islandilt otse Lissaboni (ja tagasi) lendamine oli tükk maad kallim kui ringiga minek, siis käisin ma nagu muuseas ka Oslos, Riias, Amsterdamis ja Tallinnas. Täitsa ükskõik, kui palju ja mitu korda mulle seda seletada, mina oma lihtsameelsuses ei saa ikkagi aru, kuidas nii on, et ringiga on odavam, aga nii on.
Kristi oli ABZ Reiside büroos kõik ilusasti ette valmistanud. Kuni selleni välja, et...
Istun mina Islandil oma kompsukese otsas ja ootan. Kõik on pakitud, välja prinditud, pähe õpitud, tuba puha puhtaks pestud - ja bussini, mis mu kohalikku päälinna purjetama peaks, veel tubli tunnike aega. Ülearu virk olin olnud. Helistan Kristile ja kurdan, et nüüd on küll ull lugu lahti - inimesel terve tund elu üle, kuid mittekuimidagi pole teha, isegi FB-s on mõõnaperiood...
Me pole kõnet veel lõpetanud, kui telefon teeb "Tilksti!"
Sõnumitesse on tulnud pilt.
Uurin pilti nii- ja naapidi. Autode vool Tartus Peetri kiriku juures uduhallis sügisilmas. Väga suvaline klõps. Milleks mulle selline pilt? Venitan autosid ühekaupa suuremaks. Et kas mõnel on koer roolis või mis. Tolku ei miskit. Täiesti tavalised autod. Uurin numbreid. Täiesti tavalised numbrid. Mitte
"Mis ma selle pildi peal nägema pean?" küsin lõpuks saatjalt.
"Vaata, vaata, küll sa näed!" saan vastuseks.
Venitan pilti veel igatpidi. Targemaks ei saa, kuid õnneks teeb telefon "Tilksti!"
Sõnumitesse on tulnud link.
Uurin lähemalt. Lingi taga on info topiste valmistamise kursusest. Loen. Aru ei saa - milleks mulle see? Ega mind ometigi mingi oht ei ähvarda? Või tahab saatja, et ma oma jahimehest pojale info edastaks? Saadan poja kontakti.
Telefon teeb "Tilksti!"
"Hei! Oled ikka veel Islandil? Ma tahaksin ka kunagi tulla, mida sa soovitaksid teha-näha?!"
Džiisas! See küsimus tahab vastuseks pikemat proosateost, ja mina olen praegu ülepeakaela Portugali lainel...
"Tilksti!"
"Kuidas sina kurke marineerid?"
Püha jumal, mina olen tõesti see inimene, kelle käest kokandusalaseid nippe nõutada!!
"Segi oled läinud või tegid lihtsalt näpuka?" klõbistan vastuseks.
"Tilksti!"
"Linnukesed siristasid, et sa suitsetad! - Kui sinuga linnukesed räägivad, siis tundub, et sa ise suitsetad, ema!" tuleb järgmine informaatiivne sõnum. Täitsa arukalt inimeselt (senini), mitte lapselt. Mitte midagi ei saa aru.
Tilksti! Tilksti! Tilksti!
Tunnike elust on tuulde, pigem küll internetti lennanud. Väga veider tunnike.
"Ma ütlesin inimestele, et sul on igav, " sillerdab Kristi järgmisel päeval naerda.
Selleks sõbrad ongi!!!
* * *
Portugal oli täpselt sama ilus ja nunnu ja tore nagu mullu septembris. Ainult et mullu oli naljakam. Puhas lõbureis. Tänavu tuli natuke tööd ka teha. Kuud mitte väga palju - programm oli rahulik ja rahvas tore. Ainult lõunamaine bussijuht tahtis natuke taltsutamist saada.
Üks Portugali märksõnadest on azulejo (hääldus azuleedžo) - kahhelkivi. Ja kui meie inimene on kahhelplaati harjunud nägema vannitoas, siis Portugalis on see ka välisfassaadidele tõstetud - kirikud, elumajad, purskkaevud, müürid - kõik on azulejosid täis. Ideaalne majakattematerjal, mis peegeldab päikest ja aitab siseruumides temperatuuri reguleerida. Ja kui krohv ning värvid tahavad aeg-ajalt uuendamist saada, siis azulejo püsib sajandeid.
Kahhelkivi on äraseletatult glasuuritud ja ahjus kõvaks põletatud saviplaat. (Niisiis: portugallastel on savi, mis neil seinas on!) Araabiast pärit azulejo saabus Portugali Sevilla kaudu ca 1500 ning on sellest ajast saati portugallaste seintel ja südames.
Ja minu südames ka - ma olen nendest mustritest ja mõnikord vägagi veidratsest värvikombinatsioonidest võlutud ja tahaks iga viimase kui maja üles pildistada...
Pühakoda Portos.
No lihtsalt nii ägedad!!!
No comments:
Post a Comment