Portugalist, Sigatüükast ja hiirekarvadest

Lähen mina lähemale - ja ongi! Egon ise! Sa mõtle vaid, kuidas nad meie ponksi poissi Portugaalias au ja pronksi sees hoiavad!

Isegi uue nime on nad Egonile templirüütlite linnas Tomaris välja mõelnud! Ütlevad, et Ferrari. No Ferrari kõlab ju ikka täitsa uhkelt, tükk maad uhkemalt kui näiteks Fiat! (Remargi korras: kaks päeva tagasi sain teada, et Lamborghinit hääldataksegi Lamborghinina, mitte Lambordžinina, nagu terve maailm seda teeb - meie itaallanna oli väga üllatunud, kui kõik ülejäänud rahvad ühekaupa tema käest küsimas käisid, et kas tõesti Lamborghini, et ega ta ometigi ei eksi... Valge Roos hakks selle peale uudishimulikult uurima, kuidas me Guccit ja Armanit jne hääldame... Algas aga kõik sellest, et meie liustikulaguuni äärde sõitsid seitse Lamborghinit, filmivõtetele, ja olid isegi Islandi presidendi endaga kaasa toonud. Valge Roos oli sellest kõigest väga elevil ja muudkui rääkis mitu päeva ette: "Lamborghini, Lamborghini..." Elu on iga päev täis üllatusi!)

Kuugel tõlgib lühiinfo Nuter-Ferrari kohta järgmiselt: Fernando Araújo Ferreira, tuntud ka kui Nini Ferreira, sündis Tomaris 1912 ja suri 1998. aastal. Lõpetas apteegi, oli ökoloog, kirjanik, väljapaistev ajakirjanik ja inspireeritud luuletaja. Tema kirjutised on Tomari rahva ajaloo, traditsiooni ja pulsari tundmaõppimiseks hädavajalikud.

Sa mõtle, Nuter on apteegi lõpetanud! Ja kui tahad pulsarit tundma õppida, tuleb tema kirjutisi lugeda!

Aga Nuter ei ole Tomaris üksinda. Temaga koos istub pargipingil ka Fernando Lopes-Graça. Ma ei tea, kas Fernando on apteegi lõpetanud või hoopis kalapoe, kuid sai temast helilooja, dirigent ja muusikateadlane. 

Kui meil on kaks Vildet, siis Tomaril kaks Värdit (elik Ferdinandi elik Fernandot).

Novat, niimoodi intelligentses seltskonnas kogu meie reis - st ABZ Reiside Portugali ringreis - kulgeski. Sest puhtjuhtumisi jäi reisiaja sisse ka esimene koolipäev ja kuna Sigatüüka kooli vormikostüümid on Portugalist pärit, õnnestus meil oma silmaga näha linnatäit musti keepmantleid Portugali Tartus ehk Coimbras ja natuke vähemal määral keepmantleid teistes rohkemasustatud punktides - Portos, Lissabonis,...  

Kitarre käes ja mantel üle õla... Eriti mantel.

Kas teile tundub ka, et alumisel pildil on juukseid värvinud Hermione Granger?

Rebaste rets käib igal pool, kuid Portugalis vist oluliselt hullemini kui meil - vähemalt jääb selline tunne, kui lugeda erasmuslaste ehk vahetusüliõpilaste lugusid ja kuulata Kaisat. Siinsel pildil istuvad ööpottkübaratega rebased Lissabonis Portugali Pantheoni treppidel.

Siin marsivad buršide kantseldatavad rebased mööda ühe kuulsama portveinitootja, Sandemani veinikeldrist. Või siis tulevad sealt. Porto. 

Vaesel tudengil on ikka raha vaja ja korralikult kostümeeritud üliõpilast on intelligentne turist alati valmis toetama. Antud juhul pliiatsite ostmisega. 

                                Vaesel tudengil on ikka raha vaja ja... nüüd on kitarre ka kambas.

Salme Masso muidugi keeraks hauas külge, kui ta tänapäevastest toitumistrendidest kuuleks. Meie siin oma Islandi külalistemajas kuuleme iga päev...

Lacto-ovo-vegetaarlased (ei söö loomset toitu, kuid söövad piima- ja munatooteid), 

lacto-vegetaarlased (ei söö loomset, sh muna, kuid söövad piimatooteid), 

veganid (jooksevad minema, kui natukenegi looma kusagil kahtlustavad), 

pesketaarlased (kokamoori häälduses kõlab see nagu paskataarlane; taimetoitlane, kellele kala kõlbab) 

ja fleksitaarlased (mõnikord on taimetoitlased, mõnikord mitte). 

Ja kõike seda peab vaene kokk köögis arvestama, kui ta stafile süüa teeb! ("Teele ja Toots end naeraksid puruks / et umbrohu söömine praegu on moes... - Naised Köögis) 

Ja siis veel kõik need talumatud, kes midagi ei talu - laktoosid, gluteenid, pähklid, pelmeenid... Täiesti talumatu on minu jaoks kogu see kokakunst sellistel tingimustel!

Ja siis veel tänapäevane tootmine - ingliskeelne veebileht Business Insider avaldas äsja jahmatamapaneva loo, mille sisukokkuvõte on järgmine:

Euroopa Liidus on võõrained toidus keelatud, kuid USA-s loevad tootjad hoolega "Defektide tasemete käsiraamatut". Viimases määratakse maksimaalne võõrkehade arv, nagu liblikad, putukate osad ja hallitus, mis võivad olla toiduainetes enne nende turuleviimist. Näiteks on USA tootjatele lubatud kuni 30 putukatükki 100-grammises maapähklivõi purgis; 11 näriliste karva  25-grammises paprikapurgis;  3 milligrammi imetaja (tavaliselt roti või hiire) ekskrementi iga ingveri naela kohta...

Inglaste jaoks on teema oluliseks muutunud seetõttu, et seoses Brexiti ja UK-USA kaubanduslepinguga kardetakse turu üleujutumist saast-toiduga.

Üldiselt ongi nii, et mida vähem tead, seda parem... Või siis mitte.

Aga Portugali köök-söök on väga maitsev. Selles osas ei ole aastaga mitte midagi muutunud.

Kollases sallis tervishoiutöötaja Veevi põeb kroonilist reisihullust ja on ideaalne ideaalsete reisiseltskondade komplekteerija.  

Head isu kõigile ja sööge ja palvetage ja armastage endid terveks!