Kas virmalistest on võimalik rasedaks jääda?

Noh ja siis me käisime Reykjaviki virmaliste keskuses.

Kui keegi ütleb "Nordic light", tuleb mulle iga kord meelde tõestisündinud anekdoot meie majast, kus asiaat küsib: 
"Nordic light - wich site?"
Ja retseptsionist vastab:
"Outside!"

Kui ma oma seiklust alustasin, siis Lapimaa valiku üheks põhjuseks oli see, et ma ei olnud elu sees virmalisi näinud. Viimase kolme aasta jooksul on seda viga korduvalt parandatud, lisaks olen ma virmaliste-teemalist koolitust saanud nii Rovaniemi Arktikumis kui Inari Saami  kultuuri keskuses Siida ja kuskil veel. Nii et mind on suhteliselt raske üllatada.

Reykjaviki virmaliste keskusel läks see korda: lõpus oli tasuta kohv!!! (Ca 10-eurone sissepääs on Islandi mõistes kah peaaegu tasuta saadud).

Ja siis nad üllatasid mind veel väitega, et Hiinas on ka võimalik virmalisi näha! Hiina tundub ju täitsa lõunamaa olema! Aga nemad seal väitsid, et Hiina põhjapoolseim punkt on 53 kraadi 33 minutit ja et see jääb veel aurora ovaali sisse! Numaitea, äkki ongi maakera lapik?

Virmaliste esinemise ovaal.

Hää koht virmaliste tõenäosuse jälgimiseks on leht www.aurora-service.eu/aurora-forecast/

Poolustel virmalisi ei näe. Virmaliste ovaal on "nihkes", sest seda mõjutavad magnetpoolused. 

Järgmise plakati peal tõmbasid nad tuure maha ja ütlesid, et ok, hiinlased näevad neid väga-väga harva. Kuid et hiina draakoniarmastuse juured olla virmaliste küljes kinni. Et hiina mütoloogias on virmalistest palju juttu ja kord on nad inglid, kord sõdalased, kord draakonid, kord käib hea ja kurja draakoni vaheline lahing... Kuid tänini usutakse Hiinas (ja mujal Aasias) seda, et virmaliste all eostatud lapsed on eriliselt õnnelikud, ilusad ja intelligentsed ning seepärast on mesinädalate veetmine arktilises piirkonnas asiaatide hulgas väga populaarne. Mida me võime oma külalistemaja näitel kinnitada. 

Põhja-Ameerika on olnud väga hõredasti asustatud ja seetõttu on säälsetel indiaanihõimudel palju erinevaid legende. 

Algonquini (või algonkini?) indiaanlased Kanadas uskusid, et virmalised on maailma ja kõige elava looja Nanahbozho sümbol. Kui Looja oli maa valmis teinud, läks ta kaugele põhja. Kuid tahtis, et tema loodud saaksid teada, kuidas ta neid igavesest ajast igavesti armastab, ja süütas neile selle tähiseks suured lõkked.

Mõned inuiitide hõimud uskusid, et tegemist on vaimude käes olevate peeglitega,  mille abil otsitakse  äsja surma saanud hingesid, keda siis vaimud peaksid juhtima teel üle maailma, mis lõpeb jõe äärtes.

Gröönimaal on samuti palju erinevid uskumusi virmalistega seotud,  neist levinuim väidab, et virmalised on õnnetuse läbi  surnud lapsed (või tapetud või  surnult sündinud lapsed), kes mängivad vaala pealuuga palli. Kui tuled tantsivad, on hinged väga õnnelikud. Kui staatilised, siis kurvad. Viimasel juhul on sobilik  Maa-inimestel vilistama või käsi plaksutama hakata, et hinged üles äratada-ergutada.

Vene mütoloogias seotakse virmalised tulemaoga. Sellisega, kes käis külades ja võrgutas üksijäetud naisi. Räägitakse kurba lugu külast, kust ühel päeval kõik mehed pidid sõtta minema, ainult üks jäeti koju. See pidi siis kogu  küla eest hoolt kandma. Aasta pärast tulid mehed sõjast tagasi ja mis sa kostad - kõik naised rasedad! Kojujäetud mees vandus, et tema pole ühtegi naist puutunud, draakon tegi! (Võimalik vaid Venemaal?)

Norra pärimuses olla virmalised nende valküüride kilpide helk, kes jooksevad Valhallasse puhkama.

Põhjala mütoloogias on juttu ka Bifrosti sillast, mis ühendab maad ja Asgardi ehk Jumalate kodu. Silda valvas jumal Heimdall. Arvatakse, et silla kujund tekkis virmalistest. Või siis on tegemist kuldse sillaga Maal langenud sõdalaste jaoks teel nende viimasesse puhkepaika Valhallasse.

Norrakad on ühendanud virmalisi ka surnud naistega, eriti surnud neitsitega.

Rootslased jagunevd kaheks - rannarahvas ja sisemaa inimesed. Ühed näevad virmalistes head, teised halba. 

Rannikurahvas tundis virmalisi kui heeringavälku - kui virmalised ilmusid, arvati, et see oli raide peegeldus, kes heeringaid Atlandi ookeanis taga ajasid ja see ennustas head kalasaaki. Ssisemaal elavad rootslased uskusid, et virmaliste ajal on ohtlik välja minna. Kui, siis võivad teha seda ainult mehed ja neil peab igal juhul pistoda peos olema - juhuks, kui tuleb taplema hakata.  Vilistamine-kolistamine oli keelatud, see võis virmalisi vihastada.

Soomes usuti ka, et pole hää nina välja toppida - võid hulluks minna ja juuksed võivad ka põlema minna.  juuksed põlema. 

Saamide jaoks on tegemist tulerebase sabaga.

Islandi saagad räägivad virmalistest väga vähe virmalistest, suulist pärimust natuke on. Kui virmalised tantsivad, on tormi oodata (see on küll väga täpne ennustus - siin tormab ju iga nädal vähemalt korra!)  Kui ilmuvad väga hilistalvel, tuleb uus lumi maha.

Islandil arvatakse veel, et lapse sünnitamine virmaliste all vabastab valudest. Võibolla... statistiliselt ongi rohkem lapsi sündinud tulede esinemise (ehk siis talve-) perioodil. Kuid ema ei tohi tulesid vaadata - sünnib kõõrdsilm! Punased virmalised tähendavad halbu uudiseid. Õnneks need on väga haruldased.

*  *  *

Kuna virmaliste-ovaal on natuke "paigast ära", siis on neid võimalik näha nt Põhja-Ameerikas tükk maad rohkem lõuna pool kui Euroopas. Sestap on vähe veider, et kust on võtnud nt itaallased või prantslased arvamise, et virmalised tähendavad sõja puhkemist. Võib-olla on neil lihtsalt sõpru Šotimaal, kus väidetavalt olla nähtud hullpunaseid virmalisi paar nädalat enne Prantsuse revolutsiooni puhkemist... (sellest Prantsuse revolutsioonist ei pääse ei vulkaanide ega birmaliste juures...)

Virmalised toimetavad 80 - 300 km kõrgusel. Seega ei ole mõtet joosta naaberkülla, et äkki sealt näeb paremini. Küll aga on mõtet liikuda kohta, kus on pimedam, st linnast välja. 

Nimi "Aurora Borealis" pärineb tegelikult kreeka sõnadest Aurora, mis tähendab päikesetõusu, ja Boreas  ehk tuul. Muistseted kreeklased, kes võisid virmalisi näha ehk ainult kaubareisidel, uskusid, et jumal Aurora, päikesejumala Heliose õde,  võitleb sel ajal ullumoodi oma mitmevärvilises vankris.

Virmalised tekivad sellest, et Päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. St mida aktiivsem on Päike, seda rohkem näeb Maa peal virmalisi. Kuid astronoomide väitel ei toimu plahvatusi nädal aega järjest - isegi kui meil on selged ööd...
Virmaliste värvid tulenevad eelkõige meie atmosfääris leiduvatest gaasidest - hapniku aatom kiirgab rohelist (kõige sagedasem virmaliste variant), lämmastik nt punast.