Saturday, November 10, 2018

Kõige tähtsam on armastus

"Kõige tähtsam on armastus," ütleb hallikassiniste silmadega seitsmekümnendates aastates mees. Samasugused puhtaid ja selgeid silmi olen ma näinud ühel noorel naisel Kuremäe kloostris ja ühel vanal naisel Lapimaal. Nüüd seisab mu ees vana mees Islandilt.

"See siin on lõppematu armastuse sümbol", viipab mees ühe skulptuuri poole. Ja siis teisele poole: "See on hauakivi mulle ja minu naisele. Et keegi teine ei peaks hakkama mõtlema, et missugune või kuidas." 
Hauakivi on südamekujuline. Linnuke serva peal nagu Islandil ikka. Seda, et mees oma naist armastab, on tuulest tunda.

Me leiame Helgi Valdimarssoni pooljuhuslikult. Juhus ei ole see, et me tema aeda piiluma läheme,  juhus on see, et mees uudistajaid märkab, nad oma aeda viipab ja selgitusi jagama hakkab.

Aed asub Reykjanesi poolsaare lõpus, külakeses nimega Garður. Urðarbraut 4 - juhuks, kui tahate külla minna.
Tegemist on endise kalurikülaga, mille nimeks on Aed. Garður.  Niisiis asub Helgi skulptuuriaed Aias. "Aed" on iseenesest kalurikülale veidi veider nimi, eksole. Ca 1500 elanikuga Garðuris oli aga maa asustamise esimestel sajanditel väga levinud põllupidamine, nii uskumatu, kui see täna ka ei tundu. Aia nime andis kohale mööda rannikuäärt ehitatud pikk kaitseaed, mis oli arvatavasti mõeldud kariloomade viljapõldudest eemalhoidmiseks.

Täna Garðuris põldu ei peeta. Garðuri elu sisuks on meri. See paistab juba kaugele - kasvõi kahe majaka näol. Üks neist aastast 1897, teine pärast Teist maailmasõda tehtud. Viimane on oma 28 meetriga ühtlasi Islandi kõrgeim majakas. Salakavalate karide pärast on siin majakat hädasti vaja ka -  aastatel 1903-1987 jooksis poolsaare lähedal karile 31 laeva. Külarahva peamiseks elatusallikaks täna on kala - selle püük, töötlemine (peamiselt kuivatamine) ja müük.

Garðuri rannas seisab Faxafloi lahes mees, aga esialgu me seda veel ei tea. Esialgu oleme me Helgi aias. 

Ülalolev pilt on pärit siit. Skulptuur kannab nime Mang ja on pühendatud kohalikule mehele, kes kõige kauem lahtise purjepaadiga merel käis.
Sellel ajal, kui meie aga Helgi Valdimarssoni poolt tehtud meres seisvat skulptuuri nägime, oli pilt niisugune:
"Tõusu ajal on mehike kaelani vees," kinnitab Helgi. "Tõus on meil siin väga kiire ja on aegade jooksul on mitmedki elud võtnud. Ka laste omi. " 

"Ma olen ise ka palju merel käinud. Kõik Islandi mehed on. Aga meestest poleks merel asja, kui nende selja taga ei seisaks naine," teab siniste silmadega mees. "Meremehe naine on veel kõige erilisem naine."
Helgi Valdimarssoni kodu ja aed Aias. 

Garðurisse kolis Helgi kümmekond aastat tagasi, enne seda pidas mees Vogaris autode remondi- ja värvimistöökoda. Merelkäimine jääb tema noorusaega.
"Mulle meeldib Garðuris," ütleb Helgi. Siin on imeilus loodus. Ja virmalisi vaatan ma oma hoovi pealt, seletab siniste silmadega mees. Ja pöörab siis ühe kobaka juurde. " Näete, see siin on islandi muinasjuttudest inspireeritud teos. See on samal ajal purskkaev ka. Näe, siit voolab vett - vesi on ju Islandi oluline osa. Siin on ahi. Kuri nõiamoor on 17 inimest ahju ajanud, kõik erinevatest muinasjuttudest. Ja kõige otsas on Katla, millest me kunagi ei tea, millal ta purskama võib hakata." Katla on selles muinasjutus pikk ja peenike klaasvaas, millele midagi punast sisse pandud. 


Vasakul 17 tegelase ja Katlaga ahi, akna all lõppematu armastus.

 Rõuges asuvat Eesti Ema meenutav taies on hoopis meremadu lastega;  paremal skulptuur nimega "Reisija".

"Minu meelest on loomine inimese loomuses," ütleb Helgi. "Naised on eriti head loojad. Nad on loojad ja inspireerijad korraga. Naised on inimkonna parem pool." 
Kolm naist - paradiisiaia Eva, lapseootel looja ja vanadekottu minev vana naine. "See kotike on kõik, mis tal kaasa võtta on," ütleb Helgi. "Vana naine on ühtepidi kurb ja teisipidi siiski ka pisut põnevil, sest võib-olla on vanadekodus täitsa tore..."


Helgi skulptuurid on tehtud betoonist ja kaetud spetsiaalse valge värviga. Kõik puhas Islandi värk ja toodang. Kunagi proovinud Helgi küll mingit teist värvi ka, aga see ei püsinud nii hästi peal, hakkas peagi nurkadest murenema ja maha kooruma.

Kui esmapilgul tunduvad Helgi taiesed naivistlikult rohmakad, siis tegelikult leiab aiast ka hoopis teistsugust stiili ja "peenemat näputööd".


"Kas tunnete ära?" küsib Helgi. No kes siis ÜhtKivi ei tunne!

Või Churchilli - kuigi meie jäime tema juures esialgu toppama. Lennukid viisid mõtted kõrvalasuvale Keflaviki lennuväljale...

"See on Hitchcocki "Lindudest" inspireeritud töö ja teate, ükskord, kui ma seda siin ühele noorele tüdrukule näitasin, lendas terve linnuparv viuhti! väga madalalt meie peade kohalt üle. See tüdruk hakkas kindlapeale arvama, et ma olen nõid!"

Kaarna-Floki on üks Islandi avastajatest. 

Islandi avastamise juures on juttu üldjuhul neljast ja poolest mehest : 
1) Naddod, kes purjetas Norrast Fääri saartele, kuid pani mööda ja randus Islandi idaosas, kohas, mis täna kannab nime Reyðarfjörður. Naddod roninud küll mäe otsa, kuid inimasustuse jälgi ei leidnud ja otsustas seepeale ikka Fäärid üles otsida. Kui mehed olid teel paatidesse hakanud lund sadama ja nii sai Island endale esimese nime - Snæland (Lumemaa). See kõik on ilusasti islandlaste Maa Asustamise Raamatus (Landnámabók) kirjas.
2) Järgmisena tuli nii saagade kui Landnamaboki andmetel  Rootsi viiking Garðarr Svavarsson.  Tema sattus siia tormi tõttu, mis ta plaanitud kursilt kõrvale viis. Garðarr jõudis samuti idarannikule, kuid tegi leitud maale tiiru peale ja  sai sellega kinnituse, et tegemist on saarega. Garðarr ehitas endale tänase Husaviku (Põhja-Island) kohale maja ja jäi talvituma. Koju tagasi jõudes ülistas mees uut maad rohkesõnaliselt ja pani  talle tagasihoidlikult omaenda nime: Garðarshólmi -  Garðari küngas.
3) Aastal 868 siirdus Floki otsima Garðari poolt kiidetud maad. Flokil olid kaasas kaarnad - viikingid kasutasid neid linde lähima maa leidmiseks - ja siit ka tema nimi, Kaarna-Floki. Floki jõudis kaarnate abil  läänerannikule. Reykjanesi poolsaarest mööda purjetades leidsid nad suure lahe. Laht sai endale ühe Flokiga kaasasolnud mehe Faxe (see on see poolik mees) järgi nimeks Faxafloi. Ka Floki jäi talvituma. Ronis samuti suure mäe otsa ja nägi sealt üleni jääs Isafjörduri lahte. Kaarna-Floki käest sai Island endale nime Jäämaa - Island. 
4) Ingolfur Arnarsoni koos naine Hallveigiga peetakse esimesteks Islandi püsivateks asustajateks. Landnamaboki järgi rajas Ingolfur oma talukoha Reykjavikki aastal 874.

Skeem on pärit siit.  

"Kuidas te selle lause lõpetaksite?" küsib Helgi meilt. "Parem lind peos kui...?" Noh, eestlastel on ju oma varblane peos-tuvi katusel ütlemine täitsa olemas. 

"Mul oli heameel teile oma töid näidata, " ütleb tark mees Helgi Valdimarsson lõpetuseks. "Olge õnnelikud!"


Vaat selline tore kohtumine!


1 comment:

  1. I am really surprised by the quality of your constant posts.
    Hi. Sir.. You really are a genius, I feel blessed to be a regular reader of such a blog Thanks so much.. -Onlinekaj💕💋 fonts copy paste
    muchWhat is love?

    ReplyDelete