Keelekas

Laua ääres istuvad tšehh, rumeenlane, hispaanlane, poolakas ja eestlane. 

"Piss-piss", ütleb eestlane. "Eesti keeles on see "piss-piss"."

"Midavärki!?" hüüatab rumeenlane. "Rumeenias kutsume me niimoodi kassi: piss-piss-piss..."

"Kassi?" karjatab hispaanlane. "Hispaanias kutsutakse niimoodi tibusid: piss-piss-piss..."

"Tibusid?" on tšehh üllatunud ning umbusklik korraga. "Ja tibud hakkavad selle peale pissile?"

Kõik algas sellest, et väljas sadas vihma ja keegi kasutas lõunalauas sõna umbrella. Vihmavari. Selle peale hakkas järgmine rääkima, kuidas tema keeles koosneb mõiste "vihmavari" kahest poolest - esimene on "peatama, stoppama" ja teine "vihm". Mispeale tšehh teatas, et tema keeles on tavaline vihmavari deštník, aga kasutatakse ka umbrella't. Viimane tähendavat pisikest elegantset daamivihmavrju. Ma ei suuda endale isegi ette kujutada, missugune on "pisike elegantne daamivihmavari"  aga see peab olema nii levinud, et selleks on vaja kohe eraldi sõna.

*   *   *

Islandi keele tunnid alapealkirjaga "ellujäämiskursus" said läbi.  Eelviimane tund sattus islandi keel päevale, mida  tähistatakse 16. novembril, islandi rahvusluuletaja Jónas Hallgrímsson (1807-1845) sünnipäeval. Alustati selle keelepeoga aastal 1995. 

 Islandi keele kursuselt. 

Islandlastel on reeglina kaks eesnime. Meie õpetaja (püsti) keskmine nimi on ósk - soov.

Päev on selleks, et inimesed ei unustaks: keele arendamist tuleb ettevaatlikult teha. Et keele kasutajana kannab igaüks ühiskonnas oma emakeele eest vastutust.
Probeemid on meil, väikerahvastel, sarnased. Hetkel on suurimaks ohuks see, et tehnika ja tehnoloogiate ülikiire arenguga tuleb igapäevaellu järjest rohkem sisse inglise keelt. Paralleelina meie kadakasakslusele  ja pajuvenelusele on islandi keelele suurimaks ohuks  varasematel aegadel olnud taani keel.  Jónas Hallgrímsson võitleski kõvasti islandi keele eest ajal, kui taani keel liig kõvasti peale pressis. Nii, nagu praegu inglis.

Sellesama Jónas Hallgrímssoni auks on ju Reykjavikki saareriigi kõige uhkem ja suurem kirik tehtud.

Islandi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka ja on välja kasvanud vana-norra keelest. Norra keel on alates 14. sajandist  kõvasti muutunud, islandi keel jäi sinna eelmisesse aega pidama. Nii saavat islandlased veel tänagi vanade-vanade käsikirjade lugemisega hakkama. Nendesamade vanade-vanade eellaste kõnet nad ilmselt nii hästi ei mõistaks, sest 15.-16. sajandil toimus ka siin igasuguseid häälikunihkeid.
Aga vanu asju on neil lugeda küll ja veel - 12. sajandist on pärit siinsed esimesed raamatud... Kananahk tuleb peale!!!

Nii, nagu soome keeles, ei ole ka islandlastel võõrsõnu. Igasuguste tänapäevaste asjade jaoks on omamaised terminid. Elekter = rafmagn (raf - merevaik, magn - jõud. Meile tuttav "elekter" on ju ka tegelikult pärit vanakreeka keelest, kus 'elektron' tähistas merevaiku); telefon =  sima, politsei =  lögregla (seaduse reguleerija), arvuti = tölva, iPad - spjaldtölva.
1964 loodi spetsiaalne komitee, mis keele hoidmise, arendamise ja uute sõnade väljamõtlemisega tegeleb.

*   *   *
Lõpetuseks kopeerin jälle Krista Sildoja FB-st:

Ilusat islandi keele päeva!
Meie koolis algas täna päev ühislaulmisega - kõik vanusegrupid said valida oma lemmiklaule, mida koos laulsime. Pidin olema valmis mängima kõike, mida sooviti :). Põnev oli.
Samas lükati käima ka kahenädalane lugemismaraton. Iga laps pistab rinda omaenda suutlikkusega, lapsed ei võistle omavahel loetud lehtede arvus. Igal võimalikul vabal hetkel lapsed loevad, alates tänasest kaks nädalat järjest. Kõik said endale lehe kalendriga, kuhu iga päeva õhtul kannavad sisse loetud lehekülgede arvu. 30. novembril loetakse kõik leheküljed kokku. Ma ei teagi, kas siis saame ühiselt ülevaate, kes kui palju kahe nädala jooksul luges. Eks näis.

Keelekursusel. 

Alumisel pildil "lõpetajad" - umbes pooled alustajatest. Nagu keelekursustel ikka.

Lõpetuseks jagan ühte toredat linki. Tõsi, see käib küll soome keele kohta...