Võibolla ma oleksin pidanud...

Krista jagas oma FB-lehel (aitäh!!!) ja mina kuulan juba mitmendat päeva, silm märg ja karvad turris.
Niiiiiii ilus on!
Sõnad. Meloodia. Ja taustainfo teeb kuidagi veel südamlikumaks selle loo...

Laul on pärit 2010. aastal tehtud filmi "Võibolla ma oleksin pidanud" (Maybe I Should Have) lõpustseenist. Gunnar Sigurðssoni dokfilm käsitleb Islandi 2008. aasta finatskriisi põhjusi ja tagajärgi, puudutades erinevaid teemasid, sh korruptsiooni, ringkäendust ja onupojapoliitikat.

Laulus palutakse andeks Freyjalt - olemata kindel, kas andestust vääritakse, kui ollakse maha müünud kõik, tõesti kõik: kalad meres, mäed ja järved, teokarbid, omaenda mehelikkus ja pisarad - kõik on müüdud... Mille eest? Mis ma sellest sain? Jätsin maha Fjallkonani - mille eest?...

Fjallkona, Mägede Kuninganna, on Islandi rahvuslik sümbol-naine. Umbes nagu Emake Venemaa või sakslaste Germania või prantslaste Marianne, ainult et elusam - islandlaste Fjallkonan osaleb ka rahvuslikel üritustel nagu näiteks 17. juuni iseseisvuspäev. Riides on Fjallkonan nagu videoklipi viiulipiiga - islandi naiste rahvariided ongi mustad (nagu ka meeste omad), Fjallkonani uhkuseks ja tunnuseks on tema eriline peakate - see Siima Škopi "Lumivalgekese raamatust :). Sellest, et mehel on seljas rahavariided, saab aru selle järgi, et pintsaku küljes on palju läikivaid nööpe :).
Ja siis kannavad ju kõik viimseni Islandil islandi kampsunit. Siin klipis on islandi kampsun ehk lopapeysa seljas nii süntesaatori-poisil kui vilksamisi näidataval viiulitüdrukul.

Filmitud on Þingvelliris - tingi väljadel, kus aastal 930 tuli kokku maailma esimene parlament ja kust jookseb Islandi katkiminemise pragu. (Ja augustikuine ABZ Reiside reis läheb sinna loomulikult ka :).
Ja siit see nüüd tuleb.