Saavad. Andides. Argentiina ja Tšiili vahel olevas Andide osas vähemalt küll.
Me olime otsustanud Talampaya Rahvuspargi põhiatraktsiooni vahele jätta. Keerasime külmutuskapi nina mägedesse, sest meil kõigil oli veel meeles eelmine bussisõit üle Andide.
See oli kõige õigem otsus, mida üks Tarkade Klubi eales teinud on.
4300 meetrit üle merepinna oli koht, kust me autonina tagasisuunda pöörasime. Tundus, et see võiks olla kuru ja et kohe tuleb Tšiili piir. Tegelikult vist siiski ei olnud. Aga ega enam ilusamaks ka minna ei saanud.
Mingil issandama põhjusel - küllap üheks põhjuseks on tuul - on siin piirkonnas esindatud lehtplaatlumi. Kes sellisest lumest midagi varem kuulnud pole, ärgu kurvastagu. Ma just praegu mõtlesin selle sõna välja.
Kaugelt näeb lehtplaatlumi välja nagu roniks kamp pingviine mäkke.
Roheline jõgi
Tervitus Pokumaale :)! Juhul, kui te ei märganud, siis ma seisan parasjagu ühe poku kõrval...
Laamad, tõenäoliselt küll laamade sugulased guanakod
Väikesed täpikesed mäenõlval on laamad. Või siis guanakod :) Või vikunjad :) - me alles õpime :)
Väikesed täpikesed all orus on - no ikka laamad (laamalised)!
Ah ja Oh ja Vau ja nii edasi
Me olime siin, ausõna,...
... kõik olime!
Soolajõgi. Vett selles jões praegu küll ei olnud.
Piirkond, kust eelnevad vaated pärit. Linnakesest nimega Villa Union veidi põhja pool.
Andid on maailma pikim mäestik, ~7840 km. Ahelike teele jäävad Panama, Ecuador, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Tšiili ja Argentiina. Kõrgeim tipp on Aconcagua (6959 m).
Tundub, et meil tuleb Andidega veel tükk aega rinda pista.Ja me ei ole selle üle sugugi kurvad...
Leegi ja Jassu blogi ja pildimaterjal nendest päevadest on selle lingi taga:
http://www.leegi.jassu.ee/2017/11/16/kulmkapituur-4300m-korgusele/
No comments:
Post a Comment