Saturday, November 25, 2017

Boliivia värvilised veed

Kui sa oled otsustanud kõrbesse minna, siis sa vee peale suuremat ei panusta. Vähemalt osad meist. Mina näiteks.

Me olime kaalunud asja nii- ja naapidi. Boliivia soolaväljad kuulusid meie kõigi "unelmate reisiprogrammi". Kui praegu liinibussiga Boliiviasse minna, tuleks sealt osta tripp, mis tooks samas suunas tagasi. Rendiauto ei tundunud ka hetkel parim valik - olime kõrbemaastikke ja seda, kuidas sajad autojäljed ilma igasuguse viidamajanduseta ristuvad, juba piisavalt näinud. Ja ka seda, kuidas Sygic kõrbest midagi ei tea.
Niisiis ostsime endale San Pedro de Atacamast uhke 3-päevase reisiprogrammi. Mesikeelne müügipoiss lubas meile kõigile miskit meelepärast - minule ingliskeelset giidi, Leegile, kes veidral moel meie vaheldusrikkast - vein, jogust, mate - dieediprogrammist suuremat lugu ei oska pidada, ohtralt süüa ("Meil on paremad söögid ja rohkem süüa kui teistel!") ja Jassule uhkeid hotelle ("Meil on mugavamad ja soojemad kui teistel!").
Niisiis olime teinud ülihea diili - kõike rohkem ja kõik parem kui teistel :D

 Esimese reisipäeva üks tipphetki - tuhandete flamingodega Laguna Colorada ehk Punane Laguun.

Üsna pea pärast Tšiili-Boliivia piiri ületamist - pärast seda, kui olime 6-kaupa maasturitesse jagatud ja kui oli selge, et meie giid-kokk-autojuht inglise keelt ei räägi (nagu ka meie kolm tšiilikast kaasreisijat) -  ca 75 km kaugusel San Pedro de Atacamast hakkas veepidu peale. 

Esmalt eksponeeriti meile Laguna Blanca't, Valget Laguuni.
 Nii, nagu mägedega, on ka vetega - neid on raske samal tasapinnal olles atraktiivseks pildistada, ehkki ise võid koha peal vaimustusest viuksuda. Ja siis on hea, kui mõni pilgupüüdja pildi peal on :)

Laguna Blanca valge värv tuleb vees sisalduvast booraksist.  Booraks tekkivat soolajärve kuivamisel ja on liigitatud tervisele kahjulike ainete hulka. Ometi suudavad flamingod selle järve veega veel hakkama saada.  
Valge Laguun asub  4350 m ümp, pikkust 5,6 km, pindala 10,9 km². 

Laguna Verde - see, kes on Portugalis käinud ja seal ohtralt Vino Verde't  pruukinud, saab kohe aru, et tegemist on rohelise järvega, isegi kui see parasjagu pigem sinine tundub.  Nett ütleb, et värvus muutub sõltuvalt tuule suunast ja varieerub heledast türkiissinisest tumeroheliseni. (Meie "ingliskeelne giid" ei ütle peale objektide nimede midagi - mitte üheski keeles). Värvuse põhjustajateks olla magneesium, kaltsiumkarbonaat, plii ja arseen. Viimasest johtuvalt selles laguunis flamingosid ei ole.

Laguna Verde (nagu ka Valge Laguun) asub 5920 m kõrge Licancaburi vulkaani jalamil. Järvekese kõrgus 4329 m ümp, pindala 3,4 km². Vulkaan on üksiti piiriks Tšiili ja Boliivia vahel.


Mõlemad järved (nagu ka  ülejäänud selle päeva atraktsioonid) jäävad Boliivia enimkülastatud rahvuspargi, „Reserva Nacional de Fauna Andína Eduardo Avaroa", territooriumile. Nime on rahvuspark saanud salpeetrisõja kangelase Eduardo Abaroa järgi. (Boliivia on koos Paraguayga üks kahest merepiirita riigist Ameerikas. Riik kaotas oma mereäärsed alad 1879 Salpeetrisõjas Tšiilile.)
Rahvuspargis on mitmed aktiivsed vulkanid, kuumaveeallikad, geisrid ja auravad fumaroolid, ütleb nett. Hiljem. Reisi ajal ei levi keegi kuskile, isegi mitte autojuht.

Värvivetele vahelduseks saame jälle tükk aega päris liivakõrbe.

Juba Islandil tundsime Kailiga pidevalt kaasa nendele vaesekestele, kes oma rumaluses on otsustanud ekstreemoludes jalgrttaga matkata. Islandil oli selleks meeletu tuul, sageli vihmaga segatud tuul,  mis väntamiselt igasuguse mõnu võtab, siin - liivatolmuga segatud tuul. Enam-vähem sama tugev tuul nagu Islandil.
Samasuguseid tolmulappe näo ees kannavad ka üksikute teeäärsete külade elanikud. Puhh... Ma mõtlen järjekordselt, kui tänulik ma kõrgematele jõududele selle eest olen, et nad mulle sünnikohaks Eesti valisid!

Oi!  Mis sealt paistab?
"Lago Colorada", noogutab autojuht ja kimab edasi. Me saame aru, et selle järve aeg tuleb hiljem. Aga - nii punane ei saa ometi üks järv olla???

"Dalí kõrb", teatab autojuht  ja jääb keset tühjust seisma. Ja ega ta rohkem ei räägi ka - no mida asja ongi ühel tõsisel meesterahval päevast päeva lobiseda!
Taamal paistavad liiva seest mõned kaljurahnud. Olgu, see 110 km² kivikõrbe 4400 m kõrgusel võib ju hea fantaasia korral Salvador Dali maale meenutada, pildistamiseks on nad aga liiga kaugel.

Veerand tunni pärast uus peatus - Siloli kõrb. 4575 m kõrgusel. Siin on tuul vulkaanilisest kivimitest toreda seene välja voolinud.

 Árbol de Piedra (kivist seen) ca. 7 meetrit kõrge.
"20 minutit", ütleb autojuht järgmises peatuses. Issand ise teab, mida ta sellega mõtleb, sest peatuse pikkuseks kujuneb 1,5 tundi. Sellest, et me oleksime ujumisriided võinud auto katusel olevast seljakotist "käsipagasisse" pakkida,  saab tagantjäreletarkus.
 Igatahes on siin, 4,5 km kõrgusel, kaks 38-kraadise veega basseini.
Tänu oma Islandi-kogemustele minul kripeldama ei jää - sellistes vannides tuleb ikka mõnuleda, mitte siuh-sisse! - siuh-välja!...
 Hot-pot-vannidest möödavoolav vesi on termaalalale tüüpiliselt värviline.

Me tõuseme veel kõrgemale. 
4850 m ümp asuv Sol de Mañana, homne päike / hommikupäike, on ca 2 km2 suurune väga aktiivne geo-termaalala. Väävlilõhn ja tossujoad annavad märku, et kohe-kohe oleme kohal...
Noh, ma olen ju termaalalasid näinud. Islandil ja Uus-Meremaal ja... Aga ma ei ole käinud pea 5 km kõrgusel termaalalal ja ma ei ole näinud nii värvilisi mudamölakaid nagu siin!
Uus sõna - fumarool - tähendab tagaplaanil valju sisina ja puhinaga tossavat asja. Fumaroolid olid ka Islandil, ainult et siis ma veel ei teadnud, et need on fumaroolid :)

Wikipedia: Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks.
 Mulksumise vahele joonistavad mõned mudaaugud imelisi mustreid.
Mudaaugud keevad, podisevad ja mulksuvad. Püdelast mudamassist moodustub hetkeks graatsiline skulptuur. Tundub, nagu oleks käimas kihlvedu, kes kõige ilusama mudamulli välja sülitab. 

Hallid mudaaugud. Kreemid. Roosad. Pastellpunased...

See on nagu mäng. Mudaaugud meelitavad, kutsuvad sind  võimalikult lähedale, teiselt poolt on kõhus kerge ärevus - mis seal jalge all toimub? Kas nad võiksid mu alla neelata nagu Eestimaa rabamülgas? Kas ma küpseksin enne ära või kaoksin korraga?
Ähvardus ja võlu, hirm ja ilu läbisegi.
 Riietusest võib järeldada, et ülearu soe 5 km kõrgusel kõrbes ei ole :)

Igatahes on Sol de Mañana vägev ja võluv looduse etendus kõigile meeltele.

Ma ei jõua veel oma südames tänutunnet niisuguse elamuse eest ära formuleerida, kui kaela sajab uus sahmakas: Laguna Colorada. Punane Laguun. Ca 60 km² suur, kuid keskmiselt vaid 0,5 m sügav laguun. Kõige sügavam koht olla 1,5 m.
Punase laguuni külastus on spetsiaalselt hiliseks pärastlõunaseks vaateemänguks lavastatud, sest selleks ajaks on vee punaseks värvivad vetikad üles ärganud ja aktiivseks muutunud. 


Selle elamusega saab esimene päev õhtasse. Vaatamata napile infole on ostetud reisi muud lubatud komponendid olemas: oleme ennejõulusel nuumal (muu hulgas pakutakse ka laamaliha ja pulgakomme) ning voodites on seitse patja, neli tekki...


Leegi ja Jassu nägemus - hoopis teistsuguste piltide ja hoopis teistsuguse loona - 
 http://www.leegi.jassu.ee/2017/11/26/leggi-yasmin-ariei-boliivia-soolal/



No comments:

Post a Comment