Friday, December 15, 2017

Oh ajad, oh kombed, oh kärbsed,...

 Ma ei ole suurlinnade lemb. Lärmavad, lehkavad, tolmutavad, tossavad, tuututavad, tunglevad.
10 miljoni elanikuga Lima on kindlapeale suur linn. Kuskilt on kõrvu jäänud, et maailma pealinnade hulgas Kairo järel teisel kohal kuivuse poolest. Võimalik. Ühelt poolt on Lima küll ookeani ääres, kuid kolmest küljest ründab kõrb.
Linn kasvabki kuidagi märkamatult kõrbest välja - ühtäkki on kõrb vormunud majalaadseteks kastideks-kuubikuteks. Ehitusmaterjaliks ikka seesama käepärane adobe, mis igal pool mujalgi - kõrbevärvi päikesekuivatatud savitellis. Majadel puuduvad katused - viimase korruse laest turritavad välja terastrossid. Nagu igal pool...
Ma olen juba ette skeptiline ja Lima ei tee mitte kõige vähematki, et mind ümber veenda. Seda ei tee taksojuhid, kes keelduvad meie hosteli juurde sõitmast (olevat Limas tavaline - kas on liiga ohtlik piirkond või ei ole taksojuhi "teeninduspiirkond") ega hostelipoiss, kes soovitab meil tänaval oma nutiseadmetega ettevaatlik olla - olevat ohtlik. Me ei kohtu õnneks ühegi ohtliku olukorra ega persooniga, pigem paljude sõbralike ja abivalmis tüüpidega, kuid sellest ei piisa. Lima ei ole minu linn.

Lima olevat gurmeelinn. Meie gurmeenluse tipuks jäid üliimetohutultmaitsvad puuvilja ja jäätise komplektid. Näeb esialgu rusuvrammus välja, kuid nii hull asi pole - põhiosa portsust moodustavad igasugused toredad fruktid - võõrad  ja tuttavad, mitte need poelettidel järelküpsevad, vaid päris päikesemagusad ja mahlased viljad. Mmm... See on ka ainuke asi, mille eest Lima punkte saab.

No olgu, võib-olla ta saab mõned punktid ka Larco muuseumi eest.
Larco muuseumi külastamine on TripAdvisor'i seltskonna arvates parim asi 347 tegevuse hulgast, mida Limas võiks ette võtta. Vähe sellest, seesama seltskond arvab Larco muuseumi maailma 25 parima hulka. Niisiis tuleb üle vaadata.

Kesklinnas asuv eramuuseum on rajatud Ladina-Ameerika stiilis mõisamajja (hacienda) ja on oma roheluse ning õitemerega ootamatult rahulik oaas keset ilmetu suurlinna möllu. 




Sellist kaktust ei ole minu silmad veel näinud...


Muuseum eksponeerib  skulptuure, tekstiile, keraamikat ja ehteid Peruu erinevatelt inka-eelsetelt tsivilisatsioonidelt: Moche, Cupisnique, Lambayeque, Virú, Chimú, Nazca, Ica. Natuke Inka-asju ka. Üksjagu eriline on, et pärast ekspositsiooni külastamist võib ringi jõlkuda laoruumides. Lisaks veel erootilise keraamika kogu.

Mõned rohkem kõnetanud teemad-eksponaadid:


Lapsepõlves loetud indiaanlaste lugudes oli juttu ka sõlmkirjast kipust. Nüüd on võimalus seda oma silmaga näha.

Inkadel ei olnud märgilist kirjasüsteemi. Statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati kiput. Informatsiooni andsid edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord, samuti vahede pikkus sõlmede vahel ning nööride grupeeringud. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või alpakavillast ning sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni. See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid, kes õppisid seda lapsest peale. Kipukirja valdajat kutsuti quipucamavoc'iks.

 Kipu põhimõte - peanöör, mille külge sõlmitakse järgmised infokandjad.


 Üks kopsakamat sorti kipu.

Kordamine on tarkuse ema :). Niisiis, hispaanlaste saabumise ajal oli Inkasid 518 ja esimeseks Inkaks oli väidetavasti Manco Capac. Manco on ilusasti ja ausasti esimese Inkana ära märgitud ka selles Inkade tabelis (vasakpoolne täispikkuses mees).

Kuid siis jõuab järjekord 14. Inkani ja pärast teda tuleb ootamatult Karl V ehk Carlos Quinto. Karli enam inkaks ei nimetata, kuid ta justnagu oleks Peruu 15. valitseja. On see siis nüüd hispaanlaste poolt ametisse kinnitatud mees? Aastaarvu järgi võiks isegi olla, aga miks siis...
... järjekorras 25. Peruu valitseja äkki Karl IV on???
Ei, minust ei saaks ajaloolast :)

Kirurgi minust ka enam kindlapeale ei saa. 
Ma saan aru ja imetlen ja puha, kuidas 2000 aastat tagasi oskasid arstid teha edukaid koljuoperatsioone. Kui juhtus minema suuremaks kakeluseks ja oli vaja verevalumeid ning koljutükke eemaldada. Tükk maad raskem on mõista, et koljuoperatsioone tehti ka nn ilukirurgilistel eesmärkidel  - et saaks "aaria rassi", ülikute hulka kuuuvaks...
Ca 2000 aastat vanade koljuoperatsioonide märgid. Mingi luu kasvamise teema ütleb teadjatele, et need konkreetsed inimesed elasid operatsiooni edukalt üle ja rohkemgi. 
 Muumiate tegemine polnud ainult egiptlaste lõbu, memmesid mähiti kokku ka siinkandis. Siinsed muumiad pandi hauakambritesse alati istuvas asendis. Ica kultuuri muumiad olid eriti peenete mustritega kangastesse mähitud, need maksavad mustal turul hingehinda ja neid käivad hauarüüstajad tänini otsimas. Väidetavalt isegi muuseumis - ühes blogis oli juttu mingist kohalikust muuseumist, kus põhilise osa ekspositsioonist moodustasid sildid "Varastatud".


Huari kultuuri muumia ca 8. sajandist. See memm on 4-5 aastane laps. Muumia juurde kuulusid kindlapeale mask ja pärisjuustest patsid.

Moche kultuuri juurde kuulus surnute kultus. Seepärast lasti kadunukesel kõigepealt tükk aega lahtise taeva all mädaneda, et kärbsed saaksid tema hinge vabastada (ma ütleksin pigem, välja närida!). Väljanäritud hing pöördub seejärel laia maailma ja kui nüüd miskit maist veel üle on jäänud, siis see maetakse maha. Joonistused viitavad sellele, et kärbes oli Moche kultuuri püha lehm.

Moched on ehitanud ka Lõuna-Ameerika suurimad hooned, püramiidid (ikka sellestsamast adobe-tellisest), Huaca del Sol ja Huaca de la Luna. Ja ohverdasid vihma saamiseks oma kõrbekliimas inimesi. (muidugi, inimohvreid on toodud ka meile lähemates kultuurides, mis on järjekordne põhjus rõõmustada selle koha ja aja üle, kus meie elame :))

Vicús'e kultuuri juurde kuulusid jaaguari sümboliseerivad ninaehted. Jaaguari sümboliks olla rõngas, küllap tema lapilisest nahast tulenevalt. Jaaguar, rõngas, päike ja kuld olla kõik kokku üksjasama võimas sümbol.  
Vicús'e kultuuri jaaguari-sümboolikaga ninaehted

 Moche kultuuri ninaehted väljendasid staatust ja viitasid seostele üleloomulike olenditega.

Mocha tähtsamate persoonide laubaehted.  Eelistemaatika - kass, kondor, madu.
Larco muuseumi hoidlates

Lõpetuseks lihtsalt veel mõned detailid.
Siinmaal on populaarne Öuna-telefon. Ega keegi mu tuttavatest saarlastest juhtumisi ei taha :D :D ?
 
Ei kommentaari. 
 Lõpetamata linnad ja külad. See võib olla Lima, aga võib vabalt olla ka mistahes muu asula Peruus. Katuste asemel turritavad terastrossid.

 Selle luite taga on Lima.
 Selline asi kõrbe ja mere vahel kiirtee ääres - ja ma ei saanudki teada, mis see on!!!


Leegi ja Jassu ülevaade viimastest tegemistest on selle lingi taga: 
 http://www.leegi.jassu.ee/2017/12/15/nazca-lima-ja-jalgsi-ecuadori/
 

4 comments:

  1. Need ümmargused majad on Eco Truly Park. Seal elab mingi eriti öko kogukond, kes liha ei kohe üldse ei söö ja järgivad Hindu filosoofiat. Alkohol on keelatud ja dušivett ei soojendata - see tohib olla ainult nii soe, nagu ümbritsev õhk parajasti on. Majad on kokku pätsitud mudast ja puidujääkidest ja klaasikildudest ja muust prahist.

    ReplyDelete
  2. Vau! Aitäh, Imps, kust iganes Sa selle teabe välja võlusid! Süda kohe rohkem rahul, et mingi eritähtis asi vahele ei jäänud :D!

    ReplyDelete
  3. Einoh, minge ikka sinna ka :). Interneti andmetel pakuvad nad 365 ameerika raha eest 6 päeva mahladieeti ja detoksi ja mediteerimist ja tavalist joogat ja hingamisjoogat (pidi praanad ilusti lahti lööma) pluss veel jalgsimakt mingite koskede juurde. Ökod küll, aga majanduslikult mõtlevad inimesed.

    ReplyDelete
  4. :D :D Me oleme kah majanduslikult mõtlevad ja naudime praegu juba tasuta superlukskodu koos imelise vaate ja kõiksugu mugavustega ca 1000 km kaugusel sellest külast :)

    ReplyDelete