Kuninglikud suvisted

Nagu eelmises postituses öeldud, anti meile suvistete pidamiseks tervelt kolm päeva. Kolm kuninglikku päeva ilma Meie Isa, Metsiku Roosa, proua Rebase ja muu vahmiilita! Seda õnne otsustasime tähistada Kuningajärve ääres.

Königssee asub Saksamaa viimases sopikeses Austria külje all ja on üks sakslaste turismi-top-sihtpunkte. Sestap sõitsime õhtul kohale, valisime hotell Honda - kuninglik! me pole juba väga ammu selles hotellis ööbinud! oma tuba on ikka oma tuba! - ja  panime silmad kinni. Et hommikul vara ehk ei ole veel kõik turistihordid kohal.

Meie arvestus osutus õigeks. Ja ilm, mis oli nagunii lubanud olla nii ja naa, oli ka hommikul nii. St kõik vaated olid olemas. 

Königssee on piklik fjordilaadne järv, millel sügavust kuni 200 m ja millel umbes keskkohas asub väike tasasem platsike nimega Horschau, Ja sellel platsikesel palverändurite hulgas populaarne Püha Bartholomeusi kirik.

 Lisaks maalilistele mägedele on Püha  Bartholomeusi kiriku juures ka sindlitega kaetud maja ja paadikuur. 

Ka kiriku kuppel on tegelikult sindelkuppel... või laastkuppel?

Teekond oli igatahes maaliline, kohe esimestest hetkedest peale - sadamas kössitasid  vee ääres vanad ja väärikad  paadikuurid...

... paadisõit pakkus vaateid nii vees kui maas,...

... peegeldusi sees ja väljas...

... ja oli üks ilmatu mõnus ja rahulik kulgemine. Kuninglik, võiks kohe öelda.

Kuid kogu loole lisab veel vürtsis asjaolu, et väidetavalt onKönigssee koht, kus kaja seitse korda vastab. Kas meie ka kaja kuuleme, küsisime piletimüüja käest. Tema lubas, et kuuleme. Naljatilk, ta isegi ei küsinud, kuidas meil kuulmisega lood on!

No igatahes oli meil tore paadimees, kellel ilmselt oli lõbus õhtu olnud. Järvest ta suurt ei rääkinud, küll aga sellest, kui palju neil laevastikus paate on (17), kui vanad need on (kõige vanem 20-ndatest aastatest), kuidas paadid sõidavad (elektrimootoriga) ja et seetõttu on paadid ka väga vaikse ja sujuva liikumisega (selles oli tal õigus). Üldse lobises igasugu lugusid sellest, mis tööd need laevastiku-mehed seal külas teevad. Et paatide remont ja hooldus on põhilised ja vahel harva lastakse neid inimeste sekka, nagu näiteks temaga täna on juhtunud. 

Lobises, lobises, siis ütles, et nüüd oleme kajaseina ääres ja võttis fanfaari välja.

Klipp kestab 1.19 ja kaamera (telefon tegelikult) vaatab sinna-tänna - aga meie jaoks oli see elamus, nii et las olla...)



Kas see kaja siis tõepoolest ka seitsmekordseks jõuab-võib minna, seda meie ei tea - viimase signaali, millega ehk oleks saanud mingit sotti, rikkusid ära harimatud kaasreisijad, kes kohe plaksutama tormasid...

Königssee ääres oli ka üllatuslik  kohtumine näitejanna Romy Schneideriga - tegelane, kes filmis "Sissi" mängib peaosalist. No keegi ei tea, kui palju kordi seda filmi on saanud reisijatele ette mängida :)  Novot, tuleb välja, et see ilus tüdruk on Königsseest pärit ja nüüd oli tehtud näitus pealkirjaga "Romy Schneider tuleb koju."

 Me käisime ühe järve ääres veel. Tegernsee kohta lugesime mõni aeg tagasi, et selle linnakese valitsus oli otsustanud nüüd, 2016. aasta aprillikuus ära võtta Hitlerilt linna aukodaniku tiitli. Me kohe tahtsime näha, et kus kohas need nii pikatoimelised inimesed elavad.

Selgus, et väga ilusa koha peal elavad. Ja et hästi elavad - Münchenist ca 50 km kaugusel asuv linnnake on hirmpopulaarne kinnisvarapiirkon. Ühepereelamu maksab 10 miljonit. (Kui keegi veel mäletab, siis selle meie küla lossi eest taheti ainult 5 milli saada). Pidi olema Saksamaa Alpide kõige kallim piirkond. Nii et selles mõttes pole midagi muutunud - nii nagu Kolmanda Riigi ajal sättisid Tegernsee (vanasaksa keeles "suur järv")  ääres ennast sisse ladvikutegelased - Himmler näiteks - nii on see tänini rikaste ja ilusate jaoks. Nagu meie näiteks.

Rikkad ja ilusad kohvikus. Tegernsee olla ka Baierimaa kõige puhtama järv. 

Ja kui jutt juba sujuvalt Kolmandale Riigile läks, siis muidugi pidime käima ka Obersalzbergis -  koht Saksamaa mägedes, mille Hitler lasi Berliini kõrval valitsuse teiseks residentsiks välja ehitada. Küla tehti maatasa ja selle asemele tuli "Berghof" - punkrid, ruumid Hitlerile ja valitsusele, Göringi maja jne. Praeguseks pole Hitleri-aegsetest asjadest miskit alles, kuid on rajatud Dokumetationszentrum. 

Nii et meil läheb kuninglikult.

Olge siis ikka vaprad ja ilusad!