Kostüümid, kübarad ja valge hiir

22. mail ütles peremees tööpäeva lõpuminutitel, et me peame Parsbergi minema. Et tema ise ka läheb ja võtab koguni naise ja lapse kaasa.
No me siis läksime. Ja et mitte kehvemad olla, võtsime Ungari tüdrukud endaga kaasa.

See, mis Parsbergis toimus, oli umbes nagu vana-aja-päevad või keskaja päevad või linnusepäevad või midagi sellesarnast. Vaatamata peenele nimele "Spectaculum Nordgavia".
Aga linnus oli neil kena ja kõrge.

Ja ilm oli neil ka viisakalt soojaks köetud, nii et kõik mõnulesid mõnuga. Kes laulis, kes tantsis,...

 ... kes lasi ennast niisama pügada. Nagu näiteks alloleval pildil.
Atraktsiooni peategelaseks oli väike, nunnu, päris elus valge hiireke. Ja siis tuli ära arvata, millisesse auku hiireke poeb. Me arvasime kohe mitme euro eest, aga no kesse siis hiire sisse näeb!!!

Ja palju ilusaid kostüümesid oli selga pandud.

Ja palju ilusaid kostüümesid oli veel selga panemata.

Ja palju ilusaid mütse oli pähe pandud...

...  palju ilusaid mütse seisis niisama üksteise otsas hunnikus.

Võiks ju öelda, et muudkui vaata ja imesta, aga tegelikult meie endi samalaadsed asjad pole üheski mõttes kehvemad. Ungarlased väitsid endi ja oma maa kohta sama.
Aga ilm oli ilus.
Ja allolev kostüüm oli kah põnev.

Ja kuna meile tundub, et me oleme saksa kultuurist ja tema kihtidest, sh  töökultuurist, piisavalt põhjaliku ja igakülgse ülevaate saanud, siis saab see maa meie jaoks  esiotsa otsa. Vatnii!