Käime nüüd vabal ajal Saksamaa parkimismajades seismas.
Tagantjärele tarkus Wikipediast ütleb: 1969 sündinud David Timm on saksa pianist, organist, koorijuht ja džässmusik. Ja 1963 sündinud Michael Schütz on saksa kirikumuusik, helilooja ja kõrgkooli õppejõud, kellele meeldib hirmsasti miksida traditsioonilist popiga.
Aga enne pidu polnud meil mingit tarkust. Oli vaba õhtu ja teadmine, et ühes meie küla paljudest kirikutest on kontsert nimega „Gospel Night II”. Gospel kõlab ju piisavalt lõbusalt ja kuna me oleme kord juba sellised lõbujanulised – lõbunaised? - siis panime piduriided selga ja läksime.
Kõigepealt gospeldas naaberküla koor ligi tund aega. Oli igati mõnus ja kodune olemine. Vahepeal läks natuke sassi ka ja kõigil oli selle üle hea meel. Lauljad nautisid ja lustisid ja nii saalis kui laval oli muhe olla.
Siis tuli vahetund – šampuse ja suupistetega. Kõigile. Tasus ikka ära see kontserdilkäik, eksole.
Järgmine koor oli noortest inimestest kokku pandud. Dirigendiks natuke Põlva Maarja koori Ester Ratasseppa meenutava olemisega proua Urdaneta. Pluss bass, klahv, saks ja trumm. Ja esitasid nemad kõik koos David Timmi Džässmissa.
Kes oleks võinud arvata, et missa võib jatsuks teha! Võimalik, et muusikainimesed on sellisest asjast kuulnud, kuid mina põlnd ja see oli lahe-lahe! Traditsioonilise missavormi sees džäss, popp, rokk, samba, valss ja jumalteabmiskõikveel. Nagu tempokas põnevusfilm: kuhu nad nüüd järgmiseks keeravad... Youtube'is on kah vähemalt mõned osad üleval. David Timm, Jazzmesse.
Siis tuli vahetund. Mõned suupisted ja natuke šampust oli ikka veel alles.
Kolmandale koorile oli keelpilliansambel – nii umbes kuusteist toolitäit – toeks toodud. Pillide taha istusid umbes pooled nendest noortest, kes eelmises vahetuses laulnud olid. Mis siis, et 80 miljonit, ikka peavad osad inimesed mitut tööd tegema!
Michael Schützi „Missa 2012” ei olnud muusikaliselt vähem põnev kui eelmine džässinumber, lisaks andis nauditava tantsuetenduse dirigent Reichenbach. Ka Messe 2012 youtube'is olemas, vähemalt mõned osad temast.
Samumeie, kuidas see mees tantsib!!!
Aga enne pidu polnud meil mingit tarkust. Oli vaba õhtu ja teadmine, et ühes meie küla paljudest kirikutest on kontsert nimega „Gospel Night II”. Gospel kõlab ju piisavalt lõbusalt ja kuna me oleme kord juba sellised lõbujanulised – lõbunaised? - siis panime piduriided selga ja läksime.
Kõigepealt gospeldas naaberküla koor ligi tund aega. Oli igati mõnus ja kodune olemine. Vahepeal läks natuke sassi ka ja kõigil oli selle üle hea meel. Lauljad nautisid ja lustisid ja nii saalis kui laval oli muhe olla.
Siis tuli vahetund – šampuse ja suupistetega. Kõigile. Tasus ikka ära see kontserdilkäik, eksole.
Järgmine koor oli noortest inimestest kokku pandud. Dirigendiks natuke Põlva Maarja koori Ester Ratasseppa meenutava olemisega proua Urdaneta. Pluss bass, klahv, saks ja trumm. Ja esitasid nemad kõik koos David Timmi Džässmissa.
Kes oleks võinud arvata, et missa võib jatsuks teha! Võimalik, et muusikainimesed on sellisest asjast kuulnud, kuid mina põlnd ja see oli lahe-lahe! Traditsioonilise missavormi sees džäss, popp, rokk, samba, valss ja jumalteabmiskõikveel. Nagu tempokas põnevusfilm: kuhu nad nüüd järgmiseks keeravad... Youtube'is on kah vähemalt mõned osad üleval. David Timm, Jazzmesse.
Siis tuli vahetund. Mõned suupisted ja natuke šampust oli ikka veel alles.
Kolmandale koorile oli keelpilliansambel – nii umbes kuusteist toolitäit – toeks toodud. Pillide taha istusid umbes pooled nendest noortest, kes eelmises vahetuses laulnud olid. Mis siis, et 80 miljonit, ikka peavad osad inimesed mitut tööd tegema!
Michael Schützi „Missa 2012” ei olnud muusikaliselt vähem põnev kui eelmine džässinumber, lisaks andis nauditava tantsuetenduse dirigent Reichenbach. Ka Messe 2012 youtube'is olemas, vähemalt mõned osad temast.
Samumeie, kuidas see mees tantsib!!!
Jumal sai sel õhtul ikka kõvasti kiidetud. Me loodame, et sellest nüüd ikka mingit kasu ka tõuseb! Palga ja peremehe hääepaelte osas näiteks. Et need nüüd ikka sobilikus suunas liiguksid... Palga teemal saatsime peremehele kirja koos piltidega ja ütlesime, et kuue nädala töötundide eest oleme saanud nelja nädala raha. Häälepaelu me selles kirjas ei puudutanud. Peremehel paistab olema selline liikuva neeru tüüpi tõbi häälepaeltes, ainult et see tõbi ei hulgu mööda keha, vaid mööda nädalapäevi. Pühapäevad näiteks on kõige paremad hääletõstepäevad.
Meie küla luteri kirikus, selles, kus kontsert toimus, ei olnud kusagil mitte ainumastki pilti ega krutsifiksi näha – kiriku ainukesteks eheteks olid stiliseeritud rist seinal ja samas stiilis ristimisvaagen ning kantsel. Ülimalt hubase olemisega kodutundekirik.
UNESCO linnas Regensburgis seisab kirik kirikus kinni. Juba Goethe olla niimoodi öelnud. Ja ta ei valetanud, võisime tõdeda. Me ei hakanud kõiki läbi käima, võtsime ette vaid kõige vanema. St Emmerami.
No oli alles piinlik! Esiteks oli keegi kiriku ees noolemängu mänginud, teiseks ütles Kaili lakke vaadates, et sellist hooramaja tema küll poleks kirikust oodanud ja kolmandaks üllatas meid altari kohale riputatud kell – et siis inimene vaatab, et ok, nüüd ma olen viisaka aja juba ära istunud küll, võib minema hakata?
Iseenesest oli see siiski üks nendest kirikutest, kus sajandite hõng sulle tõepoolest naha vahele jõuab. Vaatamata sellele, et šampust ja suupisteid ei pakutud.
Sellised noolemängud siis.
Juhime tähelepanu kellale altari kohal.
2in1: "Sa tee siis oma igapäevane võimelus kah üksiti ära..."
No comments:
Post a Comment