Suur, suurem, kõige suurem

"Ma ei ole seal ise käinud, aga räägitakse, et olla tore," ütles Jón, keda me esiotsa kenasti palataliseeritult Jonniks kutsusime. Natuke hiljem kuuleme, et kohalikud ütlevad Joun. Samamoodi kutsuvad nad Kárit hoopis Kauriks. (Spellime, ah?)

Jón lendab kahe päeva pärast soojale maale. Kohe mitmele ja terveks talveks. Järgmisel suvel kavatseb Jón neljaks kuuks Baltikumi ette võtta. 

Karamello – sa kujuta ette, millise nimega mõni mees ikka ilmas ringi peab liikuma! Ja samas, milline mõnu on seda nime öelda! Iga kord tuleb siiras naeratus näole! Šokoliito! Ei, vabandust, Karamello! - püüab Jóni veenda Hispaaniasse ümber kolima. Õigemini, Karamello tahaks talle hirmsasti oma maid ja majasid keset Hispaania kõige mõttetumat eimiskit maha müüa. Aga Jón ei võta vedu, mis siis, et Karamello on internetist pildid välja otsinud ja puha. Ja raha ka palju ei taha – nii umbes viisteist tuhat euri... Karamello on see taat, kellel keset Islandi trippi raha otsa sai ja kes siis pererahva haledast südamest siia tööle-sööma lubati ja kes meid esiti Rosalba juurde ei taht lasta. Ja mul on tunne, et kui Jón tema maid ja maju ära ei osta, siis ta siia võlaorjusesse jääbki.

Täitsa kahju on, et Jón minema läheb – meil ei ole siin üksikul saarel islandlastega eriti priisata ja Jón on alati hää olnud varnast võtta, kui tekib mõni kohalikku eluolu puudutav küsimus. Näiteks, et mis siis saab, kui purskama hakkab. Või et miks talv 22. oktoobril algab. (Sellepärast, et vanasti olnd siin saarel teistsugune ajaaarvamine. Mitte kuude, vaid kakskuude ehk 8 nädala kaupa. Niimoodi said nad endale 6 ajaühikut, millest pooled olid talve ja pooled suve omad ja rohkem aastaaegu kellelgi vaja polnudki. Üks suvekakskuudest kandnud nime „harpa”, nii et kontserdimajal on tegelikult kaks tähendust!) Või et kuhu me tingimata peaksime Reykjavikis minema.

"Räägitakse jah, et olla tore," kinnitas ka Lemme. "Aga ma pole ka veel sinna jõudnud."

Meil oli jõudu küllaga. Ja ka kiusatus ära näha, et kes ja missugune see küürselg ikkagi on, kes minevaasta meile ja meie Hildurile sabaga lehvitas.

Hoone välisseinad teatasid: suurim vaalanäitus Euroopas, 23 elusuuruses mudelit-mulaaži. Hoone sees teatati: kohv on piletihinna sees ja et loomulikult võib „refillida” ehk joo palju jaksad. No kas pole armas!!!

Pilt on näpatud siit.
 Esiplaanile pressib end sinivaal.

 

Esimesena vaatas meile vastu beluuga. Mina olin täielikus segaduses – ma olin enda meelest arvanud, et beluuga on miskinegi kala... No pärast internet ütles, et on kala ja valgevaal kah. Ja et valgevaal on oma beluuga-nime saanud vene keelest. Belõi. Valgevaalad olla mere kanaarilinnud – et laulavad palju ja meelsasti ja teavad peast mitut lugu ja puha. Muuseumis endas käis ka kõikse aeg üks laulupidu, aga ei meie aru saanud, kes parasjagu esineb...

 Neeger, beluuga, mõrtsukvaal ja paremast ülemisest nurgast jookseb üle mõrtsukvaala pea narvali nokk. Või nina. Või sarv...

 Mõrtsukal on iseenesest väga sümpaatne naeratus.

Narval. Kohutav, millise ninaga mõni peab elama! No ikka niiiiii pikk! Keskajal olevat narvali nokaga kõvasti kulda kokku aetud. Kuna suurem jagu inimkonnast polnud ei müütilist ükssarve ega narvalit näinud, siis öeldi, et näe, ükssarve sarv, hirmus haruldane, lao aga nüüd oma kuld lagedale...

Kašelot. Väga mõttetu näoga, mis siis, et tal on suurim aju maamuna pääl (keskmiselt 7,8 kg). Kašeloti mõttetu nägu tuleb sellest, et ta korjab endale ülalõualuu kohale kolju ette spermatseeti. Kõlab väga erutavalt, eksole! Kahjuks on tegemist lihtsalt vaalavaha või vaalavõidisega, lumivalge, peaaegu läbipaistva lehekestena kristalliseeruva ainega, mida kasutatakse meditsiinis ja parfümeerias. Ühelt loomalt saab 2-3 tonni spermatseeti. Kujuta nüüd endale ette, et kõik need tonnid on sulle sõna osteses mõttes nina peale visatud...

 Kašelot, Leia pildilt looma silm!

Grööni vaalad elavat hullkaua. Kakssada aastat kindlasti. Nende keredest olla leitud sajanditetaguseid harpuune jt sedalaadi püügiriistu. 

Hallvaaladele kuulub pikim rännutee imetajate hulgas - 20 000 km aastas.

Sinivaal: suurim eales Maal elanud elukas. Suurim teadaoleva sinivaala strateegilised andmed: 190 tonni ja 34 meetrit. 450 kilo südant peab ringi ajama 6400 kilo verd ja võib vabalt väiksemat kasvu inimese aordist läbi pumbata. Lapse sünnib 3tonnisena, saab 7 kuud jutti eriti rasvast ja toitaineterikast piima ja võtab iga päev juurde 100 kg. See teeb 4 kg tunnis...

Küürvaal - sõrmejäljed saba all. See tähendab, et iga isendi valged laigud saba allpoolel on unikaalsed. Oskab ka väga hästi laulda. Mehed suudavad paaritumisperioodil ette kanda kuni tund aega kestvaid keerulisi ja varieeruvaid heliteoseid.

Sa mõtle, kui ära haritud me nüüd järjekordselt oleme!
Ja igvesti vahva virtuaalseaalsuse kogemuse pakkus muuseum lõpetuseks ka veel - nii et oli tore küll.