Hai, hau aar juu?

Meie kodu. Pildistatud neljapäeval, 1. septembril 2016 kell 14:41. Tagaplaanil Vatnajökulli liustiku üks sabake. Tuletan meelde Thorey läinudaastasi sõnu: "Ma olen käinud küll nendes maades, kus on mets. Jumalast õudne - mitte midagi ei näe!"

 Vaatamisväärsused teel tööle. 

Kui keegi arvab, et elu Islandil on mingi meelakkumine, siis nii ongi! Vähemalt ülehomsest peale, sest siis ootab meid taas 5-päevane puhkus välismaal. Välismaaks on otse loomulikult endiselt Island. Mõnel ikka veab, eksole!

Siiamaani oleme lihtlabaselt ja  ullumoodi rüganud. Esialgu arvas pererahvas, et annavad meile saabumise puhul aklimatiseerumisaega, kuid siis tulid juba esimesel ööl kätt silitama, põske paitama ja mesijuttu puhuma... õnneks me olime laeva peal piisavalt aklimatiseerunud ja nii ongi juhtunud, et 12 päevaga on minul näiteks kokku tulnud 128 töötundi. Sestet parasjagu on pererahval taas tööliskriis –

- seda kutti, kes juba eelmisel aastal siin oli ja nüüd jälle pidi tulema ja tuligi, kuid kui kuulis, et oodata on ka tema eelmise aasta tüdruksõpra, kadus kut tuul – seda kutti sai juba korra mainitud.
Siis jõudis kohale poolakas Anna, silma järgi nii umbe 40ndates daame. Selline vanus tundub nagu mingil määral usaldusväärsem, eksole. Esimesel päeval kohtasime daamet lõunasöögilauas, teisel päeval võttis ta endale vaba päeva ja kolmandal helistas, et tema on nüüd juba Reykjavikis, tema enam ei tule, makstagu talle kahe päeva palk välja.

Novott. Ja keegi peab ju kõikide nende noorte kuttide ja muude daamede tööd ära tegema. Sestet turisti ju ei peata! Tema tuleb! Täna näiteks tuli ta Austraaliast ja Taist ja Jaapanist ja Venetsueelast ja Šveitsist ja Hispaaniast ja Itaaliast ja Saksa- ja Iiri- ja Ameerikamaalt. Eile tuli tema mitu korda Hollandist ja Kanadast. Isegi Venemaalt tuli eile. Ja kõik otsejoones minu juurde magama! Koolimajja ja koolimaja taha. Kuidas nad teavad, et ma siin olen??? Kaks ööd on maja jälle viimse voodini turisti täis olnud. Nagu ka muruplats telkijaid. Septembrikuus. Keflaviki lennujaamast käinud 2015. aastal läbi 6,7 miljonit reisijat, aasta varem 4,8 miljonit... Samamoodi kasvab pidevalt Reykjaviki sadamasse saabuvate kruiisilaevade arv: 2015 suvel olnud neid 108, tänavu 114, tulevaks aastaks on ennast kirja andnud 132... Island on ikka väga in.

Nii in, et kui FB-s jagati pilti Islandile saabunud kirjast ja ma seda teistele töökaaslastele näitama tõttasin, siis olid nii rumeenlased kui poolakad kui taanlased kui islandlased seda juba näinud :) Kiri, muide, jõudis adressaatideni.

Foto on pärit siit.

Ükspäev hakkas kaardimaksemasin miskit islandi keeles seletama, aru mina ei saanud, mis tal häda on. Helistasin peremehele. "Känn juu spell it," tegi peremees ettepaneku. Meie vestlus - islandi keele spellimine eestlase poolt üle inglise - oli peaaegu samaväärne alljärgneva looga (olla tõsielust):

Soomlane, hr Ruokokoski, helistab transpordifirmasse: I am waiting one shipment.
Teenindaja: Please tell Your name?
Soomlane: Ruokokoski
Teenindaja: Can You spell it, please?
Soomlane: ar ju õu kei õu kei ...
Teenindaja: im fine, thank You. Please spell Your name...

Me loodame, et juu aar ool õu kei!