Zimmermanni-teemaline koolitus

Kõige lahedam siinse elu juures on see, et ikka jälle kerkib mingisugune teema üles, millest sa varem kuulnudki pole.
Mina ei teadnud seni midagi tšehhide Zimmermannist.

Koristajate vabatahtlikul ja juhuslikul täienduskoolitusel  :)
või Miss Iganes...

"Heissa-hopsa-Dubrandissa," ütlen ma hommikusöögilauas, kui saabuvad Eliška ja Adela. Sest Saagu Valgus oli kunagi kinnitanud, et kõik tšehhid teavad seda repliiki.

"Jah, see on sellest laulust," ütleb Eliška (kelle nimi kohalikus keeles tähendab armastust) ja laulab paar rida. "Laul on Zimmermanni filmist."

"Kes? Mis? Mis film?"

"Zimmermann. Tegelikult Jara Cimrman. See on - ma ei tea, see on peaaegu nagu meie kaasaegne rahvuskangelane. Paar aastat tagasi valiti kõigi aegade suurimat tšehhi, sõnumihääletusega, tead küll, Püha Venzel, Karl IV, Vaclav Havel - aga Cimrmani ei olnud nimekirjas ja siis rahvas hakkas tema poolt hääetama ja ta tuli teiseks," seletab Eliška.

Selline mees ja mina ei tea midagi!

"Temast on film ja temanimeline ja -sisuline teater on meil ka. See on täiesti eriline stiil, mida nad seal teevad - etendus algab alati esitlusega, mis räägib Cimrmani eluloost, keskendudes iga kord mingile erinevale seigale, see näeb välja nagu mingi teaduslik seminar, umbes tund aega, ja siis tuleb etendus, mis toetub eelräägitule, kah umbes tund aega, ja näitlejateks on kõik mehed. Ka naiste rollides on mehed," täiendab Adela.

See kõlab veidralt ja pisut isegi isikukultuslikult - teater, mis töötab ühe mehe eluloo peal?

"Kus see teater asub?"

"Prahas, aga nad teevad kogu aeg väljasõite ka."

"Kui kaua teil selline teater juba tegutseb?"

"Minu meelest nad alustasid 60ndatel," ütleb Eliška.

"Ja kõik see aeg on etendatud ainult ühe mehe elulugu?"

"Jah," kinnitavad tšehhid. "Sest ta oli väga mitmekülgne mees. Leiutaja, kirjanik, luuetaja, rännumees, loodusteadlane, õpetaja, insener, arhitekt, sportlane, kriminalist... universaalgeenius, noh. Ta on igasuguseid asju leiutanud, ma mäletan, et kui ma väike olin ja me isaga telekast tema saateid vaatasime, siis näiteks tuli välja, et elektripirni on Cimrman leiutanud,  see on tšehhi keeles veel tema eesnime järgi nimetatud - Jara  - žarovka (hääldub jarovka)."

"Aga Edisson?" küsin mina, olles üksjagu segaduses.

"Jah, igal pool patentide juures on teised nimed, tema ei hoolinud sellisest kuulsusest, aga ta on väga palju asju leiutanud. Dünamiidi. Jogurti. CD-plaadid on ka hoopis Cimrman Discs. Ja ta rändas jube palju ringi ja kohtus kogu aeg kuulsate inimestega, täitsa juhuslikult, näiteks kohtus ta Tšehhoviga, kui see oma "Kolme õde" kirjutas.  Tegelikult Tšehhovil oli alguses tegelasi kaks, kaks õde, aga Cimrman ütles, et kaks on liiga vähe, pane üks juurde," räägib Adela õhinal.

"Ja Eiffeli torni praegune kuju on ka temalt," kinnitab Eliška. Ta kohtus ka herr Eiffeliga ja ütles, et pane siia ja siia kaared, et siis saab ägedam."

Ma vaatan jahmunult tšehhitaridele otsa. Need on täiesti üles keeratud.

"Ja ta käis esimesena Põhjapoolusel."

"Ja meil on peaaegu igas linnas ja külas temanimeline tänav. Või vähemalt väga paljudes."

"Millal ta elas? Umbes?"

"Ta sündis kas 1856 või 1865 Viinis. Aastaarvu ümber vaieldakse. Isa oli tšehh ja ema austerlane. Pärast elas Prahas. Ja rändas terves ilms ringi. Esimeses maailmasõjas jäi kadunuks. Tšehhis teavad kõik tema elulugu peast."

Ma mõtlen, kas Eestis oleks kedagi, kelle elulugu kõik peast teaksid. Aga noh, meil ei ole sellist ühele mehele pühendatud teatrit kah.

"Ja tead, tegelikult Cimrman alguses üldse ei teadnud, et ta on mees," võtab Adela uuesti jutuotsa enda kätte. "Ta käis 14. eluaastani tüdrukutega ühes koolis ja arvas, et ta on tüdruk."

Järjest veidramaks läheb.

"Ja kuna ta oli täiesti veendunud, et ta on tüdruk, siis kui nad puberteediikka jõudsid ja teistele tüdrukutele tissid hakkasid kasvama, siis ta arvas, et need tissidega on mehed  - sest temal ju ei olnnud tisse ja ta oli ometigi tüdruk..."

"Ja suurtes muuseumides, isegi Praha Rahvusmuuseumis, on ikka ja jälle näitusi Jara Cimrmani elust ja tegemistest. Ja Petrini torni lähedal on Jara Cimrmani muuseum."

Eliska ja Adela on täiega elevil ja õhinas.

Hämmastav. Kõigi aegade suurim tšehh, keda tegelikult kunagi pole eksisteerinud... Et terve rahvas niimoodi  selle mänguga kaasa on läinud - hämmastav!!!