Thursday, March 26, 2015

Kui ise ei pea mitte midagi tegema

Eile hommikul tööle sõites ütles auto: "Miinus 21." Töölt tagasi tulles teatas: "Pluss 1." Anna-Leena, kes hommikuti meiega koos tööle sõidab, hakkas hangetegemisejuttu rääkima - sedasama, mida Pentti ja Marikagi olid rääkinud ("aastaaeg", mil lumi kannab - päeval sulatab, öösel külmetab ja lõpptulemusena saab lume peal kasvõi traktoriga sõita.). Ühel suusatamisringil nägi Kaili lumemõõdupuud ning väitis, et meil on siin tubli meetrijagu lund veel maas. Mina temaga vaielda ei julge. Ja Marika oli täna porosid lume peal kõndimas näinud, nii et hang on olemas. Tehtud.

Et kuidas meil läheb? Täname küsimast, hästi :)!
Eile töötasime kolmes kohas - oma tavapärases, seejärel "vaestemajas" ja siis golfiklubis. Oleme peaaegu kaks ja pool kuud siin olnud, aga rutiini üle ikka veel kaevata ei saa. Nii palju on erineva planeeringuga kortereid, et automaadi tunnet igatahes veel ei ole. 
"Tavapärane" tähendab kolme erinevat maja, milles igaühes on erinevad korterid - pisikestest studio'dest selle 300-ruutmeetriseni välja, kord läbi kahe, kord läbi kolme korruse.  Noh ja "vaestemajas" ja klubis on samamoodi erinevate planeeringute ja suurustega korterid.

Golfiklubis oli muu hulgas vaja teha ka välisiivous. Vahekoristus. Laadisime käru siivousväliseid ehk koristustarbeid täis ja veeretasime kohale. Kedagi põld kodus. Hingasime kergendatult ja hakkasime pihta. Mina läksin, nagu alati, vetsu ja Kaili voodisse. Elamine oli - noh, sellises keskmises seisukorras.

Korraga saabus pererahvas kolme noore mehe näol koju.  "Meille sanoitti, että täällä on välisiivous tilattu...", kokutasin kohmetult. "Ahah, võib-olla tõesti,..." vastasid noored mehed, samuti ootamatust kohtumisest kergelt üllatunud, sulaselges eesti keeles.
Kabistasime siis igaüks omas nurgas - mina saunas, Kaili magamistoas ja poisid köögis. Olid teised ilmselt mäe pealt lõunapausile tulnud. No kuidas me edasi koristame - tõmbame tolmuimeja taustamuusikaks käima ja lähme lükkame lapiga taldrikualused puhtaks nagu õndsa vene aja sööklates? Paigutame poiste ihupesu voodite pealt oma käega ümber, las nad vaatavad, kuhu sokid käivad ja kuhu susped - sest ette on nähtud voodipesu vahetus?
Piilusime poiste selja tagant Kailiga üksteisele otsa ja tegime grimasse. Seejärel astusin poiste ette, lõin käed puusa  ja teatasin toonil "Koristaja on ka inimene", et söögu rahulikult oma kõhukesed täis, meie võime vabalt hiljem tagasi tulla. Emakeeles esinemine ei valmista mulle mingeid raskusi, pealegi oli iga viimane kui sõna sulatõsi. Meil oli seal vähemalt kolm korterit veel vaja koristada. 
Poisid rõõmustasid meie lahkumise üle sedavõrd, et kui me ükskord tagasi läksime, olid nad ise kogu korteri ära koristanud. Meil jäi vaid puhtad linad voodisse panna.
Kaili arvas, et töö tõhustamise eesmärgil peaksimegi hakkama vahekoristusi tegema ajal, mil inimesed kohal on. Et siis saavad nad ise ka kauni kodu loomisesse panustada.

Täna oli meil vaba päev. Päike säras ja meie "lasketelesime" terve päeva omaenda kodumäe otsas ehk Levil. Oli hullmõnus ja hirmilus päev! Meil said vist kõik sinised rajad ehk need, mis on nautlejatele ette nähtud, läbi naudeldud. Proovisime korraks ka rohelist rada, aga see osutus liiga suureks pingutuseks - seal pidi keppidega hoogu juurde lükkama, et mäest alla saada.
Ja milliseid tõstukeid nad tänapäeval teevad! Kõige peenem oli gondel, seal pidi enne sissseastumist isegi suusad jalast ära võtma ja ukse taha sahtlisse panema. Teine tore tõstuk oli selline, kuhu nii umbes kuus inimest korraga peale istuvad. Selleks lastakse kuus inimest ühekorraga väravatest läbi (umbes nagu poroajamisel), kõik need kuus satuvad, suusad jalas, sõitva lindi peale, lint sikutab nad täpselt võrdsele joonele ja siis sõidab tagant istepink neile tagumiku alla. Ise ei pea mitte midagi tegema. Või kui, siis vähe-vähe...

Selline pilt sai, kui palusin Kailil ja Marikal teha nägu, et nad suusatavad... Peaaegu laupkokkupõrge...

Varsti on lihavõtted tulemas. Soomes käivat  munapühade ajal mardisandid. Täpsemalt on need küll  lihavõttenõiad, kes  käivad ukselt uksele virbumas. Kaili arvates peame me kindlasti minema, sest külmutuskapp hakkab jälle tühjaks saama.  Virbumissalm on meil juba peas...


2 comments:

  1. See poseeritud pilt.... mnjh, näitlejameisterlikkusest pole te vist midagi kuulnd. Pooside järgi võiks arvata, et oksendate kooris....

    ReplyDelete
  2. Sa mõtlõ, kuis iks mägeden pett!!! Tegelikult on need kaks seal õnnelikud...
    Igatahes õnnitleme Parksepa Keskkooli näitetruppi suurepäraste saavutuste eest õpetajate teatrifestivalil ! (Üksiti olgu öeldud, et meil on nende etendus tehnilisi abivahendeid kasutades ka ära vaadatud ja meiepoolne eriauhind läheb Silja lõualotile.)

    ReplyDelete