Allani ja Olga juures ööbisime oma Nordkapi-reisil.
Ega me neid varem tundnud. Sellegipoolest olime neid veebruarikuust
saati oma ööbimissooviga terroriseerinud, öeldes, et nüüd äkki tuleme -
ah, ei seekord ikka ei tule... Ilm.
Allan ja Olga on nii sümpaatsed noored inimesed, et võiksid vabalt meie
endi lapsed olla. Kõik emad saavad aru, et see on ülim kompliment :)
Lisaks kuulub nende pisikesse armsasse perekonda Nik. Või Nick. Veterinaariks õppiva Olga lapsepõlvesõber ja -kaaslane.
Treffneri kooli lõpetanud Allan on maailmas ohtralt ringi seigelda
jõudnud. Nüüd on pisut pikemalt pidama jäänud ja pärapõrgu-bussijuhiks
hakanud. See tähendab, et rohkem põhjas enam bussijuht olla ei
saaks. Üheks põhiliiniks on turistide vedu Nordkappi. Et buss ikka teel
püsiks, on pagasiruum betooni täis laotud...
Allani seiklustest ja elust maailma veerekese pääl saab loodetavasti lugeda maikuu Aja Lehest.
Allani suhteliselt värskeks hobiks on "helikopteri piloodiks olemine",
nagu ta ise muheledes oma droonilennutamist nimetab. Siinkohal ka link
Allani tehtud 3-minutilisele videoklipile Nordkapist. Tasub vaatamist!
Kes tuleks selle peale, et märtsikuus moosi keetma hakata??? Olga.
Kes tuleks selle peale, et märtsikuus moosi keetma hakata??? Olga.
Ja millist smuutit Olga veel teha oskab! Mmm...
Ülaloleva üllatuskomplektiga - märtsikuine moos ja isekuivatatud
fruktilipsud - lõppes meie visiit Allani ja Olga juurde. Ja olgu
öeldud, et need banaani- ning ananassilipsud olid pikal tagasiteel
tõesti mõnusad aeg-ajalt põske pista! Aitäh!
No comments:
Post a Comment