Thursday, April 9, 2015

Pönttö-päev


Mina kui sanitaarruumidele spetsialiseerunud siivooja tean ju, mida tähendab pönttö. Kempsupotti. Mu meelest sobivad siinsel juhul sõna ja tegu  isegi ilusasti kokku. Selline väike pöntsakas asi kempsu nurgas.

Üleeile saime endale allüürniku.
Iso Possu oli meie käest kümmekond päeva tagasi küsinud, kas me oleksime nõus ühele tüübile ulualust pakkuma.  Et elab teine sajakonna kilomeetri kaugusel ja ei taha iga päev sõita. Meile jäi mulje, et jutt käib nii umbes kolmest ööst lihavõtete järel.
Üleeile küsis Iso Possu, et kas meil on meeles, et täna tuleb öömajaline. Ei, see meil küll meeles ei olnud, et kohe täna.
Me ei jõudnud tööpäeva lõppedes õieti veel koduuksest sissegi, kui uus kolleeg oli kohal.
Kaili oli sellest äkilisest rünnakust nii ärevusse aetud, et läks jalutama (ja külmetas üksiti kurgu ära). Mina sain 5 tundi tasuta keelekursust. Ja selle käigus kahtluse, et tüüp jääb terveks aprillikuuks...

Kursusel esines ka sõna linnunpönttö. Vaatasin õpetajat kahtlustavalt: kas ta ikka teab, mida ta räägib? Lindude kempsupott? Õpetaja tundus väga enesekindel. Võtsin tal käest kinni ja viisin vetsu. "Mitä tämä on?" nõudsin. "Pönttö," vastas õpetaja veendunult. "Ja see lindude oma on kah pönttö?" - "Kyllä," kinnitas õpetaja.

Kui googeldate sõna "pönttö" ja valite pildid, saate kordamööda vetsupotte ja lindude pesakaste.

Järgmine päev oli vaba ja peaaegu-pönttösid täis. Pool-pönttösid selles mõttes, et kord olid need lindude söögimajad, kord niisama stiili või kaunistuse mõttes püstipandud traditsioonilised saami "toiduaidad".
Sealt küll kasemahla tulema ei hakka, olime Kailiga ühel meelel. Pilt on tehtud Kittiläs, Sibakow-Mansikka galerii ees.
Ringtee Pyhä-Luostol külastuskeskuse Naava juures.
Lindude söögimaja Pohjan Kruunu nimelise turismiatraktsiooni juures. Atraktsioon ise oli vägagi suletud olekuga, kuid linnukeste eest oli südamest hoolt kantud.

Veel üks mõtisklus keelekursuselt:
Eesti keeles ütleme "lumememm", isegi kui tegelasel on kaabu peas ja ilmselgelt isase olemisega. Sõna "lumemees" on pisut luulelise alatooniga. Soomlased kasutavad sama olendi kohta sõna "lumiukko". Ukko tähendab (lisaks taeva, ilma jt jumalale) vana meest, taati, ätti. Sugulasrahvaste lumeteod annavad niisiis kena lumevanapaari kokku!

Meie siin võime endale lubada lumistel teemadel mõtete mõlgutamist,  ehkki tuleb tunnistada, et teatud talve taandumise märke hakkab isegi siinmaal aimduma...

P.S:
Huvitav, mida peaks arvama sõnast syyttämättäjättämättömyys ?


No comments:

Post a Comment