Vana abielupaar

Igal hommikul küsib Kaili minu käest: "Mis mi tiimi pühini?" ja mina vastan: "Mõsõmi ja nühimi." Sellega on kõige olulisem informatsioon vahetatud ja ega meil suurt rohkem teineteisele öelda polegi. Nagu vana abielupaar. Kaili küll üritab mõnikord seltskondlikku vestlust arendada ja küsib, mida ma süüa tahaksin, ja mina vastan selle peale, et mul ükskõik. Nagu vana abielupaar.

Aga pühad hakkavad kahjuks läbi saama. Kahjuks selles mõttes, et kõik see, mis on kalendrisse punasega tehtud, käib topelttasu alla. Ja kui juhtub ületundideks minema, siis pidi veel teise topelti otsa saama. Sellisel moel arvestades oleme viimase nelja päevaga kumbki 60 tundi tööd teinud.  Kuid ka tavaarvestuses on uhke andmine olnud. Mitu vaba päeva pluss hooaja lõpu soodsamad mäehinnad on rahva välja ajanud. 

Meie viimane ponnistus oli täna õhtul kell 20.00, kui Iso Possu helistas oma valvekoristajatele ja ütles, et Kolmiosse on elanikud juba sisse läinud, aga see on puha ligane. Ilmselt mingi viimase hetke internetibroneering. No mis meil selle vastu saab olla, kui topelt-topeltit pakutakse! Panime aga jälle oma uhked punased kollase päikesega tööriided selga ja läksime ning lõime need sissekolinud välja. Küsisime neilt  telefoninumbri ja kui nad selle pahaaimamatult öelnud olid, teatasime, et tehke nüüd, mis tahate, aga tuppa tagasi saate siis, kui meie lubame. Ei julgenud  nad meile midagi suuremat vastu öelda, palusid vaid härdalt, et me nende sööke ära ei sööks... no ausalt, ma ei tea, mis hirm söögi pärast siin riigis valitseb!

Veidi enne Iso Possu helistamist oli Kaili just öelnud, et viib mu täna jalutama (nagu vana abielupaar). Kui me siis lõpetanud ja juba koduteel olime, küsisin Kaili käest sarkastiliselt (nagu vana abielupaar), et kuhu see jalutuskäik jäi, lubasid ju jalutamist, aga viisid jälle tööle. Kaili teatas, et ma olla saanud neli korda üle õue jalutada, iga kord oma tubli 10 meetrit. Mis on iseenesest puhas tõde, aga mulle ei meeldi jalutada, tolmuimeja voolik ümber kaela.  Ma arvan, et enam ma Kailiga jalutama ei lähe.

Rohkem pidupäevi soomlased huhtikuusse kahjuks planeerinud ei ole ja me peame tavaliste pühapäevade najal endal hinge sees hoidma.  Ainult kolm pühapäeva ongi veel jäänud, siis saab meie (ja ka kõigi teiste) tööleping otsa ning terve Levi  läheb suvepuhkusele. Väga veider on mõelda suvele, kui akna taga on selline pilt (naabermaja):

Meie endi maja näeb välja niisugune:

Meie kaunis kodu on tagant teine. Numbriga 22.

Tulles tagasi selle juurde, et rohkem pühi pole tulemas - ma ei teagi, millest me nüüd hommikuti räägime...