Siivutu

Viimasel ajal saab Eestimaal alati nalja, 
oleneb muidugi kohast, igal pool küll ei saa... (Jüri Üdi) 

Täna õhtul käisime jälle natuke virmalisi vaatamas. Me pole veel mingeid ülivõimsaid kohanud, kuid need kahel korral nähtudki on algajale abiks. Rohelised teised alles. Täna olid nad üsna aktiivsed, muudkui tulid ja kadusid ja moodustasid erinevadi kujundeid.

Ja mõtlesime selle õhtuse jalutuskäigu ajal, et tühja kah, täna postitust ei tee. Et see tänane  tööpilt nüüd nii äge ka ei ole.

Siivutu. Siivouttu? - Teile esinevad Kaili, Iso Possu, Unna ja Manna.

Otsus tehtud, olime kohe tükk maad rahulikumad. Nagu ikka inimesed, kes on otsuse vastu võtnud.
Ja siis  saime kirja sõber Üllelt Eestimaalt ja otsustasime, et see väärib jagamist. Ülle õnneks ei keelanud. Niisiis:

"Meil eile sadas ka kenasti ja tuiskas, aga täna jälle kõik vesisevõitu. Teedel lumi kinni sõidetud, muudkui lase aga liugu.
Istusin sel kallil laupäeval oma toas ninapidi arvutis, kui äkki läks köögis hirmsaks naeruks. Või pigem kisaks. No tormasin siis vaatama, mis lahti.

Kolm kõhetut purupurjus kuju, kellest keskmine oli naine, proovisid mööda libedat teed poodi jõuda. Naise jalad ei saanud kuidagi teega kontakti ja ikka jälle niitis ta end toetava mehe kas vasakult või paremalt jalust maha.  Nii nad siis kukkusid ja tõusid nagu olümpialaine, ikka esimene, teine, kolmas ja siis tagurpidi...
Lõpuks jõudsid siis poeni. Nagu mehed daamest lahti lasksid, see kukkus. No poisid upitasid ta siis jälle püsti ja panid seljaga vastu ust, aga ei saa ju siis poodi, kui keegi seisab ukse ees... nügisid ta siis prügikasti kõrvale ja üks hoidis käe vastu naise õlga... ju vist veidi tugevalt, sest hoitav tegi pöörde ümber toetatava õla, rabas ehmatusega kaissu prügikasti ja maandus selili, prügikast tema peale...Poistel jälle tükk tegemist. Endalgi tasakaaluga raske, jalgealune libe... küll nad siis mässasid ja kukkusid, aga lõpuks oli see vedel daam püsti. Käed ümber pikema kaaslase kaela kaardus teine nagu kahemehesaag, kui see otsapidi maha panna ja teise otsa peale vajutada.
Ja kas sa tead, tuleb välja, et ka joomases peas võivad tekkida hiilgavad ideed! Mehed lohistasid daamikese poeesise laternaposti juurde, selg vastu posti, üks hoidis kinni ja teine sidus jopevööga naise posti külge keskkohast kinni. Seisabki!!! ....ja läksid ise poodi. Daamike muudkui kilkas ja kaardus ja kummardas seal posti küljes...
Siis tuli üks auto, millest väljunud härra kohe naisterahvale appi tõttas, õnnetukese (või õnneliku) kohe lahti harutas ja siis kohe koos temaga ka püherdama kukkus... Vaene härra, küllap kahetseb oma abivalmidust elu lõpuni!
Seda potsamist oli seal veel küllaga, aga mehed tulid poest ja kuskilt leiti ka kelk ning daamikene sai sõita.
Hiljem kuulsime loo jätku, naine vaeseke oli kelgule magama jäänud ja mehed ei saanud teda äratatud. Jätsid ta kelgule, nööri aga panid seisva auto konksu otsa, et maas saab muidu märjaks... varsti läinud uueks ja juba palju kiiremaks sõiduks..."

Ole Sa tänatud, Ülle, me saime kohe mitu tiiru loetud-naerdud!

Rõõmsat pühapäeva (ja esmaspäeva ja teisipäeva jne) meile kõigile!