Sitasitik, heinaritsik ja Milford Sound

Hommikune Piopiotahi ehk Milford Sound

Rivertoni kohta ütlesid Jeff ja Sherry, et see on kohalik Prantsuse Riviera. Et nemad lähevad sinna oma sõpradele külla ja kui me tahame, siis võime kaasa minna. Mitte küll nende sõpradele külla, aga niisama ilulema. Me tahtsime.
Tegelikult sattusime ikkagi natukene sõpradele ka külla. 6 lapse ema Kristiin oli järjekordne ülisõbralik tegelane. Kristiini pere (kuhu oli praeguseks jäänud lisaks abikaasale veel vaid üks laps) kolis alles mõni kuu tagasi Invercargill'st Rivertoni. Kristiin on hull aiafänn ja nii oligi parasjagu käsil tohutu aia ümberkujundamine. Ja Kristiinil olid ka vuhvijad, kaks meerikamaa tüdrukut, ja siis sattus mööda jalutama umbes nagu kohalik aiandusguru, kah kaks vuhvijat sbas, üks neist oi Rootsi tndruk ja siis meil oli peaaegu et kokkutulek. Kus meie olime kõige paremad, sest ülejäänud kamandati peagi tööle, aga meile näidati, kus ja kuidas me endale kohvi saame teha :)

No aga me läksime ikkagi kohalike väärsustega tutvuma. Esimese väärsusena väntas meile vastu matkur-jalgrattur, kes lisaks kõigele muule vedas endaga kaasa mingit kõlarivärki ja sõitis ringi nagu mingi vändadiskor. Teise väärsusena avastasime, et Rivertonis on iluaiad in.

 Kolmandaks avastasime, et ka UM-l kasvavad moonid.  

Neljandaks leidsime taas väga vahva polüfunktsionaalse lahendusega objekti. Vaatepatvorm, kus sa võid alla tulla treppidest, kuid võid ka nii:

 Vaateplatvormi vaade

 Kuna lahterdaja-süstematiseerija-organiseerija Sherry oli meile koostanud Rivertoni „must do” listi, siis me muudkui tegime. Käisime kirikus ja veduris ja UM parimas muuseumis - vähemalt üks oli nii arvanud ja see arvamus oli suurelt seina peale kirjutatud.

 Õhtul oli siis meie närvesööv esmaettekanne - Kaili, Ulvi ja Ukulele. Seejärel laulis ja tantsis pererahvas tänutäheks meile ka jälle. Ja kuna üks maoorikeelne laul meile eriliselt meeldis, saime seda veel plaadi pealt ka - esitajaks Hayley Vestenra. See tüdruk oskas laulda küll!

Hommikul panid Jeff ja Sherry meile teemoonaks juuustu kaasa - nii armas!!! - ja ütlesid, et kui Milford Soundi jõuate, siis otsige Amanda üles. Et Amanda töötab seal hotellis ja oli ka nende juures vuhvimas ja õppis ka ukulelet mängima. Minge ja tervitage teda.

No ega me siis Sherryle vastu julge hakata!

Üheks igaveseks probleemiks siin maal on see, et sul pole kuskile oma telki üles panna. Kõikse aeg on keelumärgid. Ja kui sa oled jalamees, siis need mõnikümmend kilomeetrit ametliku telklani ikka üldse ei ahvatle. Niisiis matkas Kaili läbi ühe pisikese jalutusraja ja ütles, et selle keskel on kena väike heinamaa ja et selle me võtame.

Aga päev oli veel liiga noor selleks, et keelutsoonis keelatud tegevustega alustada. Niisiis söötsime lihtsalt sandfly'sid. Aga vähemalt oli ilus olla.

Muudkui söörtsime ja söötsime...

 Milford Soundi ümbrutsevatest mägedest kõrgeim on Mitre Peak ehk Piiskopimüts, 1692 m.

Ja siis lõpuks otsustasime, et nüüd on aeg kuritegevuseks küps.
Samumeie, kuidas nad meie peale karjusid!!!

Milford Sound on UM kohustuslik turismiatraktsioon: Tasmani merest 15 km pikkuselt sisemaasse tungivat fjordi, mille seinad kohati 1200 m kõrguseni ulatuvad, on kaheksandaks maailmaimeks pidanud R. Kipling, see on kantud UNESCO maailma looduspärandi nimistusse ja seega on tegemist kohaga, kus tuleb ohata ja õhata.

Me ohkasime ja õhkasime püüdlikult ja usinasti. Kahtlemata on Milford Sound ilus. Vesi, kosed, kaljud. Aga Geirangeri fjord Norras on minu meelest veel ilusam. Ok, Geirangeris ei näidata hülgeid. Siin keeras laevuke ennast hülgekalju kõrvale ja need elukad olid kohe väga-väga-väga lähedal. Ainult päike oli nende pildistamiseks valepidi :) Ja delfiinid hüppasid siin ka vahepeal korraks välja - aga väga korraks.

Hülgekalju

Prantsuse poiss, kes meid järgmisena oma autosse võttis - ehkki tal oli seal surfilaud ja kõvasti muud nodi - tahtis peatuda Chasmi kose juures. No oli küll jälle tore - umbes nagu Trümmelbach Šveitsis :) - sellised väga-väga lihvitud kivid ja kaljud ja augud, kust vesi läbi puges...
Prantsuse poiss läks matkama, meie saime endale austraallased.

Ja nii me Te Anausse jõudsimegi...

Aamen.