Tants aurukatla ümber

Meie august on UM veebruar.
Augustis on Antslas Hauka laat.
Veebruaris on Dunedinis Thieves' Alley Market Day.
Niisiis saatis pererahvas meid laupäeval  laadale.
 
Potilaat see just ei olnud, ehkki nõusid pakuti. Tõsi, veidi uues vormis - ühed kavalpead olid vanad klaaskausid lampideks teinud:

Dunedini rand oli hambaid täis. Kaili puges ühte auku ja teatas, et tema on hambauss. Naljahammas selline! Sööbik ja Pisik ei tulnud vaesekele üldse meelde! Millest võib järeldada, et meie ajupuhkus  jätkub. Tants kestab veel!

Sellegipoolest pole meiegi elu siin mingi meelakkumine - laseme ringi nagu oravad rattas...

Peale selle see maa väriseb kogu aeg. Nii umbes 9. veebruaril värises Wellington  5,7 magnituudi käes. See 2011. aasta värin, mis Christchurchist üle käis, kesklinna maatasa tegi ja 200 inimese jaoks nende viimaseks värinaks elus jäi,  oli tugevusega 6,3. Ja nüüd sõbrapäeva auks väristas Christchurchis jälle, tugevusega 5,8 või 5,9 - andmed erinevad. (Ma mõtlesin juba enne, et siin pole mingit sõbrapäevaeelset paanikat poodides, paar postkaarti ehk leiab, aga ei mingit roosat vahtu - näed siis,kuidas ekstreemilembide maal sõbrapäeva tähistatakse!)
Üksainuke maja kukkus Christsrchis kaljuservalt alla - eksole, üks haritud inimene ehitab ju oma onni merest kaugemale - aga seal põlnd kedagi. Ja minu meelest ainukesed, kes kannatada said, olid kaks surfarit, kes selle allakukkuva kalju eest päris ära ei suutnud põgeneda - et need olid kriimustada saanud.
Ma ütlen, see sporditegemine on üks ohtlik värk!

Ja siis me arvasime, et Oamarus oleks ka vaja ära käia. Mõtlesime, et läheme Oamarru pingviinijahti. Et need pisikesed on nüüd üle vaadatud, aga kollaste silmadega pingviine me veel näinud ei ole.
Oamaru üllatas. Esiteks oli siin jälle hulk Viktori maitse järgi maju, teiseks oli siin päris äge steampunk'i keskus ja kolmandaks ütles infopunktitädi, et nendel enam kollasilmpingviine polegi, et merilõvid on nende pingviinid kõik pintslisse pannud.
(Sõnaseletus: steampunki hakati viljelema 80ndatel aastatel, kuulub teadusulme ja fantaasia piirimaadele. Termin viitab 19. sajandil ehitatud aurumootoriga masinatele ning sellistele ulmelistele tehnoloogilistele leiutistele, mida esineb näiteks H. G. Wellsi ja J. Verne’i teostes. Tänapäeval kujundatakse rauast, messingist ja puidust mitmesuguseid steampunk-stiilis igapäevaesemeid (arvutiklaviatuure, elektrikitarre jm), luuakse installatsioone, kunstiteoseid jne.)

Mis meil muud üle jäi, kui mustade Luikede järvega leppida...

Tants kestab veel!