Kodukülale pealetehtud tiir näitas, et mingid võimalused on meil oma kultuurkulgemiskava täitmiseks siingi.
Postbauer Hengi keskelt leidsime raamatukogu filiaali – ülivahva putka, kuhu inimesed tohivad oma vanu raamatuid panna ja kust igaüks tohib neid ka võtta. Putka on ööpäevaringselt avatud.
Postbauer Hengi keskelt leidsime raamatukogu filiaali – ülivahva putka, kuhu inimesed tohivad oma vanu raamatuid panna ja kust igaüks tohib neid ka võtta. Putka on ööpäevaringselt avatud.
Küla pika ajaloo kõrvale (vihjed inimasustuse kohta ulatuvad aastasse 1200 eKr) on mahtunud ka midagi hoopis tänapäevasemat – firma Kago omaniku suurushullustus.
Kago omanik põgenes siia aastal 1968 Ida-Saksamaalt. Tuli, kaks kätt taskus, ja pani püsti ettevõtte, mis pikka aega oli kohalik suurim tööandja. Kaminate, ahjude, küttesüsteemide, sh solaarsüsteemide tootja. Kuid nüüdseks (ettevõtte koduleht ütleb, et jaanuarist 2016) on ettevõte pankrotis ja lossi muudkui püütakse maha müüa. Hind on langenud juba viie miljoni peale, nii et kellel on vaja majakest, millel kelder kopitab – olla halva koha, endise järve peale ehitatud – siis - olge lahked!
Piirkonna suurimaks uhkuseks on aga ca 4 km kauguselt külakesest nimega Buch aastal 1953 leitud kullast kaabu. Üleni ornamentkaunistusi täis tehtud.
Kaabu leidmise ajal ei teadnud keegi, et see on kaabu. Nad panid leiule nimeks hoopis Kuldkeegel.
Üks metsamees olnd parasjagu metsa maha võtmas ja naine tulnd lõunasööki tooma. Olnd sihuke terava silmaga naine, öelnd, et kuule vaata, seal miskit läigib. Ja läind läikijaga hambaarsti juurde. Too katsus hambaga ja ütles, et kuld mis kuld. Ja ahned nagu nad olid, hakkasid edasi otsima ja said lõpuks terve torukübara kokku. Kõrgusega 88,3 cm, läbimõõduga kuni 21 cm ja kogukaaluga 331,4 grammi (pidid ikka osavad kullasepad juba tol ajal olema!!!)
Teadlased arvavad, et kuldkeegel pärineb ajavahemikust 11.-9. sajand eKr ja et selliseid kandsid preestrid religioossete rituaalide ajal. Meie külast leitud kaabu asub praegu Nürnbergis Germaani Muuseumis.
Kuldkeegli leiukohta on rajatud (2012) metallskulptuur, mis on oma kujult ja mõõtmetelt originaaliga vastavuses (5:1).
Üksiti tetavad infomaterjalid, et siit läinud vanasti Frangimaa ja Baierimaa piir.
Piirkonna suurimaks uhkuseks on aga ca 4 km kauguselt külakesest nimega Buch aastal 1953 leitud kullast kaabu. Üleni ornamentkaunistusi täis tehtud.
Kaabu leidmise ajal ei teadnud keegi, et see on kaabu. Nad panid leiule nimeks hoopis Kuldkeegel.
Üks metsamees olnd parasjagu metsa maha võtmas ja naine tulnd lõunasööki tooma. Olnd sihuke terava silmaga naine, öelnd, et kuule vaata, seal miskit läigib. Ja läind läikijaga hambaarsti juurde. Too katsus hambaga ja ütles, et kuld mis kuld. Ja ahned nagu nad olid, hakkasid edasi otsima ja said lõpuks terve torukübara kokku. Kõrgusega 88,3 cm, läbimõõduga kuni 21 cm ja kogukaaluga 331,4 grammi (pidid ikka osavad kullasepad juba tol ajal olema!!!)
Teadlased arvavad, et kuldkeegel pärineb ajavahemikust 11.-9. sajand eKr ja et selliseid kandsid preestrid religioossete rituaalide ajal. Meie külast leitud kaabu asub praegu Nürnbergis Germaani Muuseumis.
Kuldkeegli leiukohta on rajatud (2012) metallskulptuur, mis on oma kujult ja mõõtmetelt originaaliga vastavuses (5:1).
Üksiti tetavad infomaterjalid, et siit läinud vanasti Frangimaa ja Baierimaa piir.
Kuldset kevadet kõigile!
ma vötan selle lossi, palun maksa ära, küll Eestis klaarime...
ReplyDeleteHomme on mul tööpäev ja siis veel mitu päeva. Kas nädalakese kannatab? :D
ReplyDeletetee vähemasti see 10%-ne sissemakse ära...
ReplyDelete:)
ReplyDelete