Hää koht

Pealkiri, teadagi, on kopeeritud Madis Jürgenilt.
Netis olev sünonüümisõnastik annab sõnale "käimla" 21 vastet.
Kes võinuks arvata, et minu elus saabub aeg, mil ma 90 % ärkveloldud ajast veedan vetsus!

Ühe apartemendi kempsu sisenedes leidsin korraga kolm tühja kondoomipakki. Vedelesid teised lihtsalt pilla-palla põrandal. On vast pidu kellegi olnud, jõudsin mõelda, kui nägin veel kolme. Sauna põrandalt ja isegi lavalaudadelt vahtisid veel mõned vastu. Huvitav, kas ostjale oli praakpartii sattunud, hakkas mul nüüd temast juba natuke hale. Enne ettekujutatud võidukas pidu võttis kuidagi kurblikud noodid. 

Järgmises korteris enam-vähem sama lugu, ainult et seal olid pruugitud pakendid kenasti  prügikasti kõrvale seatud.

 "Sa mõtle, millise portsu otsa võid ikka sattuda," läksin Kailile kurtma. "Kümme tükki ostad ja üheksa ei tööta!" Tundsin parajat pettumust ja kerget nördimust kõigi nende hiiglaslike tehaste suhtes, mis vaesele tööinimesele praaki toodavad.

"Kondoomid? Siin on läätsed sees olnud," teatas Kaili, kui oli pakendit lähemalt uurinud.

Nojah. Sel juhul see esimese korteri oma pidi ikka täitsa pime olema.

Kaili on uhke ja õnnelik selle üle, et ta on kirjaoskaja. "Teatud olukordades on ikka lugemisoskusest rohkem kasu kui loogikast," kinnitab ta ühtepuhku. Näiteks kui me jälle Unnamanna B korpusest Goldi C-sse oma tavaariga teel oleme. Äratundmisrõõm tuleb sellest, et esimestel päevadel püüdis ta vaistu abil aru saada, kust kuhu meid tiirutati, ja oli hiljem rõõmsalt üllatunud, kui  leidis liftidest korrusenumbrite kõrvalt ka apartementide numbrid ning majaseintelt suunavaid-abistavaid sildikesi.

Mina olen temaga nõus. Ja kirjasõnast alati lugu pidanud.

Mõnikord on asjalkäimise koht koos saunaga, mõnikord eraldi. 

Pärast seda, kui Ave Maria oli mulle rääkinud, kuidas leiliruumi koristada, marssisin uljalt ühe vaestemaja sauna sisse. Mul oli tunne, kuidas mina olen siiamaani liiga palju ülearuseid liigutusi teinud ja vaeva näinud ja kuidas ma nüüd kolme minuti pärast marsin saunast välja ning hüüan uljalt üle apartemendi: "Tehtud!" ja kuidas Kaili mind imetlusega vaatab...

Selles saunas oli jõulupidu peetud. Kuusk oli neil seal kohe kindlasti olnud ja minu meelest koos juurtega. Lisaks okastele olid lavaludade vahed ka mulda täis.

Kõik emad, kes on kunagi pidanud jõulupuu tagant koristama, teavad, et alati oskab üks osa okkaid ennast niimoodi ära peita, et sul veel jaanilaupäeval jõulud meelde tulevad.

Kaili koristas seekord kogu ülejäänud korteri.

Mul pole ju õrna aimugi, kes nendes korterites elanud on. Aga korteri vetsu koristamine on - noh, nagu kodus. Ei mingeid erilisi ebamugavusemotsioone.

Üldkasutatava  tualetiga on lugu hoopis teine. Mis siis, et retseptsioonis oli tegemist väikese üldkasutatava vetsuga - üks ühekohaline meestele, teine ühekohaline naisinvaliididele. (Mulle see sobib. Kõik ülejäänud naisinvaliidid on ilmselt suusatamas, sest näha neid pole olnud). Mis sest, et tegelikult ei käi selles kempsus ilmselt oluliselt rohkem rahvast kui registratuuri näitsikud - ikkagi oli esimesel korral tunne, nagu oleks mind mingi pahateo eest karistatud ja töö, mida mitte keegi teine teha ei taha, kaela määritud. Isegi kinnastatud kätega oli seal kuidagi ebamugav toimetada. Kaili nina oli samuti krimpsus.

Koduteel arutasime ja imestasime. Et miks nii on.

Järgmisel päeval saadeti meid uuesti retseptsiooni koristama. Ja teate - need vetsud olid selle ööga palju sõbralikumaks läinud!

Koduteel arutasime ja imestasime. Et miks nii on.

Aga nii on.