Meil on nyyd oma pörsas!

Enne, kui me Possust rääkima hakkme: eile söidutas Marika meid  Äkäslompole ja sihukest pilti, nagu meie nägime, ei ole isegi yleilmses internetis olemas. Köigil fotodel on värvid valed. Lähim variant on lehel www.matihas.tv (sealt ka allpoololev foto), aga tegelikult peavad esiplaan ja puud puhtas valges särama ja tagaplaanil eriti intensiivne ja aus beebiroosa sujuvalt yle minema sama intensiivseks beebisiniseks. Sellised värvid vöiks möni impressionist oma talvepildile lajatada. Et niisugused värvid päriselt ka looduses olemas on, seda ei usu täna enam hästi ise ka. Önneks me oleme kahekesi... 

Aga Äkäslompole läksime me selleks, et tööandjatega kohtuda. 

Enne, kui me tööandjatest rääkima hakkame: eile tegime rekordi. Mitte ainult meie, Marika ka. Sest isegi tema pole siinoldud 9 aasta jooksul veel -43 kätte saanud! Meie tegime selle siis oma 9. päeval ära.

Meil on muidugi soe tuba (ja soe voodi, nagu te mäletate) ja meie pärast vöinuks nad seal väljas edasi paugutada, aga meie armas auto! Seesama, millega me pidime täna hommikul 120 km kaugusele proovitööle söitma!

Igatahes föönitas Pentti meie auto käima. Meie "köik-hinnas-puhkusepakett" ähvardab hakata otsa saama.

Marika on väljaöppinud töötute tööle aktiveerija (vahetsitaat Kaililt: "Mida öpid noores eas...") ja nii ta meid maha parseldas. Ega ta meid odavalt ei andnud - meil on nyyd neli tärni ja punased pikkade varrukatega pluusid, millele on ette ja taha tikutud kollane päike ja kahe peale yhed pikad punased pyksid (suurus M). See, et ka teised Best Western Levi Snow White**** siivojad neid kannavad, on peaaegu et juhuslik. (Ma ei möelnud praegu neid meie M-pykse). Igatahes oleme oma ymbemaailmareisi varustust juba esimese tööpäevaga märkimisväärselt täiendanud. Oi! Taskutega pölled me unustasime täitsa ära! Osad taskud on veekindlad!

Meie esimene tööpäev oli Possule väga lihtne. Ta ei pidanudki suurt midagi tegema - juba kolmanda korteri koristasime me ise. Meiega koos oli ka Daniel (aga vöib-olla oli ta ka Erik, jumal seda teab), selline pikaldase loomuga pöhjamaa mees. Possule ta eriti ei meeldinud, pidas teist vaesekest aeglaseks. Siis hakkas Kaili ergutustydrukuks ja hyydis kutile iga natukese aja tagant "Vauhti! Vauhti!" See meeldis nii Possule kui poisile. Mulle ka. Ja ennäe, poiss hakkaski kiiremini liigutama! Ma arvan, et Kaili saab järgmisel nädalal uueks bossiks, sest see praegune pidi Tenerifele minema. Vaatamata sellele on Possu igati kena inimene. 

Kohvilaua sydamlikus keskustelus teatasime talle siiralt, mis me temast arvame: "Sinä olet meidän iso possu!"

Viimased kaks söna soovitame soome keelt mittevaldajatel google translatorisse panna.

Väikesel kodusel lahkumispeol tantsivad Kaili ja Marika Kaera-Jaani. Ja nyyd juba Oiget ja Vasembat. Sest homme saame endale töenäoliselt uue kodu.

Mitte et vanal midagi viga oleks, aga täna öhtul oli suhkur kuhugi kadunud...