Meie pere ja muud loo(ma)d

Sa mötle, kui tore, et see kooseluseadus ikka vastu sai vöetud! Sest nyyd on see, et me Kailiga alates 3. jaanuarist yhes voodis magame, isegi seaduse silmis yks aus ja kiiduväärt tegu! Ja ma pean tunnistama, et Kaili on suurepärane voodikaaslane - ei norska, ei korska, ei siple, ei laiuta... Mönikord könnib unes, aga siiani veel vetsust kaugemale pole läinud.
Voodi ise on ka tore: lai, soe, söbralik.
Ja asub Marika ja Pentti ja Bella ja Kata ja Robi juures. Bella on inglise setter ja Kata on ida-siberi laika. Bella elab toas ja palub pidevalt "rapsutamist" (loe: köhvitsemist), kuid teeb seda yliviisakalt ja kui asjaks ei lähe, lahkub viisakalt. Kata elab "pihalla". Robi on see köige öigem talukass, hallitriibuline.

Elumaja ise on seest suurem kui väljast vaadates tundub. Olen lugenud, et Lapis kuhjatakse talvel sooja hoidmiseks lund ymber maja, nii et kevadeks räästad vaevu paistavad. "Jah," ytleb Marika, "aga meie maja on nii ka soe." Paar aastat tagasi tehti majale põhjalik remont. Soojus tuleb nyyd 200 m sygavuselt. Maakytte vertikaalne vorm. 

Ja soe on töesti. Koridoripörandal olevad saapad on jalgapanekul alati kuivad ja soojad. Mönus!

Ihmiset ovat eriväriset

Marika, kelle kylalislahkuse najal me oleme oma "eelmisest elust" kosumas, on seest soe, habras ja möraline ning pealt köva ja kore nagu kookospähkel.

Mehe ja kodu kaotamine... Kurvad lood on igayks isemoodi kurvad ja vesi on praegugi valmis kiiresti-kiiresti Marika silmanurka hiilima, kui jutt sinnasuunda keerab. Mis sest, et Marika teda löögivalmilt äkilise pöördega jututeemas voi tegevuses törjub. 

"Kui oled kaelani sita sisse sattunud, siis ei kannata enam pead norgu lasta," ytleb Marika. Talunikele puhkusi andma tulnud naine leidis eest teisel moel elu poolt räsitud höimuvelle ja nyyd läheb ca 20 piimalehmaga talul yheksas aasta Marika kindlakäelisel juhtimisel.

"Köige veidramad asjad minu jaoks vörreldes Eestiga?" pyyab Marika välja möelda. "Noh, näiteks see, et sind kylas mitte kunagi löpuni omaks ei vöeta. Mul pole sest midagi, ma tulen teisest riigist ja eks mul ole nii elukogemust kui oma kiiksu, aga kui seda räägib mulle noor abielunaine, kes on pärit kymnekonna kilomeetri kauguselt... Tema lapsed saavad jah kylas aktsepteeritud, aga ta ise jääb aastakymnetaks vööraks - sellest ei saa ma aru. 

Siis see, et suuremate perepidude - pulmad, juubelid - peamine ja köige olulisem söök on supp. Ja kindlasti peavad kondid sees olema, et peen piduseltskond neid luristada ja lutsutada saaks. Mina keerasin Pentti vanemate 80-aasta juubeli sellega kihva, et korjasin kondid supi seest välja - mötlesin, et siis on parem syya...

Siis see, et siin on kombeks koputamata sisse astuda. Sest köik on ju omad, kesse vöhivööras siia satub... Ja kui sina peaksid parasjagu sattuma ebasyndsalt riides olema, siis oled sa ikka yks veidrik, sest tema tuli ju päise päeva ajal ja siis on ju ometigi köik inimesed riides. Ja koputamine vöib toasolijat ehmatada. See, kui mina parasjagu pesuväel olen ja vööras mees korraga keset tuba seisab, see ehmatus on muidugi koputamisega vörreldes kökimöki...

Siis see vaibapesu. Soomes käivad perenaised ikka veel vaipu pesema looduslike veekogude äärde. Vanasti kasutati ju isekeedetud seepi, see oli samuti looduslik, aga kui tänapäevased kemikaalid niimoodi loodusesse uhatakse... See on arusaamatu. Pealegi on neile tänaseks sellised spets-vaibapesukohad ehitatud, kust vesi ei pääse otse loodusesse. Aga nemad lähevad oma vaibarullidega ikka järve äärde.

Siis see kylmkapi-mikrouuni kultuur. Nii nagu tydruk jaab rasedaks, hakkab ta sygavkylma tais kypsetama. Et kui 9 kuu pärast katsikulised tulema hakkavad, siis oleks vötta. Nii nagu tester sinist näitab, läheb lahti... Mina ei saa aru, miks ma peaksin oma kylalistele 9 kuud vana saia pakkuma???

Siis see, et nad ei söö maksa, seeni ja haugi. Pentti ytleb, et pöhjuseks on alates 1950ndatest Venemaal  Novaja Zemljal läbi viidud tuumakatsetused - et väidetavalt vötavad need kolm köige paremini radioaktiivsust kylge ja siis löpetati siin nende söömine. Nyydseks on see lihtsalt kohalik tava - keegi ei tule eriti selle pealegi, et neid vöiks syya. Kölab vööralt - umbes nagu pakkumine syya koeraliha. "

Perenaise lahtised käed on samal ajal järjekordse söömaaja lauale völunud.

Marika on tegutseja. Ja oma elu vöimalikult pönevaks sättinud. Käinud erinevatel koolitustel - näiteks höbeseppade omal - ja trennides - näiteks pilaateses. Jöusaalist leitud naistega on igasuguseid lustiyritusi ette vöetud ning korra aastas söidetakse  "körgmäestikulaagri" nime all nädalakeseks kuskile kodust eemale. Kaugus pole oluline - piisab sajakonnast kilomeetrist. 

"Jahimees olen ka, täitsa ametlikult on relvaluba olemas ja puha. Eestis kölab see eriti veidralt, kui keegi ytleb, et ema on jahimees. Siin on see tavaline - yks meie tuttav teismeline tydruk lasi esimese pödra 10-aastasena. Lapsel loomulikult relvaluba ei ole, laps voib relvast lasta siis, kui tema körval on vastutav täiskasvanu. See oli yks pöhjus, miks ma jahimeheks hakkasin - et mu poeg saaks teistega koos jahile minna. Ja majanduslikult on see ka kasulik - kui loom lastakse, jagatakse liha jahiseltsi liikmete vahel ära. Nii et mina saan ka oma osa, ehkki looma tapjat minust ei ole ega saa - vähemalt mitte enne, kui mu oma elu pole mängus. Aga märkilaskmistel olen alati kohal ja igavesti tubli ka - ehk on seal taustaks NLiidu kooliprogrammi söjaline algöpetus," räägib Marika.

2-3 korda aastas käivad Marika ja Pentti koos kuskil kaugemal reisil. "Pentti on ka reisihimuline, kuid yksi tast poleks vist reisiselli saanud. Mina olen talle nii reisikorraldaja, giidi kui tölgi eest." 

Soome keele kursused ja vajalikud keele- ning muud eksamid on otse loomulikult ammu tehtud. Soome keelt kipub Marika mönikord Penttilegi öpetama.

Ivo Linna on teemal "naised" kunagi öelnud: "Kui me Imbiga tuttavaks saime, ytles ta kohe alguses: teeme nii, nagu mina tahan, siis on köigil parem. Ja tal on öigus!"  - Paistab, et see on ka Penttile selgeks tehtud.

Kiva kieli!

Igatahes pyyame me aru saada, mida pererahvas räägib! Näiteks käib Pentti hommikuti auramas (teed lahti lykkamas). Meie sellepärast ei sure (kurvasta). 

"See, et hääpäiva on pulmapäev, selgub sageli alles järgmisel hommikul", ytleb Marika.  Hää = pulm; pulma = häda. Ilus kolmemöötmeline lause!

Muud loomad

Muid loomi on talus 20 kanti. "Valio maitotila", ytleb silt postkastide juures. Ehk siis piimatalu. Kuni aastani 2005 pidas Pentti ka porosid, enam mitte. Porosid ehk pöhjapötru olla Soomes liiga palju - nii umbes kolm korda rohkem, kui loodus välja kannatab. "Pödrasammalt siin enam ei näe," ytleb Marika. "Kui yle piiri Rootsi vöi Norra lähed, siis näed, kuidas metsas on puudealune halli täis. Siin on pödrasammal juba haruldus." Kohalikud talumehed ei ole samuti sellega rahul, et porosid nii palju on - näljased loomad tulevad talvel pöldudele syya otsima, kraabivad lume pealt ja kevadeks on pöldudel heina asemel suured pruunid kylmakahjustuslaigud.

Aastal 2005 ähvardas jöustuda keskkonnaseadus, mille järgi köik tootjatalud, kus yle 20 looma, pidid hakkama mingit saastemaksu maksma. Siis korraldaski Pentti oma majapidamise ymber ja loobus suuremast osast karjast. Hiljem selgus, et nii hull asi ka pole, kuid rohkemate loomade aktsepteerimiseks oleks tulnud keskkonnaametile esitada lauda ehitusplaan - noh, aga see oli ka aegade käigus jumal-teab-kuhu kadunud. Uue plaani tegemine maksnuks jälle mingeid möttetuid tuhandeid ja vahepeal oli juba sellise suurusjärgu loomadega juba toimetama-majandama harjutud. Nii jäigi.

Vanasti peeti lypsiehma kymmekond aastat, nyyd 4-5. Töuaretus käib talus Marika nöudmisel mitte pulli, vaid lehmaliini pidi - kui ikka on hea piimaanniga lehm, jäetakse vasikas endale. Marika sönul on see end ära tasunud. Kui 9 aastat tagasi oli keskmine aastatoodang lehma kohta 7500-8000 kg, siis nyyd ca 11000. "Teiseks minu suuremaks saavutuseks on see, et loomad on rahulikud", ytleb Marika. "Siin laudas loomade peale ei karjuta."

Köik on automatiseeritud. 20 lehma lypsiks kulub ca 2 tundi. 6 minutit lehma kohta? Hommikune lyps ja söötmine käib vahemikus 7-9, öhtune 17-19. Valio auto viib ylepäeviti piima minema, juht lykkab ise piimatanki pesemisasendisse.

Minu 30 aastat vanad mälestused lehmalypsist ja laudatööst on hoopis teistsugused.