Olime asjalikud

Kõige igavamad kohad olid vanasti raamatutes looduskirjeldused....
Minu suurimad värvi-teemalised looduselamused on olnud Vesuuvi kraater ja El Teide Tenerifel. Nüüd on lisandunud kolmas: talvine polaarjoonetagune. See on lihtsalt uskumatu: 50 halli varjundit, 50 kollast, 50 roosat, 50 lillat, 50 sinist... Jutt ei käi virmalistest, vaid valgest (???) lumest.

Täna, kui töölt koju sõitsime, olid teeääred lillad. Toimus mingi veider valguse murdumine: teeäärde sahatud vall, kuhu autotuled paistsid, oli selline, nagu autotuledes lumi ikka. Aga vallitagune lumi -no lilla mis lilla, nii maas kui puus. Päriselt ka!

Kui juba lillaks läks - enam me Kailiga voodit ei jaga. Küll aga tuba. Sest nüüd on meil päris oma kodu. Nii umbes 25 km kugusel Levist. Pakattis. Ühiselamu ja hotelli vahepealne asutus. Tööandja soovitas, Marika sebis, meie kolisime sisse. Teate küll seda lugu, et neli teevad aset...

Ja kuna pereheitmine juba toimus, siis ostis meie väike kaheliikmeline pere endale ka Saunalahti perepaketi. Interneti jaoks. Nii et nüüd me oleme igal pool Levis. Selline armas väike valge ruuter on meil siis nüüd, umbes nagu arvutihiir. 

Maistraatis käisime täna ka. Et .Kaili hingeke ka ilusasti ära nummerdatud saaks. Mina olen juba ükskord üle loetud, siis, kui ma maasikal käisin.  Aga Kaili on nende jaoks nagu paljas öhk... 

Kunagi jagasid henkilönumeroid (Soome ID-number) politseipoisid, enam mitte. Poliisipoisid saatsid meid Kelasse (Kansaneläkelaitos, umbes nagu  meie haigekassa ja pensioniamet kokku). Kelas oli üks tädi juba peaaegu valmis Kailit üle lugema, kui tormas kohale teine ja ütles, et kuidas sa siis ei tea, alates esimesest jaanuarist me seda enam ei tee, et mingu need siit nüüd Maistraati. 

Maistraati (riigi haldusasutus + notar) oli esimest korda, kui me nende juurde läksime, täitsa üllatunud, et nemad seda teevad. Tahtsid meid Kelasse saata, aga me ei läinud. Siis ütlesid, et tooge työsopimus. Ehk tööleping. Tööandja arvas selle peale, et tema ei saa ilma henkilönumerota töölepingut teha ja saatis meid uuesti Maistraati. Ja Maistraat ütles, et saab küll, minge ja tooge oma tööleping. Aga nüüd me enam ei läinud. Ütlesime, et helistage ja klaarige ise omavahel see värk ära. Ja kujutad sa ette - nad saidki omavahel kokkuleppele, kes mida teeb!!!  Tööandja teeb selle nädala jooksul lepingu ja siis läheb ehk veel nädalake-paar, kuni Maistraat Kaili üle loeb ja siis ta saabki oma hingekese kirja! Nagu vauhti!

Homme algab meie kolmas päev koristajatena - ja see on jumala äge!!! Pealegi, Kailiga juhtub alati midagi ja kui ei juhtu, siis ta korraldab. Aga tööjutud jäävad järgmiseks korraks. Meil on peaaegu taskus työsopimus, meil on tore kodu - ja meil on ümberringi vaimustav Lapimaa! Aitäh, Marika!